KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1235 Haldusasi Mihhail Sõro kaebus Kaitsepolitseiameti toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja tagasitäitmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- jaanuari
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Mihhail Sõro apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Mihhail Sõro Vastustaja Kaitsepolitseiamet RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- jaanuari
- a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
- novembril
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kaitsepolitseiameti
- veebruari
- a teatega nr 695 informeeriti Mihhail Sõrot, et vastavalt Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse (OkupS) § 5 lg-le 5 on vastustaja kaebaja arvele võtnud ning andmed tema teenistuse kohta avalikustatakse Riigi Teataja Lisas.
- juunil 2004 avaldati Riigi Teataja Lisas nr 79 teade: „KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANDED Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute kohta. Käesolevaga Kaitsepolitseiamet teatab, et vastavalt Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd tei- 3-06-1235 nud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse § 5 lõikele 1 on Kaitsepolitseiamet arvele võtnud järgmised isikud. Jrk nr … Julgeoleku-, luure- või vastuluureorgani Ametikoht või koostöö liik nimetus Ajavahemik 27.02.2004.a. teadaanne nr 695 MIHHAIL SÕRO (sünd xx.xx.xxxx, Eestix) – AS T bussijuht
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee …“. Tartu osakond – autojuht Põlva jaoskond – autojuht 12.08.1980–1989 1989–05.11.1991
- M. Sõro esitas
- juunil 2006 kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus tunnistada
- juunil 2004 Riigi Teataja Lisas nr 79 avaldatud teksti õigusvastaseks ja kohustada vastustajat viima teadaanne vastavusse tegelikkusega, st märkida, et tegemist oli (endise) Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomitee Tartu osakonna ja Põlva jaoskonna autojuhiga, mitte välisriigi luureorgani töötaja või okupeerijaga. Kaebaja palus OkupS § 2, § 6 ja 9 lg 5 ja preambula tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata. M. Sõro pöördus
- juunil 2004 õiguskantsleri poole, kes kontrolliks OkupS vastavust põhiseadusele. Õiguskantsler teatas
- juuni
- a kirjas, et OkupS on vastuolus PS §-dega 11, 19 ja
- Riigikogu põhiseaduskomisjon ei toetanud
- septembril 2005 õiguskantsleri seisukohta. M. Sõro pöördus Riigikohtusse, kuid Riigikohtu
- detsembri
- a vastuses keelduti algatamast põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetlust. Samuti keeldus sellest õiguskantsler
- jaanuari
- a kirjaga ja Vabariigi President
- märtsi
- a kirjaga. Kaebust ajendas esitama kolleegide ja tuttavate segadus selles, kas M. Sõro on ka käesoleval ajal niisuguses organis tööl, samuti tõlgendus, et ta on teise riigi luure- või vastuluure organi töötaja, relvajõudude töötaja vms.
- Tallinna Halduskohtu
- jaanuari
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: a) Kaebajale tutvustatud teate ning Riigi Teataja Lisas ja internetis avaldatud teadaande andmed on kooskõlas. Kaitsepolitseiamet täitis seadusest tulenevat ülesannet ja tal lasus kohustus avalikustada teates esitatud andmed, sest kaebaja ei kasutanud võimalust teadet vaidlustada. Andmeid ei oleks avalikustatud, kui kaebaja soovinuks kontrollida täiendavalt teatega seotud asjaolusid. b) Teadaande pealdis sisaldab mõistet „endise“. Puudub sõna „okupant“. Seaduse pealkirja sõnastus on ära toodud vastavalt seadusandja tahtele. Isegi kui igale teadaandele lisada „endine“, ei muutuks sellest teadaande sisu. Riikliku Julgeoleku Komitee autojuhi töötamiskoha äratoomine tähendabki ühtlasi, et tegemist on endise töötamisega. Enam ei ole ei Eesti NSV-d ega selle organeid. Kaebaja arvelevõtmine tulenes OkupS §-st
- See seadus ei hõlma isikuid, kes pärast nimetatud ajavahemikku olid või on jätkuvalt võõrriikide julgeoleku- või luureorganite teenistuses või teevad nendega koostööd. Viimaste suhtes kohaldatakse kriminaalkoodeksi või karistusseadustiku sätteid. c) Kaebaja kaebeõigus ei sõltu sellest, kuidas menetlusvälised isikud tõlgendavad seadust või teadaannet. Kaebaja leiab sisuliselt, et menetlusvälised isikud rikuvad tema õigusi. Kaebaja ei ole tõendanud, et vastustaja esitas avalikustamiseks tegelikkusele mittevastavad andmed. Teadaanne vastab Vabariigi Valitsuse
- juuli
- a määrusega nr 257 kinnitatud vormile. Vigade kõrvaldamise või teksti muutmise kohustuse saab vastustajale panna vaid teksti õigusvastasuse korral. Avaldatud tekst ei ole õigusvastane ega riku kaebaja õigusi. Teadaande tekst vas- 2
(5)3-06-1235 tab teate tekstile, kaebaja tööraamatule ja kaebaja kinnitusele, et ta töötas endise Riikliku Julgeoleku Komitee autojuhina.
