§-dele 108 ja 222, esitasid hagejad 15.11.2006 kostjale nõude viia lepingu ese vastavusse lepingutingimustega. Kostja nõustus hüvitama hagejatele 2,8 m3 reoveemahuti paigaldamise kulud summas 17 380 krooni. 20.12.2006 kirjale tunnistas kostja lepingu rikkumist ning avaldas valmisolekut tasuda 5 m3 reoveemahuti soetamishind 12 980 krooni. 28.12.2006 hüvitas kostja hagejatele 12 980 krooni. W OÜ poolt hagejatele 23.01.2007 esitatud hinnapakkumise kohaselt maksab lepingu eseme lepingutingimustega kooskõlla viimiseks vajaliku nõuetekohase 5 m3 reoveemahuti paigaldamine kokku 35 754 krooni. Kuna kostja läbirääkimiste käigus keeldus lisakulude hüvitamisest pöördusid hagejad kohtusse kostjalt 22 774 krooni väljamõistmise nõudes. Kostjate vastuväited. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja viited lepingu p-des 1.3.3 ja 1.3.5 toodud kinnistustele asja lepingutingimustele mittevastavus nõude põhistamisel on mittekohased. Lepingu punktides 1.3.3 ja 1.3.5 toodud kinnistusi tuleb tõlgendada lähtudes sellest, et käesoleva vaidluse tekkealuseks oleva poolte vahel sõlmitud lepingu eseme oluliseks osaks oli valmimisjärgus ehitis. Ehitis ei olnud valmis. Vastavalt X osas sätestatule lahendatakse veevarustus, kanalisatsioon, küte ja elekter eraldi projektidega, vastavalt tehnilistele tingimustele. Nimetatud projektid puudusid müügi hetkel ja need tööd olid tegemata. Ehitusprojekti tuleb käsitleda kohustuse allikana, millest juhindudes tuli hagejatel ostetav pooleliolev hoone projektiga vastavusse viia. Sellest tulenevalt ei saa asjaolu, et eramu ehitusprojekti kohaselt on vajalik 10 m3 suuruse teoveepaagi olemasolu, käsitleda kui kostja kohustust tagada ehitamisjärgus hoone vastavus nimetatud nõudele. Eramu ehitusprojekti X osa punkt 2 on selgelt öeldud, et kogumiskaevud mahuga 10 m3 on lubatud ainult ajutise lahendusena. Samas ei tähendanud lubatud mahuti maht 10 m3 ainult ühe paagi suurust, vaid mahutite kogumahtu. Hageja väide, et tegelikkuses oli ehitisse paigaldatud reoveemahuti mahtuvusega 5 m3, ei vasta tõele. Tegelik paigaldatud reoveepaagi maht oli 5,5 m3. Kostja väidab, et hagejad said teada sellest, et reoveepaak on väiksem võrreldes projektijärgse mahuga 21.novembril 2005 üleandmis-vastuvõtmise aktile alla kirjutades. Kostja tunnistas oma eksimust üleandmis-vastuvõtmise aktis ning nõustus heatahtemärgina oma eksimuse (2,8 m3) ulatuses kulude kandmises. Oluline on asjaolu, et lisamahuti soetamise kohustus oleks hagejatel ka juhul kui kostja poleks kohustust rikkunud. Kostja on kohustatud hüvitama hagejatele ainult mahutite hinnavahe, mitte aga kulutusi paigaldamiseks. Kostja on hagejale tasunud vabatahtliku hüvitusena aga 12 980 krooni, mis on 5m3 reoveepaagi maksumuseks. Lähtuvalt üleandmise vastuvõtmise aktist tulenevalt oli 2 kostja kohustuseks paigaldada 8,3 m3 reoveepaak, mille maksumuseks on ca 7 000 krooni. Seega on kostja hüvitanud hagejatele tekitatud kahju isegi suuremas ulatuses kui see oli tema kohustuseks. Kohtu järeldused. Kohus, tuginedes asjas esitatud dokumentaalsetele tõenditele, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.11.2005 poolte vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu punkt 1.3.5 järgi vastab lepingu eseme oluliseks osaks olev ehitis käesoleva lepingu lisaks nr 1 olevale ehitusprojektile. Ehitusprojekti X osa punkt 2 kohaselt ühendatakse kanalisatsioon perspektiivselt XXX tuleva tänavavõrguga vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele ajutise lahendusena on lubatud kogumiskaevud, maht min 10 m
lg 2 on kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sama paragrahvi 1.lõike punkt 3 järgi on võlgniku kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vaidlus puudub selles, et müügiobjekti olulised osad olid lõplikult välja ehitamata. Müügilepingust ei nähtu millises valmidusastmes pidid olema müügiobjekti olulised osad, kuid 21.11.2005 üleandmise vastuvõtmise akti punktis 2 on pooled kokku leppinud, et kinnistul asub valmimisjärgus suletud avadega, kivikatusega ja laudisvälisvoodriga elamuhoone (majakarp). Hoone sees on paigaldatud (ehitatud) korsten ja siseseinad. Akti punktis 5 on märgitud, et kanalisatsioonitrass XXX tänava ulatuses on valmis ehitatud ning üleandja kulud tasunud. Viimsi valla poolt lähitulevikus tsentraalse kanalisatsiooniga ühendamise otsustab vastuvõtja omal soovil. Kinnistule on paigaldatud reoveepaak mahuga 8,3 m3, mis on ühendatud hoone kanalisatsiooni torustikega. Müügilepingu lisana olevat ehitusprojekti tuleb käsitleda vastavalt ehitusseaduse § 18 lg 3 dokumendina, mille järgi oleks võimalik ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitise vastavust ehitusprojektile ja õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kuna müügiobjekti olulised osad olid alles valmimisjärgus, siis ei saanudki müügiese üleandmisel vastavuses olla ehitusprojektiga. 3 Pooled ei ole kohtule esitanud muid tõendeid, kui üleandmise vastuvõtmise akti, selle kohta, milline pidi olema valduse üleandmisel müügieseme oluliste osade valmidusaste. Vastavalt valduse üleandmise kokkuleppele oli kinnistule paigaldatud reoveepaak mahuga 8,3 m3 . Akti punktis 9 on pooled kinnitanud, et on lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ja ei oma üksteisele mistahes pretensioone. Tegelikult oli reoveepaagi maht 5,5 m
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.