KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2188 Haldusasi V.L. kaebus Jõelähtme Val

) § 7 kohaselt oma elamu juurde maad erastada ulatuses, mille oli talle krundina enne omandireformi aluste seaduse (Alused) jõustumist eraldanud pädev organ. O.K. õiguspärases kasutuses oli enne Aluste jõustumist eraldatud maa suurusega 0,15 ha.

1. Asjaolu, et vallavalitsusel oli enne Kaberneeme küla tiheasustusalaks muutmist kavas anda O.K.le võimalus erastada oma elamu juurde 0,32 ha maad, ei oma antud juhul mingit tähtsust. Hajaasustusalas oli sellise suurusega maa ostueesõigusega erastamine võimalik, kuid O.K. ei olnud sellega nõus. Alates 29.04.2003 ei ole 0,32 ha suuruse maatüki erastamine enam seadusega lubatud.
2. Vaidlustatav piiriettepanek rikub kaebuse esitaja õigusi, kuna selles tehakse kolmandale isikule ettepanek erastada maad 0,17 ha rohkem kui

§ 7seda tiheasustusalal võimaldab.

Kui maa erastatakse selle ettepaneku alusel, siis saab see toimuda ainult õigusvastaselt võõrandatud maa arvel, mille tagastamist kaebuse esitaja soovib. 8. O.K. õiguspärases kasutuses oleva maa suurust ületav 0,17 ha ei ole määratud O.K. elamu teenindamiseks vajalikuks maaks.

§ 221

lg 6 järgi määratakse tiheasustusalal asuvale elamule teenindamiseks vajalikuks maa suurus ja piirid

§ 7

lg 5 ja lg 51 sätestatud alustel.

§ 7

lg 5 kohustab teenindusmaa määramisel arvestama maareformi seaduses sätestatud maa ulatusega.

§ 7

lg 51 näeb ette, et elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Õiguspärases kasutuses on maa, mille eraldas pädev organ enne Aluste jõustumist ja maa, mille eest isik tasub maamaksu. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 1 kohaselt reguleerib nimetatud kord teenindusmaa määramist väljaspool tiheasustusalasid. Tiheasustusalal on ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks kehtestatud korras koostatud planeering. Vaidlusalusel maatükil planeering puudub. Riigikohus on rõhutanud, et teenindamiseks vajaliku maa määramine tiheasustusalal on õiguspärane ainult siis, kui krunt ei olnud varem kindlaks määratud.

1. Varasemates kohtumenetlustes on kohtud pidanud võimalikuks erastada O.K. elamu juurde 0,32 ha maad, kuid nimetatud kohtumenetluste ajal käsitleti Kaberneeme küla hajaasustusalana. Tiheasustusalal on reeglid teised. 2 Kaebuse esitaja palub tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse
2. oktoobri 2003 kirjaga nr 5.21.3/1781 tehtud piiriettepanek, mille kohaselt võimaldatakse kolmandal isikul O.K.l ostueesõigusega erastada temale kuuluva elamu juurde 0,32 ha maad. VASTUSTAJA SEISUKOHT Jõelähtme Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu.
3. Kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kaebuse esitaja V.L. sai hiljemalt 2002.a. märtsis ja ka mitmel korral hiljem, sh Harju Maakohtu 30.septembri 2004.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2/1-1668/01/04, teada, et O.K.le ostueesõigusega erastatava krundi suuruseks on ette nähtud vähemalt 0,32 ha, kuid ta ei ole võtnud ise midagi ette selleks, et saada ärakirja või koopiat piiride kulgemise ettepanekust või muust dokumendist, millega oli määratud kindlaks O.K.le ostueesõigusega erastatava maa suurus. Samuti pole kaebuse esitaja V.L. esitanud taotlust tähtaja ennistamiseks kaebuse esitamiseks Jõelähtme Vallavalitsuse 09.10.2003.a kirjas nr. 5.2-1.3/1781 tehtud piiride kulgemise ettepaneku tühistamise nõudes. Seega kuulub menetlus haldusasjas HKMS § 12 lg. 3 alusel lõpetamisele, sest kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud.
4. Piiride kulgemise ettepanek ei ole haldusakt, sellega määratakse ainult erastamiseks arvestatava maa ligikaudne suurus ning ettepanek ei loo õigusi ega kohustusi kellelegi teisele peale erastamise taotleja, kellele on ettepanek katastriüksuse moodustamise aluseks. Erastatava maa täpne suurus määratakse kindlaks korraldusega maa ostueesõigusega erastamise kohta ning selle korralduse kui haldusakti peale võivad kaebusega halduskohtusse pöörduda ka teised isikud peale erastamise taotleja. Seega ei ole kaebuse esitajal V.L.l halduskohtusse pöördumise õigust piiriettepaneku vaidlustamiseks.
5. Kaebus on ka sisult alusetu. Kaebaja seisukoht, et vallavalitsuse piiriettepanek on vastuolus seadusega ja kahjustab V.L. huvisid, põhineb väitel, et O.K. õiguspärases kasutuses oli 0,15 ha maad ning suuremas ulatuses ei ole õigust talle maad ostueesõigusega erastada. Selle väite põhjendamisel on jäetud tähelepanuta, et

