Obsah (8)

§ 7§ 10§ 19§ 16§ 14§ 34§ 47§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-2117 Haldusasi

§ 7

lg 1 alusel saab halduskohtus vaidlustada haldusakti või toimingut, kui see rikub kaebaja enda subjektiivseid õigusi.

§ 10

lg 2 p 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida, milliseid kaebaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, milliseid tema õigusi Otepää Vallavalitsuse tegevus rikub või milliseid vabadusi piirab. Kohus oli seisukohal, et Otepää Vallavalitsus, otsustades mitte algatada detailplaneeringut Otepää-Kääriku-Kurevere transpordimaaüksust ning Pülme-Vanamõisa transpordimaaüksust ühendava avaliku tee osas, sest tee hooldus- ja remonditöid on võimalik teha ka ilma detailplaneeringut koostamata, ei ole rikkunud kaebaja õigusi ega piiranud tema vabadusi, kaebus on esitatud avalike huvide kaitseks, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. M.H. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist kaebuse õiguspäraseks lahendamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohalik omavalitsus detailplaneeringu algatamisel seotud ainuüksi PlanS § 3 lg 2 sätestatuga. PlanS § 9 lg 11 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Kaebaja pöördus 23.01.2007 Otepää Vallavolikogu poole kirjaliku, põhjalikult motiveeritud ettepanekuga teemaa detailplaneeringu algatamiseks. Kaebaja teavitas kohut vallavolikogu poole pöördumisest 23.01.2007 kohtuistungil. Selgelt ja üheselt tõlgendatavat ning haldusakti nõuetele vastavat seisukohta pöördumisele ei ole vallavolikogu tänase päevani väljendanud. Kaebaja palus vallavolikogu poole pöördumisega seotud materjalid 26.04.2007 kohtuistungil asja juurde võtta, kuid kohus keeldus, viidates, et volikogu on juriidilises mõttes omaette kohaliku omavalitsuse organ ning kaebajal on võimalik kohtule eraldi kaebus esitada. Kohtu seisukoht on kaebuse sisulise küsimuse ökonoomse menetlemise ja lahendamise seisukohast ebaõige ja venitamist põhjustav. Planeeringu algatamise ettepanekuga kohaliku omavalitsuse poole pöördunud isiku jaoks ei oma tähtsust, milline kohaliku omavalitsuse organ – kas vallavalitsus või vallavolikogu – planeeringu algatab. Kohus ei ole materjale asja juurde võtmata jättes rakendanud uurimisprintsiipi. Detailplaneeringu algatamise ettepanekut ei ole põhjendatud vajadusega tee hooldustöid teostada, mistõttu kohus on sellise seisukohavõtuga väljunud kaebuse piiridest. Kohalik omavalitsus on kõnealust teed pidanud niivõrd oluliseks, et on selle määranud volikogu otsusega avalikuks teeks ja on keeldunud õigustatud subjekti ettepanekust sõlmida eratee avaliku kasutamise leping, mistõttu vallavalitsuse esindaja K. Kutsari 26.04.2007 kohtuistungi protokollis olev väide, et (teed) „alati võib laiendada, aga arvestada tuleb reaalsete võimalustega. Tee, kus liiklus on peaaegu olematu, ei saa olla prioriteet“ ei ole mõistetav ega põhjendatud. Kõnealuse tee vajalikkust avaliku teena juurdepääsu kindlustamiseks kaitstavatele loodusobjektidele, samuti kaitseala töö tagamiseks on rõhutanud ka Otepää Looduspark, mistõttu M. K i esindaja väide õigusaktiga antud normidele vastava teemaaga avaliku tee mittevajalikkusest ei ole samuti põhjendatud. Teede- ja sideministri 28.09.1999 määrusega nr 55 vastu võetud ja 01.01.2000 jõustunud „Tee projekteerimise normide ja nõuete“ kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks teede osas teede maa-alade ning liikluskorralduse põhimõtete määramine. Teemaa ulatuse määramine peab toimuma kooskõlas eelnimetatud aktis sätestatuga. Nimetatud normdokumendis sätestatu kohaldamine Otepää-Kääriku-Kurevere ja Pülme-Vanamõisa transpordimaaüksusi ühendava, avalikuks teeks määratud Pülme tee puhul on põhjendatud, kuna tegemist on teega, mille 3 teemaa parameetrid on käesoleval ajal määramata, samuti on planeering vajalik M. K i suvilale teenindusmaa määramiseks, kuna teenindusmaa määramine peab toimuma vastavalt planeeringu nõuetele. Pülme tee ühendab vähemalt 11 meetri ja 14 meetri laiuse teemaaga avalikke teid ning ei ole ei õigustatud neid avalikke teid ühendava avaliku tee kujundamine maakorralduse läbiviimise käigus olulises osas vaid 3 meetri laiuseks teemaa kogulaiuse ulatuses. Teede projekteerimise normide tabelis 2.6 esitatud maanteede põhiparameetrite kohaselt on kõige madalama klassi (V) sõidutee laius 6 meetrit, teepeenra laius 1 meeter ning teemaa kogulaius tulenevalt eeltoodust vähemalt 8 meetrit. Kolmanda isiku väited, et teed kasutavad ainult tema ja veel paar isikut, ei oma asjas tähtsust, kuna avalik tee on lisaks külgnevate maaüksuste omanikele avalikkuse kasutada ning avaliku tee puhul ei saa keegi eeldada, et liiklejate arv ei suurene. Kohus ei ole hinnanud, kas detailplaneeringu algatamise ettepanek on põhjendatud ning kas kohaliku omavalitsuse põhjendused detailplaneeringu mittealgatamisest on piisavalt kaalutud ning kummutavad ettepaneku esitaja põhjendused planeeringu algatamiseks või mitte. Kaebeõiguse olemasolu on kohus kaebust menetlusse võttes tuvastanud ja detailplaneeringu algatamise ettepaneku põhjendatuse ning vallavalitsuse planeeringu algatamisest keeldumise põhjenduste hindamisel peab kohus arvestama lisaks kaebaja huvidele ka avalike huvidega, mille tagamiseks teemaa parameetrite osas on olemas õigusakt – „Tee projekteerimise normid ja nõuded“. Kohus ei ole vastava normi täitmist kontrollinud. Kuivõrd vallavalitsus on M. K i suvila juurde teenindusmaa määramise otsusega määranud ca 80 meetri ulatuses vaid 3 meetri laiuse teemaa, siis rikub see otseselt ka Jaasi A306 õigustatud subjektide õigusi, kuna normidele mittevastav tee piirab nende liikumisvabadust pääsul avalikult kasutatavatele teedele ja sunnib ökonoomsemate liikumisvõimaluste asemel kasutama pikemaid ja kulukamaid, kuid normidele vastava teemaa laiusega teid. Eeltoodule tuginedes on kohtu seisukoht asjas kaebaja õiguste rikkumise puudumisest väär. Kohus ei rahuldanud põhjendamatult kaebaja 18.12.2006 taotlust kaasata asja menetlusse tunnistajana Keskkonnainspektsioon, viimase mittekaasamise korral võtta asja juurde Keskkonnainspektsiooni järelevalvetoimik M. K i omavoliliste ehitiste asjus ja kutsuda asja läbivaatamise juurde tunnistajatena vallasekretär, valla maanõunik ja endine vallavanema kohusetäitja. Advokaat K. Kutsar ei ole seotud vaidlustatud toimingute teostamisega ega oma planeerimisalast erialast ettevalmistust, mistõttu ta ei teadnud vallavalitsuse tegude tegelikke sisulisi tagamaid. Asjaga otseselt seotud isikuid tunnistajatena mitte ära kuulates ei rakendanud kohus uurimisprintsiipi. Keskkonnainspektsioon on M. K i omavoliliste ehitiste küsimusega tegelenud alates
2. aastast ning toimikus leiduvad materjalid aidanuks olulisel määral selgitada vahetult 3 meetri laiuse teemaa ääres asuvate ehitistega seonduvat.
3. Otepää Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt võib PlanS § 10 lg 1 järgi igaüks teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku, kuid kuna tulenevalt PlanS § 3 lg 2 ei ole teemaa planeerimiseks detailplaneeringu koostamine kohustuslik, siis on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada detailplaneeringu algatamise küsimus lähtudes vajadustest ning võimalustest. Vallavalitsus leidis, et kaebaja ettepaneku alusel teemaa detailplaneeringut ei algatata. Kaebaja oli vaidlustanud kohtus vallavalitsuse tegevuse teemaa detailplaneeringu algatamisest keeldumisel ning vallavolikogu tegevus ei ole nimetatud küsimusega seotud. Kuna

