lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Hagejad Jaan Truuts ja Arvo Piirsalu paluvad kohtul määrata nende kinnistutele ja AstaMari Oruväli oma majavaldusele tähtajatu juurdepääs läbi kostja kinnistul oleva tee nii jalgsi kui ka sõidukitega ja seada oma kinnistu igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse märkus kostja kinnistu koormamiseks. Tee kasutamise tasuks paluvad hagejad määrata 150 krooni aastas, samuti on nad nõus kandma võrdsetes osades tee korrashoiuks vajalikud kulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.
lg 1 on alust kohaldada vaid siis, kui kinnisasja omanikul puudub oma kinnisasjale muu juurdepääs ja võimalus tee rajamiseks. Antud juhul on teine juurdepääs aga olemas ja alus
Hagejate kohustus on see tee ise kohandada. Hageja Jaan Truutsi kinnistule on katkenud tee tema enda tahtel.
lg 3 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul niisugusel juhul õigust juurdepääsu nõuda. Kostja kinnistut läbiva tee kasutamine hagejate poolt segab kostjat, kuna ta peab loomi, keda tuleb mööda teed ajada, teel peab iga päev liikuma traktor. 07.septembril 2005.a. ei tahtnud ta teed mitte läbi kaevata, vaid hakata tee tasapinda oma kinnistu piires madalamaks võtma, sest tee pind on kõrgem tema hoovi tasapinnast ja seepärast voolab vesi teelt hoovi ja hoov muutub poriseks. Kostja asus praegusesse majja elama 1978.a., kruusa vedas teele kostja abikaasa. Arvo Piirsalu asus Kupja majja elama pärast seda ja ehitas tee omavoliliselt kostja majast edasi, vedades traktoriga kruusa peale, kostja maja juures sai tee ülemäära kõrge. Jaan Truuts ja AstaMari Oruväli asusid oma majadesse elama aastatel 1987.-1988.a.. Alates 2003.a. hakati kostja peale esitama kaebusi ja tal ei lubatud enam ajada loomi mööda oma erateed. Keskkonnainspektor tegi ettepaneku tee sulgeda. Ettepaneku vana tee korrastada tegi ka Raikküla valla keskkonna-ja heakorra komisjon 2004.a. Praegu sõidavad autod vaidlusalusel teel kostja majast mööda kuskil 15 korda päevas. Loomade ajamiseks tuleb 2
lg 1 ja sellekohase märkuse kandmist kostja kinnisasja kohta kinnistusregistriossa vastavalt
Asjaolu, et Asta-Mari Oruväli maja juurde kuuluv maa on kinnistusraamatusse kandmata, ei takista juurdepääsu õiguse määramist ka tema kasuks (TsÜS § 4). Raikküla Vallavalitsuse teatised 23.septembrist 2005.a. ja 29.novembrist 2005.a. ja väljavõte valla teeregistrist kinnitavad, et vaidlusalune tee on ainus hagejate maatükkidele, tee on eraomandis ja ilma avaliku kasutuseta. Paikvaatluse käigus selgus, et Loe teelt Jaan Truutsi ja Arvo Piirsalu kinnistute vahelise piiritähise juurest kulgevad üle põllumaa Jaan Truutsi kõrvalhoone juurde sõidukirataste poolt jäetud ebakorrapärased ja ebaühtlase sügavusega jäljed, teelt allasõidu koht põllul olevate jälgede juurde puudub. Hageja Jaan Truutsi elamu asendiplaanilt nähtub ainsa juurdepääsuna vaidlusalune tee. Maaparandussüsteemi teostusjooniselt nähtub, et Jaan Truutsi elamu ja Loe tee vahelisele maatükile ei ole teid ette nähtud. Valla maakorraldaja poolt antud ütlustest nähtub, et peale vaidlusaluse tee muud teed hagejate maatükkidele ei ole. Eramaad vald planeerida ei saa, vallal on vaid üldplaneering. Jaan Truutsi kinnistul on tee samas staatuses nagu kostja kinnistulgi. Uuritud tõendid kinnitavad küllaldaselt, et hagejatel puudub oma kinnisasjadele vajalik juurdepääs riigi maanteelt või valla teelt ja ainsaks juurdepääsuks on kogu aeg olnud vaidlusalune tee. Tõenditele ei lisa sisuliselt midagi 31.01. 2006.a. ja 18.05.2007.a kohtuistungitel üle kuulatud tunnistajad, vajalikke faktilisi andmeid tunnistajate ütlused ei sisalda. Mõned tunnistajatest on kunagi Loe teelt otse üle põllu sõitnud, kuid see ei tähenda, et seal oleks olnud ka tee. Asjasse ei puutu kostja väide, et 1936.a. kaardile ei ole seda teed kantud ja et teed ehitas 1978.a. tema abikaasa. Paikvaatluse käigus tuvastatud ja tunnistajate ütlustes nimetatud sõidukijäljed maantee äärest üle põllumaa Jaan Truutsi hoonete juurde ei ole tee Teeseaduse § 2 lg 1 mõttes, seega puudub selles kohas igasugune tee, mille korrastamist kohus hagejatelt nõuda saaks. Põhjendamatud on kostja viited
