Obsah (4)

§ 146§ 147§ 143§ 160

2-06-42223 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsembril 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist.

§ 147

lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§ 143järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Aegumistähtaeg algas tulenevalt

§ 147lg 3 alates 31.12.2003.

a, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagi esitama hiljemalt 31.12.

1. a. hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Harju Maakohtule 29.12.
2. a, s.o. tähtaegselt.

§ 160

lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud ka nõude esitamine pankrotimenetluses ja avalduse esitamine hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Kohtu hinnangul tuleb analoogia alusel kohaldada

§ 160ka maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisele. Ts

MS § 486 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlust hagimenetluses. Seega on tegemist jätkuva menetlusega. Juhul kui asuda seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine aegumist ei peata, kaotaks maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamine mõtte. 2 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustuse täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja Tele2 Eesti poolt pakutud teenust, jättes selle eest tasumata. Seisuga 02.06.

1. a oli kostja võlgnevus 2 762.67 krooni (tl 27-38). Kostja ei ole kohtumenetluses võlgnevusele vastuväidet esitanud. Võlgnevus summas 2 762.67 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Poolte vahelise lepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt on viivis 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustab viivisvõlgnevus seisuga 05.09.
2. a 5 281.07 krooni, hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 2 761.67 krooni. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses, s.h. riigilõiv summas 250 krooni. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3