- d)OkupS põhiseaduspärasuse kontroll oleks asjakohane, kui kaebaja oleks vaidlustanud väljastatud teate. OkupS ei ole vastuolus põhiseadusega. Seadusega määrati ära Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganid ja relvajõudude luure- ja vastuluureorganid. Kuna kaebajat selle seaduse mõttes ei nimetata luureorgani töötajaks, ei ole kaebaja taotlus käivitada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus asjakohane. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. M. Sõro apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
- a)Kohtuotsuses ei käsitletud teadaande teksti tervikuna, vaid piirduti kaebaja isikuandmetega. Pärast teksti avaldamist osutus kaebaja avalikkuse poolt alusetute mõnituste ohvriks (okupant, reetur, koputaja jms). Sellega seoses oli kaebaja sunnitud töölt lahkuma. Sellega rikutakse apellandi põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ning tekitati olulist materiaalset ja moraalset kahju.
- b)Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 5 järgi võib kaebuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul toimingu sooritamisest. 27. veebruari 2004. a teatega nr 695 ei tekitatud kaebajale kahjulikke tagajärgi. Oluline on, millal üldsus aktist teada sai (Riigikohtu 28. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-06). Vastustaja avaldas teate Riigi Teataja Lisas alles 16. juunil 2004. OkupS sätted rikuvad PS §-s 10 sätestatud õiguse üldpõhimõtet ja õiguskindluse ning õiguspärase ootuse põhimõtteid. Pärast teate üleandmist soovis kaebaja tutvuda teda puudutavate dokumentidega. Seda talle ei lubatud. Samuti ei aidanud teda advokaadibüroo, kes ei soovinud vastustajaga tegemist teha.
- c)Kaebaja kohta avaldatud teadaandes esitatakse teda Eesti riigi okupeerijana. Selgusetuks jääb, milles väljendus okupeerimine ja milliseid sisulisi tegusid on kaebaja Eesti riigi vastu sooritanud. Kohus piirdus oma arutelu käigus ainult küsimusega, kuhu paigutada sõna "endine", mis ei ole teksti arvestades asjakohane. Teadaanne tervikuna on õigusvastane, sest kaebaja ei ole olnud võõrriigi luureorgani kaastöötaja, kes okupeeris Eesti riiki. Arusaamatuks jääb, missugused olid sisulised tööülesanded, mida kaebaja Eesti NSV ajal kuritegelikus asutuses töötades täitis ja milles seisnes nende kuritegelikkus. Missuguste tõendite alusel vastustaja inkrimineerib kaebajale kuritegelikke tööülesandeid? Kui vastustajal on vastav tõendusmaterjal olemas, siis kuidas on võimalik kaebaja kuritegelikku tegevust käsitleda halduskorras, ilma kriminaalmenetluse algatamiseta, süüdistades kaebajat avalikkuse ees Eesti riigi okupeerimises? Millest nähtub oht kaebaja isiku näol Eesti Vabariigile ja millega seoses tema juhtum on prioriteetne? Liiduvabariikide (sh Eesti NSV) julgeolekukomiteed OkupS §-s 2 sätestatud julgeoleku- ja luureorganite nimekirjas ei ole, järelikult on tegemist oletusliku seotuse ja alluvusega.