§ 7

lg 1 kohaselt ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud maast tagastamisele ka maa, mis on vajalik teise isiku hoone teenindamiseks. Vaidlusalune 0,32 ha maad ongi vallavalitsuse poolt määratud teenindamiseks vajalikuks maaks O.K. hoone juurde. 13. Kaebaja on jätnud tähelepanuta ka

§ 7

lõikes 52 sätestatu, mille kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa ka juhul, kui krundi suuruse ja piiride muutmine on otstarbekas tulenevalt planeeringu ja maakorralduse nõuetest. O.K.le kuuluva ehitise juurde teenindusmaa piiride ettepaneku tegemisel ongi lähtutud planeeringu ja maakorralduse nõuetest. 14. Varasemates kohtuotsustes ja ka Riigikohtu 16.10.2002.a. otsuses haldusasjas 3-3-1-4202, milles rahuldati O.K. kassatsioonikaebus, on korduvalt sedastatud, et kahtlust ei ole selles, et O.K.l on õigus erastada ostueesõigusega maad kuni 0,32 ha. Seda kohtuotsustes väljendatud seisukohta ei ole kaebuse esitaja V.L. ega ka keegi teine vaidlustanud. Veelgi enam - haldusasja nr. 2-3/186/2003 arutamisel Tallinna Ringkonnakohtus 11.02.2003.a. toetasid V.L. ja tema esindaja Jõelähtme Vallavalitsuse apellatsioonikaebust, milles oldi 3 seisukohal, et maa ostueesõigusega erastajale (st O.K.

