2-07-23083/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 20.12.2007.a., Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-07-23083 IŠ hagi VK`i vastu elatise nõudes Hageja: IŠ(isikukood XXX, elukoht: XXX Kostja: VK (isikukood XXX elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise 13.12.2007.a. aeg Kohtuistungil osalejad Resolutsioon hageja I Š kostja VK kostja esindaja O L Hagi rahuldada. Välja mõista VK`ilt igakuine elatis tütre KK(isikukood XXX) ülalpidamiseks 1 700,- krooni kuus alates 20.12.2007.a. kuni K täisealiseks saamiseni või õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni lapse ema IŠ kasuks . Välja mõista VKilt riigilõiv 1250,- krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr.XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Abielust on pooltel sündinud XXX tütar KK, kes elab koos emaga. IŠ esitas 18.06.2007.a. Harju Maakohtule hagi VKi vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kulub tütrele kuus 4321,- krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 2 244 krooni kuus. Kostja vastuväited Kokkuleppel hagejaga tasub kostja igakuiselt ühise lapse ülalpidamiseks 1000 krooni. Kostja võtab osa lapse kasvatamisest, tütre ja isa vahelised suhted on suurepärased. Võimalusel toetab last materiaalselt, ostab talle riideid, spordiinventari, kooli jaoks vajalikku, samuti annab talle taskuraha. Kostja perekonna sissetulek moodustab keskmiselt 10 000 krooni, kuid alates 2006.a. detsembrist kuni 2007.a. augustini viibis kostja töövõimetuslehel ning alates 2007.a. augustist on viidud üle kergemale tööle, mille eest tasutakse temale 80 % endisest töötasust. Seoses sellega on tema sissetulek tunduvalt vähenenud. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaelisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3600 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni kuus. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et kostja maksab tütre ülalpidamiseks 1000,- krooni kuus, mis hageja arvates ei ole piisav. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004.aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse“ Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika“ kohaselt on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 eluaastat läheb maksma 2182 krooni. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleb elatise väljamõistmisel lapse ülalpidamiseks jagada lapse ülalpidamiskulud pooleks. Kohus arvestab asjaoluga, et uuring on aastast 2004 ja vahepeal tõusnud elukallidusega. Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Alates 01.10.2007.a. tuvastas Tallinna Pensioniameti Tallinna arstliku ekspertiisi komisjon VKil püsiva osalise töövõimetuse (töövõime kaotuse protsent 40 %) Seoses töövõime osalise kaotusega moodustab kostjas igakuine sissetulek koos pensioniga 9448 krooni. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps ja abikaasa, kes tuli töölt ära seoses lapse kroonilise haigusega Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lhg.5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb elatise suurust vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi, kuna kui kohus seda ei teeks, osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus arvestab sellega, et kostja on vabatahtlikult tasunud elatisraha 1000,- krooni kuus, mistõttu elatise suuruses 1700,- krooni kuus mõistab kohus välja alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 2