Tunnistada käesoleva kohtuotsus kui hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule (
lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Esitatud hagiavalduse kohaselt sündis pooltel ühisest tutvusest ja kooselust poeg E XXX Kostja ei toeta materiaalselt, hageja palub tuvastada, et ES põlvneb BMist ning välja mõista elatis 2000 krooni kuus. Kostja esitatud hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, 18.12.2007.a. toimunud ärakuulamisel, kinnitas hagiavalduses toodut. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse, § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Kostja on 18.12.2007.a. toimunud kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Kohtule on esitatud ka Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja Bioloogia Laboratooriumi molekulaargeneetilise uuringu akt nr XXX, mille kohaselt on tuvastatud, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada BMi bioloogilist isadust ES suhtes, seega saab kostja olla ES bioloogiline isa. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hagi asjaolude kohaselt on laps hageja ülalpidamisel. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest ( PerekS § 70). Hageja on hagi esitanud 22.05.2007. a., elatis kuulub väljamõistmisele alates 21.12.2007.a., arvates põlvnemise tuvastamise otsuse tegemisest. Kuivõrd kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise suuruse osas esitanud, loeb kohus selle tõendatuks.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt riigilõivuseaduse § - le 22 lg 1 p 2 on elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine hagejale riigilõivuvaba. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.