) § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
Eelpooltoodu kohaselt hakkas käesolevas hagis esitatud nõude 3 aastane tähtaeg kulgema 1.juulil 2002.a. ning üldreegli kohaselt oleks nõue aegunud 2.juulil 2005.a. Käesolev hagiavaldus esitati kohtusse 02.03.2007.a.
lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.
lg 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kuni 2004.a. märtsini oli korteri XXXomanikuks TK. Hageja on asjas tuginenud asjaolule, et kohustatud isik TKon nõuet tunnustanud. Hageja on tõenditena viidanud hageja üldkoosoleku 12.02.2001.a. protokollile (tlk 40-41), hageja 11.03.2002.a. aruande-valimiskoosoleku protokollile (tlk 76-77) ja TK pretensioonile 10.veebruarist 2004.a. (tlk 78-79). Kohus leiab, et nimetatud tõenditest ei nähtu, et TK oleks võlga hageja ees tunnistanud. Nimetatud tõenditest nähtub selgelt, et TK vaidleb hageja poolt esitatud nõudele vastu ja teatab, et tasuda ta seda ei kavatse. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud TK poolt nõude tunnistamine. Seega ei ole nõude aegumine katkenud. -3- 3
lg 1 järgi nõuete aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub, lg 2 kohaselt õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Hageja on tuginenud ka asjaolule, et hageja ja kostja vahel olid läbirääkimised ning läbirääkimiste ajaks nõude aegumine peatus. Hageja on
lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. Harju Maakohtu 09.06.2006.a. kohtumäärusega (tlk 86) jäeti hageja hagi kostja vastu võla nõudes läbi vaatamata, kuna hageja esindaja ei ilmunud istungile. Nimetatud kohtumääruse kohaselt oli määrusele määruskaebuse esitamise tähtajaks 30 päeva. Poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud menetlust lõpetav määrus jõustus 17. juuli 2006.a.
lg 3 järgi nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega.
lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.
lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Arvestades asjaolu, et käesolevas hagis esitatud nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul 22.06.2005-27.06.2005 ning 30.06.2005.a. kuni juuli 2006.a. ning arvestades ka
§-st 168 lg 2 sätestatut leiab kohus, et nõue aegus septembris 2006. Kuna hageja esitas käesoleva hagi kohtusse 02.03.2007.a., siis leiab kohus, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. Alates 01.07.2002 kehtiva
lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Riigikohus on 11.12.2002 kohtuasjas nr 3-2-1-92-02 leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue -4- 4 oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu arvates vajadus tuvastada, kas hagejal on kostja vastu tõeline nõue
järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Eelpooltoodu kohaselt on aegunud ka hageja viivisenõue. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja kohtukulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Krista Kirspuu Kohtunik -5- 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.