Nii hagejad kui ka kostja olid maareformi õigustatud subjektid. Enne maareformi olemas olnud Kuivajõe-Kupja tee on maareformi käigus jäänud kostja ning hagejate Jaan Truutsi ja Arvo Piirsalu kinnistute oluliseks osaks. Panna hagejatele kohustus ehitada kas Jaan Truutsi kinnistult Loe teele või üle kostja kinnistu valla teele endi tarbeks uus tee, oleks kostja ja hagejate kui maareformi õigustatud subjektide ebavõrdne kohtlemine, mis ei ole Põhiseaduse § 12 mõtte kohaselt lubatud. Hagejate võimalikud kulutused üle Jaan Truutsi kinnistu 314 m pikkuse tee rajamisel oleksid hagejate poolt esitatud hinnapakkumiste järgi 117 780 krooni või 262 3111.64 krooni. Kostja poolt esitatud hinnapakkumiste ja maa mõõtmise tulemuste järgi oleks tee pikkus 263 m, laius 3,5 m ja hinnad 63 360.28 krooni, 66 457.60 krooni, 57 230 krooni ja 39 931.20 krooni. Kostja poolt esitatud kahes esimeses hinnapakkumises ei ole loetletud konkreetseid töid, kahes viimases on märkimata mullatööd. Seepärast peab kohus õigeks lähtuda hagejate poolt esitatud andmetest ja leiab, et hagejate kulutused tee rajamiseks oleksid vähemalt 262 311.64 krooni, sest see 3
Hagejad on leidnud, et õiglane tasu kostja kinnistut läbiva teelõigu kasutamise eest on igaühelt 150 krooni aastas. Kostja ei ole tasu suuruse osas seisukohta avaldanud, mistõttu kohtul ei ole alust määrata tasu teistsuguses summas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006.a. alustatud menetlustes kohtukulude jagamisele seni kehtinud TsMS-i sätteid. Viimase § 60 lg 3 kohaselt pidi pool enne kohtuvaidlusi esitama kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid, vastasel korral kaotas ta õiguse kohtukulude hüvitamiseks. Pooled ei ole kohtukulude nimekirju esitanud ja seega puudub kohtul alus ka hagejate kulude väljamõistmiseks kostjalt. Kostja Helgi Rekkaro apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 01.06.2007 otsuse ja jätta kohtukulud vastustajate kanda. Apellant leiab, et kohtuotsuses antud hinnangud on täielikult ühepoolsed ja seejuures rikutud oluliselt protsessiõiguse norme ning materiaalõiguse normide kohaldamist tõendite hindamisel ning kohus ületas diskretsiooni piire. Ebaõigesti on hinnatud apellandi poolt I 4
Vastus apellatsioonkaebusele Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Hageja Jaan Truutsi apellatsioonkaebus Kohtuotsusega on I astme kohus asja teistkordsel läbivaatamisel jätnud välja mõistmata hageja kohtukulud. Kohus on põhjendanud seda kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmisega. 07.02.2006.a kohtuotsusega mõisteti kostjalt Jaan Truutsi kasuks kohtukulusid 4484 krooni. Asja teistkordsel läbivaatamisel samadel asjaoludel kulude väljamõistmiseks uuesti kuludokumente ei esitatud, kuna need olid varem esitatud ja kohtutoimikus. Jaan Truuts palub vastavalt esitatud kuludokumentidele kostjalt välja mõista kohtukulud 8614 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Helgi Rekkaro vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppe puudumisel kohtu poolt. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnistule nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude rahuldamise eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hagejate kinnisasjadele. Maakohus tuvastas õigesti, tuginedes Raikküla Vallavalitsuse teatistele (I kd tl 44,45), et hagejatel J Truutsil ja A.Piirsalul puudub oma kinnisasjadele ja A.-M.Oruväljal oma majavaldusele vajalik juurdepääs riigi maanteelt või valla teelt ja ainsaks juurdepääsuks on kogu aeg olnud vaidlusalune Kuivajõe-Kupja tee. Seega on hagejatel õigus nõuda juurdepääsu oma kinnistutele (A.-M.Oruväljal oma majavaldusele TsÜS § 4 tulenevalt) üle kostja kinnistu. Et peale vaidlusaluse tee hagejate maatükkidel teisi teid ei ole, nähtub ka tunnistaja A.Rahuoja ütlustest (I kd tl 92). Et hageja J.Truutsi elamu ja Loe tee vahelisele maatükile ei ole teid ette nähtud, kinnitab maaparandussüsteemi teostusjoonis (I kd tl 240-242). Tulenevalt J.Truutsi elamu asendiplaanist järeldas kohus õigesti, et ainsa juurdepääsuna hageja kinnistule tuleb käsitleda vaidlusalust teed. 5
lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõude lahendamiseks tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada ka seda, kas hagejal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt kui kostja maatüki kaudu. Kolleegium ei nõustu kostja väidetega selles, et paikvaatluse protokollis märgitu ei iseloomusta tegelikku olukorda ja on võltsitud. Kohus on paikvaatlusega tuvastanud, et J.Truutsi kõrvalhoone juurde kulgevad Loe teelt üle põllumaa sõidukirataste poolt jäetud ebakorrapärased ja ebaühtlase sügavusega jäljed, samas puudub teelt allasõidu koht põllul olevate jälgede juurde (I kd tl 79-80). Protokollis kajastatut illustreerivad juurde lisatud fotod. Kolleegium nõustub kohtu järeldusega, et sõidukijälgi, mis kulgevad maantee äärest üle põllumaa J. Truutsi hoonete juurde, ei saa käsitleda teena Teeseaduse § 2 lg 1 mõttes ja tee puudumisel ei ole kohtul alust selle korrastamist ka J.Truutsilt nõuda. Tulenevalt eeltoodust on alusetu ja tõendamata kostja väide, et J.Truuts on juurdepääsu Loe teele ise 20 aastat tagasi puuriidaga sulgenud, mistõttu puudub
§-st 156 lg 3 tulenev õigus juurdepääsu nõuda. Juurdepääsuõiguse andmise nõude näol on tegemist kohtule esitatud taotlusega lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naabrite vaheliste suhete määratlemisel tuleb kohtul eelkõige kaaluda poolte õigustatud huvisid ning arvestada väljakujunenud tavadega. Hagejad ja kostja on maareformi õigustatud subjektid, vaidlusalune tee jäi maareformi käigus hagejate J.Truutsi ja A. Piirsalu kinnistute oluliseks osaks. Kohustada hagejaid ehitama endale uus tee, oleks maareformi õigustatud subjektide ebavõrdne kohtlemine, mis ei ole Põhiseaduse § 12 mõtte kohaselt lubatud. Kohus on poolte esitatud erinevaid hinnapakkumisi võimaliku uue tee ehitamiseks üle J.Truutsi kinnistu hinnanud ja leidnud õigesti, et 16.aprilli 2007.a seisuga oleksid hagejate kulutused 314 m pikkuse tee rajamisel vähemalt 262 311.64 krooni. Võimaliku variandina uue tee ehitamiseks kostja kinnistu kaudu oleksid aga kulud vastavalt suuremad, sest siis oleks rajatava tee pikkuseks ligikaudu 500 meetrit. Et hagejate sissetulekud ei võimalda rajada oma kinnisasjade kaudu vajalikku juurdepääsuteed avalikult kasutatavale teele, on alus
Kolleegium on seisukohal, et hagejate huvi takistusteta senini nende kasutuses olnud teed mööda oma koju pääsemiseks kaalub antud juhul üles kostja huvi oma kinnistul asuva tee võimalikuks sulgemiseks seoses majandustegevusega. Kostja soov ehitada oma kinnistule just niisugune laut, mis välistaks hagejatel tee kasutamise, ei ole kinnistu omaniku õiguste heauskne kasutamine ega kooskõlas TsÜS § 138 lg-s 1 sätestatud heas usus toimimisega. Kinnisasja omanikuna on kostja vaatamata oma tegevusalale kohustatud naabreid taluma ja nendega arvestama. Kostja väide, et tema kinnistut läbiva liikluse tõttu on piimatoodang langenud ja majandustulemused halvenenud, on jäänud tõendamata ka apellatsioonikohtu istungil. Kohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud vajadust tee remontimiseks see hagejate jaoks sulgeda.
lg 1 kohaselt kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Antud juhul on juurdepääsutee olemas, kuid omanik takistab selle kasutamist. Hagejad on nõus proportsionaalselt kostjaga kandma juurdepääsutee 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.