) 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 29 000 USA dollarit, põhivõlgnevuse 140 000 krooni, intressi 648,86 USA dollarit, intressi 2 940 krooni, viiviste 996,50 USA dollarit ning viiviste 5 166 krooni väljamõistmist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 29 000 USA dollarit ja 140 000 krooni, intress 648,86 USA dollarit ja 2 940 krooni ning viivised 996,50 USA dollarit ja 5 166 krooni. Kostja ei ole selgitanud, milles seisneb intressiarvestuse ebaõigsus ning kohtule ei ole võimalik seetõttu sellele väitele vastata. Kohus leiab, et viiviste suurus ei ole ebamõistlikult suur kuna see ei küündi põhivõla suuruseni. Viivis põhivõla ulatuses on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt mõistlikus suuruses viivis. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivis põhivõlgnevuselt 29 000 USA dollarit 2,90 USA dollarit päevas ja põhivõlgnevuselt 140 000 krooni 14 krooni päevas alates 04.07.2006 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et veel sissenõutavaks muutumata viivis tuleb kostjalt sisse nõuda mitte kindla summana vaid protsendina põhinõudest. Vastavalt TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,01% põhinõudest kalendripäevas alates 04.07.2006 kuni põhinõuete täitmiseni. Viivise selline suurus on sätestatud laenulepingutes. Vastavalt TsMS § 124 lg 1 välisvääringus nõue arvestatakse ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Hagi esitati 04.07.2006, mil Eesti Panga ametlik kurss oli 1 USA dollar = 12,2086 krooni. 3 Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.