lg.1 tulenevalt,juhul,kui kohus leiab,et hageja pidi täiendavad dokumendid esitama, dokumentide esitamise tähtaja ennistamist ,kuna ta ei teadnud ,et pankrotihaldur talle 12.07.2005 väljastatud dokumente ei saanud.Hageja palub tunnistada 14.10.2005 a. PK pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosoleku otsus kehtetuks.Hageja palub menetluskulud panna kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu.Hageja ei esitanud pankrotihaldurile nõuetekohast avaldust koos seda põhistavate dokumentidega ega kõrvaldanud tähtaegselt puudusi,mistõttu otsustas võlausaldajate üldkoosolek 14.10.2005 a lugeda hageja nõudeavalduse mitteesitatuks.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele. Tallinna Linnakohtu 19.01.2005 a otsusega kuulutati hageja avalduse alusel välja füüsilise isiku PK`e pankrot. Pankrotiseaduse (
) § 93 lg.1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates, teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
lg.1kohaselt tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus).Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Vaidlust ei ole selles,et hageja esitas haldurile nõudeavalduse 12.07.2005 a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul. Kirjaga 12.07.2007 a(tlk 15) teavitas haldur hagejat,et nõudeavaldus on esitatud puudustega ning andis puuduste kõrvaldamise tähtaja 10 päeva . Hageja esindaja väitel on puudused tähtaegselt kõrvaldatud,nõudeavalduse täiendus koos vastavate dokumentidega on haldurile saadetud lihtpostiga. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole haldur nõudeavalduse täiendust ja sellele lisatud dokumente saanud . Kohus leiab,et hageja esindaja väited dokumentide saatmise kohta haldurile ,on paljasõnalised ja tõendamata.
lg.3 kohaselt,kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud,annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks.Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval.Kui puudusi ei kõrvaldata,võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda ,et nõudeavaldust ei ole esitatud. 14.10.2005 a. toimunud võlausaldajate üldkoosoleku protokollist (tlk 16) nähtuvalt ,otsustas koosolek
Vaidlust ei ole selles,et hageja,saades teada ,et haldur ei ole nõudeavalduse täiendust koos vastavate dokumentidega saanud, soovis nõudeavalduse koos vastavate dokumentidega esitada enne 14.10.2005 toimunud üldkoosoleku sisulise töö alustamist. Riigikohus lahendis tsiviilasjas nr.3-2-1-86-04 on analüüsinud kuni 01.01.2002 a kehtinud
lg.4 sätestatut,mille kohaselt võis nõude esitada ka enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut ja asunud seisukohale,et ” enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut”, all on mõeldud ,et viimane aeg oma nõude esitamiseks seaduse sätte mõttes on hetk,mil koosolek ei ole veel alustanud sisulist tööd s.t asunud arutama väljapakutud päevakorda.Samas märgib kolleegium,et põhimõtteliselt samasugune säte sisaldub kehtiva
lg-s 1.
lg.1 sätestab,kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse § 93 lg.1 nimetatud tähtaja möödumist,kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut,ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kuna
tuleneb,et nõude saab esitada kuni enne viimase nõuete kaitsmise koosolekut ning asjas puudub vaidlus selle üle,et hageja nõudeavalduse täiendust ja nõuet tõendavaid dokumente 14.10.2005 a. üldkoosolekul esitada soovis,siis leiab kohus,et üldkoosolekul puudus alus lugeda ainult seetõttu nõudeavaldus mitteesitatuks,et nõuetekohaselt vormistatud nõudeavaldust ei esitatud
Eelneva alusel leiab kohus ,et hagi tuleb rahuldada ning 14.10.2005 a. toimunud pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosoleku otsus ,lugeda hageja nõudeavaldus mitteesitatuks,tuleb
Hageja väitel ei ole ta taotlenud üldkoosolekul nõude esitamise tähtaja ennistamist.Samuti ei kajastu 14.10.2005 nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ,et nõude esitamise ennistamise küsimust oleks koosolekul arutatud.
lg.2 järgi, kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud,võetakse nõue kaitsmisele,kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ,kohaldatakse enne 01.01.2006 a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg.1 alusel mõistab kohus poole taotlusel ,kelle kasuks on otsus tehtud,teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 24.10 .2005 a riigilõivu 60 krooni.Riigilõivuseaduse § 37 lg.13 p.3 järgi tuleb muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 80 krooni.Seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse 20 krooni ja hagejale hagi esitamisel tema poolt tasutud riigilõiv 60 krooni. TsMS § 61 lg.1p.2 alusel poolele,kelle kasuks otsus tehti,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel,kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja on esitanud õigusabikulude arvestuse summas 2650 krooni,mille palub kostjalt välja mõista. Hagi on menetluses alates 25.10.2005 a. Kohus leiab,et hageja kulud õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2650 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.