- d)Elektroonilises väljaandes oli RTL 2004, 79 sisukorra pealkirjaks pärast avaldamist "Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute kohta". Käesoleva hetke seisuga on sisukorra pealkirja sõnastus muudetud järgmiselt: "Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate (endise) NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad". Ühes RTL-s nimetatakse kaebajat korduvalt Eesti riigi okupeerijaks ja teisel juhul ei räägita sellest sõnagi. See ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise printsiibiga ning teotab au ja väärikust.
- e)Vastustaja on töödelnud apellandi laste R. ja S. Sõro isikuandmeid ning seostanud neid nn KGB-ga. Kuna see toimus andmesubjektide nõusolekuta, ei ole see isikuandmete kaitse seaduse § 11 järgi lubatud. 3
(5)3-06-1235
- f)OkupS on vastuolus PS §-de 11, 15, 19, 22 ja 26, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-tega II–68, 80, 93 ja 101 jt rahvusvaheliste inimõigusi puudutavate õigusaktidega. 5. Kaitsepolitseiameti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)27. veebruari 2004. a teate sai kaebaja kätte samal päeval. Talle ei tehtud takistusi informatsiooni vaidlustamisel. Kaebaja vaidlustas avalikustatud informatsiooni alles 20. juunil 2006. Informatsiooni vaidlustamise tähtaja piiramine on põhjendatud, sest teade sisaldab täpselt avalikustatava teadaande teksti ning teavitab adressaati arusaadavalt saabuvast õiguslikust tagajärjest. Juba ilmunud Riigi Teataja Lisa numbrit ei ole võimalik olematuks muuta. Andmete kustutamine elektroonilisest Riigi Teataja Lisast ei omaks õiguslikku tähendust (Riigi Teataja seaduse § 17 lg l1). Seega on HKMS § 9 lg-s 5 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul võimalik vaidlustada avalikustamise või arvelevõtmise õiguspärasust muudel asjaoludel, kuid mitte üle antud teates sisalduvaid fakte. Sellisteks muudeks asjaoludeks võiks ennekõike olla avaldatud teadaande sisu mittevastavus ettenähtud vormile või isikule antud teatele. Asjakohane ei ole apellandi viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-43-06, sest see käsitleb keskkonnaküsimusi.
- b)Vastustaja on vormistanud 27. veebruari 2004. a teadaande nagu ka kõik teised OkupS §-s 9 ette nähtud teadaanded, järgides Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud vormi. Riigi Teataja Lisa küljenduslikud küsimused ei ole Kaitsepolitseiameti pädevuses.
- c)OkupS on tervikuna piisavalt selge ja arusaadav. Üle 10-aastase praktika jooksul seaduse rakendamisel, ei ole selle arusaadavusega olulisi probleeme esinenud. Seaduse ja selle rakendusaktide sõnastus, sh kaebajat häirivad terminid on kooskõlas põhiseaduse ja teiste Eesti õigusaktidega ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Kaebaja üldisi selgitusi nõudvad küsimused on lahendatavad märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 3 alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhiseisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Ringkonnakohtu hinnangul ei võta OkupS § 8 lg 2 alusel teatavaks tehtud isikliku teate vaidlustamata jätmine isikult õigust vaidlustada teadaande avaldamist Riigi Teataja Lisas. Kui Riigi Teataja Lisas avaldatakse ebaõigeid andmeid või kui avaldamine on ebaproportsionaalne, on avaldamine õigusvastane sõltumata sellest, kas isik kasutas talle OkupS § 8 lg 4 p-s 2 antud õigust või mitte. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 11 lg-le 1 ja analoogiale HKMS § 26 lg 1 p-ga 1 võib isik halduskohtus nõuda ka õigusvastase toimingu tagajärgede kõrvaldamist. Teabe avaldamise korral võib tagasitäitmine seisneda vastustaja poolt andmeid ümberlükkava teate avaldamises. 8. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja töötas omal ajal Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee autojuhina. Vaidlus käib sellekohase teadaande avaldamise õigusliku aluse, proportsionaalsuse ja vormi üle. 9. Kaebaja leiab, et teadaande avaldamiseks polnud alust, sest kaebaja töötas Eesti NSV, mitte NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitees. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusaluse teadaande avaldamise aluseks oli OkupS § 2 lg 2 p 6. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee kohapealne asutus (vt Riigikohtu 4. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-03, p 11, 12). 4