§ 19

lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses, siis puudus alus samas menetluses käsitleda teise kohaliku omavalitsuse organi tegevust.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuses on 4 viidatud sellele, et teemaa detailplaneeringu algatamine on vajalik, kuna senisel kujul on tee sõidukitele raskesti läbitav, tee servadest liiva kaevamine kahjustab ümbritsevat metsa, soodustab erosiooni ning võib luua täiendavaid ohuallikaid. Kuna nimetatud tee ühendab olulisi turismiobjekte, siis tuleb tagada tee läbitavus ekskursioonibussidele, vabaajasõidukitele ja põllumajandustehnikale. Kohus leidis põhjendatult, et M.H. on esitanud kaebuse avalike huvide kaitseks ning tema õigusi ei ole vastustaja rikkunud. Apellatsioonkaebuses on põhjendatud apellandi õiguste rikkumist sellega, et normidele mittevastav tee piirab maaomanike liikumisvabadust ning sunnib kasutama pikemaid ja kulukamaid, kuid normidele vastavaid teid. Toodud väide on paljasõnaline. Otepää-Kääriku-Kurevere transpordimaaüksust ja Pülme-Vanamõisa transpordimaa maaüksust ühendav tee on läbitav kõigi sõidukitega ja liikluse vähest intensiivsust arvestades pole tee laius selle kasutamisele takistuseks.