1. le)on võimalik erastada tema ehitise juurde piisav kogus (0,32
2. ha)maad. Haldusasjas nr. 2-3/1186/2003 26.02.2003 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses, mis on jõustunud, on lk.-l 6 märgitud: " Tallinna Ringkonnakohtu 15.märtsi 2002 otsuses tuvastatud asjaolusid, et O. K.le kuulub elamu, mille juurde 2 ha maa erastamiseks on ta esitanud tähtaegselt avalduse, samuti ringkonnakohtu seisukohta, et O. K. on MRS § 9 lg.1 punktist 1 ja MRS § 221 lõikest 1 tulenevalt nõudeõigus kuni 2 ha maa ostueesõigusega erastamiseks, ei ole menetlusosalised kassatsioonimenetluses vaidlustanud. Eeltoodule tuginedes on ringkonnakohus ka asja uuel läbivaatamisel seisukohal, et O. K.l on õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanikuna MRS § 9 lg.1 punktist 1 ja MRS § 221 lõikest 1 tulenev kuni 2 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamise nõudeõigus." Tulenevalt eeltoodust ja eriti asjaoludest, et kaebuse esitaja V.L. on Tallinna Ringkonnakohtus toetanud Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohta, et O.K.le on võimalik erastada tema ehitise juurde 0,32 ha maad ning et pole vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, et O. K.l on MRS § 9 lg.1 punktist 1 ja MRS § 221 lõikest 1 tulenevalt nõudeõigus kuni 2 ha maa ostueesõigusega erastamiseks, on sisuliselt alusetu Jõelähtme Vallavalitsuse 09.10.2003.a kirjas nr. 5.2-1.3/1781 O.K.le tehtud piiride kulgemise ettepaneku, milles on erastatava maa suuruseks 0,32 ha, tühistamist nõudva kaebuse esitamine V.L. poolt. Vastustaja leiab, et V.L. kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebuse esitajalt tuleb Jõelähtme Vallavalitsuse kasuks välja mõista õigusabikulud summas 27 258 krooni vastavalt OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo poolt esitatud kulude nimekirjale ja kuludokumentidele. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja sai O.K.le erastamiseks määratud krundi suurusest 0,32 ha teada juba 2001.a., kui ta kolmanda isikuna osales Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-562/2001 O.K. kaebuse lahendamisel seoses Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.1997 korraldusega nr 623. Halduskohtumenetlus jätkus Tallinna Ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses haldusasjas nr 2-3/1186/2003. Kaebaja oli O.K.le ostueesõigusega erastatava maa suurusest 0,32 ha teadlik Harju Maakohtus toimunud tsiviilasja nr 2/1-1668/01/04 menetluse põhjal (O.K. hagi V.L., P-P. ja Eesti Vabariigi vastu. Asja menetlus tuleb lõpetada HKMS § 12 lg 3 alusel. KOHTU PÕHJENDUSED 15. Põhjendatud ei ole vastustaja ja kolmanda isiku väited, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, kuna kaebuse esitaja oli juba 2001.a. teadlik sellest, et vald kavatseb kolmandale isikule O.K.le ostueesõigusega erastada temale kuuluva elamu juurde 0,32 ha maad. Nimetatud asjaolust oli kaebuse esitaja küll teadlik, kuid sellest, et kolmandale isikule O.K.le on Jõelähtme Vallavalitsuse poolt 09.10.2003, so peale Jõelähtme valla üldplaneeringu kehtestamist Jõelähtme Vallavolikogu 29. aprilli 2003 otsusega nr 40, mille kohaselt Kaberneeme küla tunnistati tiheasustusalaks, tehtud erastatava maa piiride kulgemise ettepanek maa erastamiseks endises, so 0,32 ha suuruses, sai kaebaja teada vallavalitsusse pöördumisel 2006.a. oktoobrikuus. Tõendid selle kohta, et kaebaja sai vaidlustatavast piiriettepanekust teada varem, puuduvad. Vastustaja on ise kinnitanud, et piiriettepanekut ei 4 ole kellelegi peale O.K. väljastatud ega muul viisil teatavaks tehtud. Seega on taotlus kaebuse menetluse lõpetamiseks HKMS § 12 lg 3 alusel põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. 16. Kohus ei nõustu ka vastustaja seisukohaga, et piiride kulgemise ettepanek ei ole haldusakt, mis võib rikkuda kaebuse esitaja õigusi, ning seetõttu ei saa kaebaja tulenevalt HKMS § 7 lõikest 1 pöörduda halduskohtusse. Maa ostueesõigusega erastamise menetluses on kohaliku omavalitsuse poolt erastamise taotlejale tehtav piiride kulgemise ettepanek käsitletav eelhaldusaktina, millega määratakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud – erastatava maa ligikaudne suurus ja piirid. Piiride kulgemise ettepaneku alusel peab erastamise taotleja alustama katastriüksuse moodustamisega seotud toiminguid. Kui katastriüksus moodustatakse õigusvastaselt võõrandatud maal, siis võib see mõjutada õigustatud subjektile (antud juhul siis kaebajale) tagastatava maa suurust ja rikkuda tema õigusi. Kuigi erastatava maa täpne suurus määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse korraldusega maa ostueesõigusega erastamise kohta peale katastriüksuse moodustamist, on eelpooltoodud asjaolusid arvestades võimalik ka piiride kulgemise ettepaneku kui eelhaldusakti vaidlustamine õigustatud subjekti poolt. 17. Kaebaja on leidnud, et vaidlustatud piiride kulgemise ettepanek on vastuolus

§ga 7, mille sätteid kohaldatakse tiheasustusega aladel.

§ 7

lg 4 kohaselt tiheasustusega aladeks käesoleva seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Harjumaal Jõelähtme vallas asuv Kaberneeme küla tunnistati tiheasustusalaks Jõelähtme Vallavolikogu

1. aprilli 2003 otsusega nr
2. Planeeringu kehtestamisega muutus nimetatud ala õiguslik seisund, mistõttu ei ole enam põhjendatud O.K.le 0,32 ha maa erastamine, mida vallavalitsus pidas võimalikuks enne Kaberneeme küla tiheasustusalaks tunnistamist. O.K. õiguspärases kasutuses olevaks maaks

§ 7

lg 51 mõttes, mis on temale kasutada antud enne Aluste jõustumist, on 0,15 ha ja selles ulatuses on tal õigus maad ka erastada. Kaebaja taotleb piiriettepaneku tühistamist täies ulatuses. Kohus leiab, et isik saab nõuda haldusakti tühistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi ja millest sõltub tema õiguste realiseerimine. Vaidlustatud piiriettepanekuga võimaldatakse kolmandale isikule erastada 0,32 ha maad. Kaebaja õigusi saab rikkuda vaid 0,17 ha, st 0,15 hektarit ületava maa ostueesõigusega erastamine O.K.le, seega on tal õigus nõuda piiriettepaneku tühistamist vaid tema õigusi rikkuvas osas, mitte tervikuna.