(5)3-06-1235
- Kaebaja peab ebaproportsionaalseks ja põhiseadusevastaseks talle teadaande avaldamisega tekitatavaid põhiõiguste riiveid. Kaebaja leiab, et tema töö julgeolekukomitee autojuhina oli tehniline ega olnud tegelikult Eesti riigi vastu suunatud. Selle väite kinnituseks on kaebaja kohtule esitanud õiguskantsleri kirjad, kus OkupS regulatsiooni põhiseaduspärasust peetakse küsitavaks muuhulgas tehniliste töötajate andmete avaldamise osas. Ringkonnakohus möönab, et OkupS rakendamine võib teatud asjaoludel tuua kaasa kaudseid (kolmandate isikute tegevusest tingitud) riiveid põhiõigustele, sest isikul N. Liidu julgeolekuorganitega olnud seose avaldamine võib kahjustada tema mainet. Ka ettenähtava ja olulise kaudse riive tekitamine isikule riigiorgani poolt on halduskohtus vaidlustatav. Antud juhul aga on riived põhiseaduspärased. Õiguskantsler tegi oma menetluses kindlaks vastustaja halduspraktika, mille kohaselt puhttehniliste töötajate andmeid erandina ei avaldata. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja nõuda enda suhtes erandi tegemist. Vastustaja hinnangul olid julgeoleku- ja luureasutuste autojuhid seotud asutuse sisuliste ülesannete täitmisega (tl 110). Kohtul pole alust asuda selles julgeolekuriske puudutavas küsimuses teistsugusele seisukohale. Eesti riigil on aastakümneid hiljem võimatu täie kindlusega tuvastada, kas konkreetne autojuht täitis vaid tehnilisi või ka sisulisi ülesandeid. Seega tuleb lähtuda võimalusest, et ka KGB autojuht võib kujutada endast potentsiaalset julgeolekuohtu ja tema andmete avaldamiseks võib esineda avalik huvi. Järelikult on OkupS laiendamine julgeoleku- või luureorganis autojuhina töötanud isikutele proportsionaalne. Seejuures tuleb arvestada, et teadaande avaldamine ja sellega kaasnevad kaudsed riived ei olnud seaduses ette nähtud vääramatult, vaid kaebajal oli neid tagajärgi võimalik vastavalt OkupS § 5 lg 2 p-le 1, §-le 6 ja § 8 lg-le 1 vältida ülestunnistuse esitamisega.
- Kaebaja peab õigusvastaseks ka teadaande keelekasutust. Ta leiab, et teadaandes on teda õigusvastaselt peetud okupandiks, „koputajaks“ ja kurjategijaks. Need etteheited on alusetud. Sõna „okupeerima“ ei ole teadaande üheski kohtule esitatud versioonis kasutatud seoses kaebajaga, vaid riigiga (endine N. Liit), mille julgeoleku- ja luureorganis kaebaja töötas. Teatest nähtub ka üheselt, et kaebajat ei ole peetud julgeolekukomitee kaastööliseks („koputajaks“, nuhiks, pealekaebajaks vms), vaid koosseisuliseks töötajaks. Teates on üheselt ära näidatud komitees töötamise aeg. Miski ei viita sellele, et kaebajat süüdistataks jätkuvas kontaktis mõne välisriigi luure- või julgeolekuorganitega. Teadaande vorm ega sisu ei ole andnud objektiivset alust selle vääriti mõistmiseks. Asjaolu eest, et kolmandad isikud võivad olla teadaande põhjal teinud meelevaldseid järeldusi, ei vastuta seega vastustaja. Samuti ei ole vaidlustatud teadaandes süüdistatud kaebajat ühegi kuriteo toimepanemises. Kuriteo ja kriminaalmenetlusega seotud väited on seega asjakohatud.
- Proportsionaalne on ka OkupS reguleerimisalasse kuuluvate isikute praeguste töökohtade avaldamine. Seda tuleb lugeda kohaseks, vajalikuks ja mõõdukaks vahendiks muuhulgas selleks, et vältida samade või sarnaste nimedega isikute segiajamist üldsuse silmis. Kaebaja laste isikuandmeid ei ole teadaandes avaldatud. Sellega seonduvad apellatsioonkaebuse väited ei puutu asjasse. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 5
(5)