) §-dele 76 lõigetele 1 ja 3, 82 lg 2, 94, 113 lg 1, 142 lg 1, 145 lõigetele 1 ja 2 ning 208 lg 1. Kostjate vastuväited Kostja R. L. on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 08.10.2007.a. (tl 18) ning Alar Laanejõe 19.10.2007a. (tl 17). Kumbki kostjatest ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjaid hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse andmatajätmise või selle puudulikkuse korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja lähtub viivise nõudes
lõikest 1 ja nõuab viivist lähtudes viivise määrast 11% aastas ehk 0,030% päevas. Käenduslepinguga kohustub käendaja, tulenevalt
lg 1 kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Järelmaksuga müügilepingust nr 2360901012 (tl 9-10) nähtub, et OÜ Koduliising on müünud A. L. 01.09.2006 sülearvuti Microlink N530, hinnaga 18980 krooni ning kostja pidi tasuma järelmaksu katteks iga kuu 1.kuupäevaks 1460 krooni.Maksegraafikust mittekinnipidamisel oli lepingus sätestatud viivise tasumise kohustus seaduses sätestatud suuruses õigeaegselt tasumata osamaksetelt kuni nende tegeliku tasumise päevani. Vastavalt müügilepingu üldtingimuste punktile 6.4 on müüjal õigus lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda leppetrahvi kuni 3 osamakse ulatuses, antud juhul nõuab hageja leppetrahvi summas 120 krooni. Käenduslepingust (tl 11) nähtub, et R. L. kohustus täielikult tagama A. L. ja OÜ Koduliising vahel sõlmitud lepingu täitmise. Võla arvestuse (tl 8) kohaselt on A. L. võlgnevus kokku 6109 krooni, millest tasumata järelmaks moodustab 5890 krooni, viivis 99 krooni ja leppetrahv 120 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.