) §230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule hagi LOÜ vastu moraalse, hingelise ja osaliselt materiaalse kahju saamiseks. Hagiavaldusele on lisatud LOÜ kirjad. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et puudub põhjuslik seos tekitatud kahju ja kostja poolse luku müügi vahel. Moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis temale kahjuliku tagajärje tekkimist tõendaks. Seega moraalse kahju hüvitamise nõue on alusetu ja tõendamata. Moraalse kahju hüvitamine on võimalik üksnes juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastase tegevusega, kusjuures on vajalik põhjusliku seose olemasolu. Kostja ei ole tegutsenud, isegi juhul kui tema oleks turvaluku müüja, õigusvastaselt ega tekitanud hagejale oma tegevusega moraalset kahju. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 229 lg. 1 on kahju olemasolu ja selle suuruse tõendamine hageja kohustus. Mis puutub hageja varalise kahju nõudesse, siis on see täielikult tõendamata. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on tervikuna põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 13.04.2007.a. kohtumääruse alusel oli hageja tema maksejõuetuse tõttu vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta hageja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.