2-06-28653/5

2-06-28653 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL. 30. novembrist 2007.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2007.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-28653 Tsiviilasi JM`i hagi KM`i vastu poolte abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja JM (elukoht XXX, isikukood XXX); Kostja KM (elukoht XXX, isikukood XXX); Rakvere Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialist KP; Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse peaspetsialist ÜL. esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 30.10.2007.a. RESOLUTSIOON Rahuldada JM`i hagi KM`i vastu poolte abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks. Lahutada JM`i (isikukood XXX, elukoht XXX) ja KM`i (isikukood XXX, elukoht XXX) abielu, milline registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX kandega nr. XXX Jätta JM`ile senine perekonnanimi „M “. Jätta poolte abielust XXX sündinud poeg KM tema ema JM`i juurde ja tema kasvatada. Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Asja menetluskulude jaotus Hageja kantud menetluskulud jätta 50 % ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 30.11.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Harju Maakohtule 10.10.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Pooltel on abielust XXX sündinud poeg KM. Hageja palub jätta poolte alaealine laps, kes elab koos hagejaga hageja juurde ja tema kasvatada. Hageja palub nende abielu kostjaga lahutada, sest nende vahelised suhted halvenesid oluliselt alates 2005.a. algusest ning 31.05.2005.a. viskas kostja hageja järjekordselt kodust välja ning hageja elas kuni sügiseni oma sõbranna tütre korteris. 2005.a. sügisel läks hageja kostja juurde tagasi. See oli tingitud asjaolust, et hageja vanem poeg läks põhikooli viimasesse klassi ja hageja ei tahtnud teda enne kooli lõpetamist teise kooli üle viia. Hageja saab aru, et see oli mõttetu ohverdus ning vanemal pojal jäi kool ikkagi lõpetamata. Poolte abielu muutus iga päevaga talumatumaks ning pooled olid omavahelistes suhetes jõudnud selleni, et kummalgi neist olid erinevad vaated elule, erinevad arusaamad ja huvid. Kuna hageja ei saanud kostja agressiivse käitumise tõttu enam temaga koos elada, lahkus ta 2006.a. juulikuus kostja juurest elama oma ema juurde. Poolte abielusuhted on lõppenud juba 2 aastat tagasi ning hageja leiab, et abielusuhete taastamine ning kooselu jätkamine kostjaga on võimatu. Hageja ei tee kostjale takistusi lapsega suhtlemisel ning neil on juba välja kujunenud lapse ja isa vaheline suhtemise kord. Ühisvara jagamise üle hageja arvates pooltel vaidlust ei ole. Lapse ülalpidamiseks elatisenõue on esitatud kohtule juba 2006.a. septembrikuu algul. Hageja palub kohtul jätta talle senine perekonnanimi „M “. Hageja palub kohtul menetluskulud 50 % ulatuses jätta kostja kanda ning mõista need välja kostjalt hageja kasuks. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 28 lg. 4 ja 29 palub hageja kohtul lahutada nende abielu kostjaga ja jätta poolte alaealine laps hageja juurde ning asja menetluskulud jätta 50 % ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja teatas kohtuistungil, et ta on nõus poolte abielu lahutamisega. Kostja vaidles kohtuistungil vastu hageja nõudele jätta poolte alaealine laps hageja kasvatada ning leidis, et selline hageja nõue lõhub tema ja lapse suhte. Järgmisele kohtuistungile kostja ei ilmunud ja ei teatanud kohtule ka oma mitteilmumise põhjusest. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitusele esitanud asjas vastuhagi lapse elukoha määramiseks. Hageja taotles kohtul asi läbi vaadata kohtuistungil ilma kostja osavõtuta. Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna arvamus lapse elukoha määramiseks Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja MP arvamuse kohaselt tuleks 7-aastase KM`i elukoha määramisel arvestada juba olemasolevast väljakujunenud ning lapse huvidele vastavast elukorraldusest ning vanemad peaksid püüdma seda säilitada võimaluste piires ka lapse kooli ajaks, s.o. koolis käimine ja elamine emaga ning vaba aja veetmine koos isaga maakodus XXX. Pooltele tuleks anda täiendavalt aega võimaldamaks neil nõustaja kaasabil proovida omavahel selgeks rääkida ning kokkulepete kaudu lahendada lapse edasise elukorraldusega seotud küsimused, mis oleks igati 7-aastase K huvides. Nimetatud arvamus on kooskõlastatud ka Rakvere Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti KP. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, ning seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Asja menetlemise käigus ilmnes kohtu arvates veenvalt asjaolu, et poolte abielu ja majanduslikud suhted on käesolevaks ajaks täielikult lõppenud ning pooled on asunud eraldi elama. Hageja avaldas ka kohtuistungil jätkuvalt soovi nende abielu kostjaga lahutada, sest tema ei soovi kooselu kostjaga jätkata. Kostja abielulahutuse nõudele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kuna kumbi pooltest ei soovi kooselu jätkata, tuleb poolte abielu lahutada. Poolte alaealine laps elab koos hagejaga ning hageja ei tee kostjale takistusi lapsega suhtlemisel. Poolte kohtule antud seletustest nähtus, et lapsel on isaga välja kujunenud suhtlemise kord ning ta viibib nädalavahetustel koos isaga oma maakodus XXX külas. Kumbki pooltest ei ole käesolevas vaidluses taotlenud kohtult lapsega suhtlemise korra kindlaks määramist. Kostja ei ole asjas esitanud omalt poolt ka vastuhagi lapse elukoha määramiseks tema elukohas, milleks kohus kostjale võimaluse andis. Seega, kui vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg.-le 2 teeb kohus kindlaks asjaolu, et abielu jätkamine on võimatu, abielu lahutatakse. Hageja hagis märgitud põhjendused on kohtu arvates küllaldane õiguslik alus abielulahutuse hagi rahuldamiseks. Kostja hagis märgitud asjaoludele vastuväiteid ja õigustusi esitanud ei ole. Poolte alaealine laps tuleb jätta hageja kasvatada tema elukohas vastavalt väljakujunenud elukorraldusele lapse huvidest lähtudes. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kostja on kohustatud vanemana ülal pidama oma alaealist last ning osalema tema kasvatamises ja tema eest hoolitsemises, nagu on selleks kohustatud hageja. Pooltel ühisvara jagamise üle vaidlust ei ole. Hagejale tuleb jätta vastavalt tema soovile senine perekonnanimi „M “. Hageja kantud menetluskulud riigilõivuna ning õigusabikuludena tuleb jätta 50 % ulatuse kostja kanda vastvalt hageja taotlusele ning mõista välja kostjalt hageja kasuks kasuks aluseks võttes TsMS § 162 lg. 1 sätteid. Selleks õigustatud isikul on õigus menetluskulude kindlaksmääramiseks esitada kohtule vastav avaldus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.11.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik