lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sama paragrahvi lg 3 järgi eeldatakse võlgniku lähikondse 2 2-07-14871 puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldaja huve. OÜ R oli tehingu tegemise ajal
Seega on 01.03.2007.a. müügileping OÜ-ga R tagasivõidetav (
). Lisaks on aruande kohaselt 2006.aastal juhatuse liige MM võtnud võlgnikule mitmeid kohustusi ja teinud mitmeid kulutusi, mille seotus võlgniku majandustegevusega on küsitav. Nimetatud kulutuste summa on kokku 305 575 krooni, kulutuste seotus võlgniku majandustegevusega vajab eraldi kontrolli. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et AS Si pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
lg 1 esimese lause kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul reaalselt vara kuni 300 000 krooni. Võlgasid on võlgnikul 4 555 557 krooni. Tegelik omakapitali suurus -2 847 455 krooni. Kohus leiab, et ülaltooduga on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega tuleb välja kuulutada AS S´i pankrot.
lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri IN. 14.06.2007.a. toimunud kohtuistungil esitas ajutine haldur kohtule taotluse halduri tasu väljamõistmiseks, kus palus välja mõista ajutise halduri kohustuste täitmise eest 19 500 krooni.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Ajutise pankrotihalduri tasu arvestuse kohaselt ajutine haldur on kulutanud 13 töötundi. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 19 500 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, juhindudes Justiitsministri 18.12. 2003.a. määrusest nr 71, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 19 500 krooni. Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.