§ 16lg 5 ja Ts

MS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Kaebaja soovis Otepää vallasekretäri, maanõuniku ja endise vallavanema kohusetäitja ülekuulamist viidates sellele, et need isikud olid seotud vaidlustatud toimingute teostamisega. Ainuüksi osalemine mingi haldusakti koostamisel või toimingu tegemisel ei viita sellele, et isik võiks anda tunnistajana asja lahendamise seisukohast olulisi ütlusi ning seetõttu ei saa taotluse rahuldamata jätmist käsitleda menetlusõiguse normide rikkumisena.

§ 14

lg 5 sätestab, et menetlusosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja valikul on menetlusosaline piiratud vaid menetlusseadustikes sätestatud normidega ning vastaspool ei saa nõuda esindaja väljavahetamist põhjusel, et tegemist on advokaadiga. Esindaja ei pea olema osalenud vaidlustatud toimingute tegemisel. 7. M.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt toetab kolmas isik täies ulatuses Otepää Vallavalitsuse vastuväiteid. Kolmas isik leiab, et nii kaebus kui apellatsioonkaebus on esitatud soovist vähendada kolmandale isikule ostueesõigusega erastatava maa suurust. Kaebaja õigusi ja huve detailplaneeringu algatamata jätmine ei riku. Kaebaja väidetud avalikkuse huvides kohtusse pöördumiseks kaebajal õigus puudub, rääkimata sellest, et avaliku huvi olemasolu vaidluse eseme suhtes või avaliku huvi rikkumist ja riivet ei ole kaebaja põhistanud. Kohaliku omavalitsuse poolt oma eelarveliste vahendite kasutamine on kohaliku omavalitsuse otsustada. Kohtulikule kontrollile allub vaid küsimus kaalutlusõiguse teostamisest. Apellant ei ole esitanud ühtegi vastuväidet, millest nähtuks kaalutusõiguse teostamata jätmine või kaalutlusõiguse teostamise kontrollimata jätmine kohtu poolt. Apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid tuleb jätta

§ 34lg 3 alusel tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. mai 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja

§ 47lg 1 ning Ts

MS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. 5 PlanS § 3 lg 2 sätestab juhud, millal detailplaneerimine on kohustuslik. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus detailplaneerimine on kohustuslik, seega puudus Otepää Vallavalitsusel kohustus detailplaneeringu algatamiseks. PlanS § 9 lg 11 alusel võib kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele PlanS §-s 3 lg 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Antud juhul ei ole Otepää Vallavalitsus pidanud vajalikuks teemaa detailplaneeringu algatamist, kuna valla eelarves puuduvad vahendid nimetatud tööde teostamiseks. Samuti on leitud, et Otepää vallas on algatatud üldplaneering, millega on võimalik lahendada vallateede probleemid komplekselt. Ringkonnakohus ei pea õigeks viiteid teede- ja sideministri 28. septembri 1999 määrusega nr 55 vastuvõetud ja 1. jaanuaril 2000 jõustunud „Tee projekteerimise normide ja nõuete“ rikkumisele. Selle määruse kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks teede osas teede maaalade ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Seega selle määruse kohaldamine muutub vajalikuks alles siis, kui detailplaneering algatatakse. Praegusel momendil on sellest keeldutud.

§ 7

lg 1 kohaselt saab kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Apellant ei ole nii oma halduskohtule esitatud kaebuses kui ka apellatsioonkaebuses välja toonud, milliseid tema õigusi vastustaja tegevus rikub või milliseid vabadusi piirab. Kuidagi ei saa sellist õiguste rikkumiseks pidada väidet, et normidele mittevastav tee piirab apellandi liikumisvabadust, kuna liiklemine praegusel teel on võimalik. Sisuliselt on apellant ka ise õigeks võtnud, et kaebus on esitatud avalike huvide kaitseks. Samas ei ole apellandi näol tegemist isikuga, kellel on õigus esitada halduskohtule kaebust avalike huvide kaitseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata apellandi taotluse tunnistajate väljakutsumiseks ja dokumentide asja juurde võtmiseks, sest need ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis

§ 92

lg 1 alusel jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Maili Lokk Viivi Tomson 6 Agu Timmi