) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Tulenevalt
§-st 429 lg 3 edastas kohus hagist loobumise avalduse kostjale ja kolmandatele isikutele seisukoha võtmiseks. 26.11.2007.a. saabunud vastuses oli kostja nõus menetluse lõpetamisega ning palus tsiviilasja menetluse lõpetamise määrusega määrata menetluskulude jaotus viisil, et hageja menetluskulud jäävad nende enda kanda ning samas hüvitab hageja OÜ E menetluskulud määrates samas kindlaks menetluskulude suuruse ja sisu- tasu õigusabi eest summas 2596 krooni. 11.12.2007.a. saabus hageja vastus kostja menetluskulude jaotuse taotlusele, milles hageja leidis, et oleks ebamõistlik, kui hageja peaks täies ulatuses tasuma ka kostja õigusabikulud. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse.
kohaselt ei saa hageja peale menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel.
lg-le 1 menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisti.
lg 4 kohaselt juhul, kui hageja hagist loobub või võtab selle tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli hagi põhjendatud. Hagejal oli reaalne nõue kostja vastu, sest võlgnevus tekkis ajal, mil kostja oli kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse XXX korteriomandi omanikuna. Pooled pidasid läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks. Kostja taotlusel kaasas kohus menetlusse kolmandad isikud, kellele kostja oli korteriomandi võõrandanud ja kes tegelikult valdasid korteriomandit võlgnevuse tekkimise ajal. Hagi põhjendatust ei muuda asjaolu, et kostjal oleks hagi rahuldamise korral tekkinud nõue kolmandate isikute vastu. Kolmas isik UK KÜ XXX juhatuse esimehena ning KS revisjonikomisjoni liikmena nõustusid arutama kompromissi, kus kõrvutataks remondifond, tasutud ja tasumata arved ning kui selles arvestuses jääb üles võlgnevus kommunaalteenuste osas hagejale, on KÜ XXX nõus selle tasuma ning ühistusiseselt lahendama elanike võlgnevused. Hageja on loobunud hagist seetõttu, et on nõude loovutanud korteriühistule XXX Eeltoodu alusel ja juhindudes
2 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 ja
Hageja OÜ M esitatud taotluses taotletakse poole makstud riigilõivu tagastamist. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud kokku 350 krooni riigilõivu 13.11.2006.a ning 15.05.2007.a. Rahandusministeeriumi kontole nr XXX, viitenumbriga XXX Kohus rahuldab taotluse ja tagastab OÜ-le M pool tasutud riigilõivust, s.o. 175 krooni. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.