lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kooskõlas
Juhindudes
lg 1 jätab kohus OAS-i hagi läbi vaatamata.
kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus on seisukohal, et OÜ G taotlus astuda käesolevas tsiviilasjas menetlusse hagejana OAS õigusjärglasena rahuldamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et OÜ G näol ei ole tegemist mitte hageja üldõigusjärglasega, vaid eriõigusjärglasega, kellele kehtib
§-s 210 sätestatu.
lg 3 kohaselt on kostjal õigus vaidlusealuse eseme võõrandamise korral õigusjärglase menetlusse astumisele vastu vaielda. Sel juhul võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata üksnes kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.
järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus on seisukohal, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei ole mõistlik käesolevas asjas menetlust jätkata, kuivõrd OÜ G astumiseks menetlusse hagejana on vajalik kostja nõusolek, kuid kohtul puuduvad igasugused andmed kostja kohta, sh kostja asukoha kohta, kuhu oleks võimalik kostjale menetlusdokumente, sh ka OAS -i taotlust kätte toimetada.. Samuti ei ole võimalik OÜ G taotluse rahuldamine, juhul kui kostja taotlusega ei nõustu Hageja OAS kohtu nõuet (07.09.2007) täitnud ei ole ja kostja aadressi ja sidevahendite andmeid, mis võimaldaksid kostjale kohtudokumendid kätte anda, edastanud ei ole ning teatas vastuseks kohtu kirjale, et soovib hagi tagasi võtta. Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest tuleb OÜ G taotlus astuda menetlusse hagejana GAS õigusjärglasena rahuldamisele ei kuulu. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.