2-07-23802/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 28.12.2007.a., Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-07-23802 SD hagi AD vastu elatise nõudes Hageja: SD(isikukood XXX, elukoht: XXX ) Kostja: AD(isikukood XXX, sissekirj. XXX ) Kohtuistungi toimumise 13.12.2007.a. aeg Kohtuistungil osalejad hageja : SD kostja: AD Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. 1.Välja mõista ADilt igakuine elatis 06.08.1992.a. sündinud tütre ED ülalpidamiseks 2500 krooni kuus alates 01.01.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni või õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni lapse ema S kasuks. 2.Välja mõista ADilt riigilõiv 1750,- krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda arveldusarvele nr. XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr. XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse märkidas kohtu nimi, tsiviilasja number ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.Kohtukulud jätta poolte enda kanda. 4.Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Poolte abielust sündis XXX tütar ED. XXX hageja ja kostja abielu lahutati. Poolte kokkuleppel jäi tütar peale abielu lahutamist hageja kasvatada ja elab koos hagejaga. Alates 2007.a. on hageja last üksinda ülal pidanud. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele kuus 5 500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 4000 krooni kuus ja menetluskulus summas 800 krooni (õigusabi hagi koostamise eest). Kostja vastuväited. Poolte kokkuleppel andis kostja lapse ülalpidamiseks kuni 2007.a. 2000 krooni kuus. 2007.a. tekkisid kostjal rahalised probleemid, mistõttu ta lapse ülalpidamiskulusid enam ei kandnud. Kostja on nõus elatise maksmisega, kuid mitte nii suures ulatuses. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema , eestkosteasutuse või eestkostja nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et hageja kuupalk on 7000,- krooni kuus, kostja keskmise kuusisetulek on 10 000-13 000 krooni . Sotsiaalministeerium on tellinud 2004.aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14 või üle selle läheb maksma 3210 krooni kuus. Kohus arvestab asjaoluga, et uuring on aastast 2004 ja vahepeal tõusnud elukallidusega ja arvab, et mõistlike vajaduste rahuldamise korral läheb lapse ülalpidamine linnas vanusegrupis üle 14 aasta maksma 4500 krooni . Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda lapse ülalpidamiskuluna 2250 krooni lapsele. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg.2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 179 lg.1 alusel väljamõistmisele riigilõiv , mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg.2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Maie Seppo kohtunik 2