1. O.K. maa ostueesõigusega erastamise toimiku materjalidest nähtub, et isik esitas juba
2. mail 1994 Jõelähtme Vallavalitsusele avalduse maa suurusega 0,5 ha ostmiseks. Hiljem on O.K. esitanud veel mitmeid maa ostueesõigusega erastamise avaldusi, milles on erinevalt märgitud erastada soovitava maa suurus, sh
3. juuni 1997 avaldus 2 ha suuruse maatüki erastamiseks ja
4. augusti 1997 avaldus ca 1,2 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamiseks. Maa ostueesõigusega erastamist taotles O.K. vastavalt

§ 9

lg 1 p 1 ja § 221 , mille kohaselt võib väljaspool linna piire õigusvastaselt võõrandatud maal asuva ehitise omanik ostueesõigusega erastada maad elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti.

1. aastal leidis kohalik omavalitsus, et kolmanda isiku O.K. endist krunti 0,15 ha on võimalik suurendada 0,32 ha-ni (Jõelähtme Vallavolikogu 23.04.1998 otsus nr 111). Maa ostueesõigusega erastamise toimikus olevatest materjalidest nähtuvalt on Jõelähtme Vallavalitsus ja ka Harju Maavalitsus kõigis aastatel 1998-2001 O.K.le saadetud vastustes tema avaldustele selgitanud, et maa ostueesõigusega erastamine on võimalik 0,32 ha ulatuses. O.K. leidis, et seda on liiga vähe. 5
2. Aastatel 2001 – 2004 toimusid O.K. kaebuste alusel algatatud haldus- ja tsiviilkohtumenetlused. Kõigis jõustunud kohtuotsustes on tuvastatud, et O.K.le ostueesõigusega erastamiseks pakutava maa suurus on 0,32 ha. Andmed selle kohta, et kõne all oleks olnud kolmandale isikule maa ostueesõigusega erastamine mingis muus suuruses peale nimetatu, puuduvad. Kolmas isik O.K. oli seega algusest peale teadlik sellest, et tal on võimalik oma elamu juurde ostueesõigusega erastada vähemalt 1998.a. määratud teenindusmaa, so 0,32 ha, ja tal oli tekkinud õiguspärane ootus, et maad ei erastata talle mingil juhul sellest vähem. Õiguse üldpõhimõtete kohaselt ei tohi õigusliku olukorra muutumine menetluse vältel halvendada õigustatud isiku seisundit. Avalik võim ei tohi käituda sõnamurdlikult. Antud juhul oli kolmandal isikul kooskõlas õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetega alust eeldada, et temale erastatakse maad mitte vähem kui 0,32 ha. Asjaolu, et Jõelähtme Vallavolikogu võttis
3. aprillil 2003, so enne, kui maa ostueesõigusega erastamine O.K.le oli lõpule viidud, vastu otsuse nr 40 üldplaneeringu kehtestamise kohta, millega Kaberneeme küla muudeti varasemast hajaasustusalast tiheasustusalaks ning millega seoses tuleks maa ostueesõigusega erastamisel nüüd juhinduda

§-st 7, mitte aga § 9 lg 1 p 1, ei saa tagasiulatuvalt mõjutada O.K.le erastatava maa suurust. Seega ei saanud Jõelähtme Vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute taasalustamisel 2003.a. oktoobris teha kolmandale isikule piiriettepanekut maa ostueesõigusega erastamiseks väiksemas ulatuses kui 0,32 ha. Vaidlustatud piiriettepanek on õiguspärane ja alused selle tühistamiseks kaebuses toodud motiividel puuduvad. Eeltoodu alusel kohus leiab, et V.L. kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi
2. lõike alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et Jõelähtme Vallavalitsusel puudus antud kohtuvaidluse iseloomu arvestades põhjendatud vajadus advokaadi õigusabi kasutamiseks. Vastustaja taotlus õigusabikulude summas 27 258 krooni väljamõistmiseks kaebuse esitajalt tuleb jätta HKMS § 92 lg 10 alusel rahuldamata ja õigusabikulud vastustaja enda kanda. Sirje Tromp kohtunik 6