2-06-34651/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-34651 Tsiviilasi H.J. N. hagi P.K. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H.J.N, isikukood xxxxxxxxxxxxx, eluk. xx xxx xx xxxxxx, xxxx xxx, xxxxxx xxx xxxx, xxxx Prantsusmaa, lepinguline esindaja vandeadvokaat H.O. Kostja P. K, isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht xxxxxx, xxxx küla, xxxxxxxxxxxxx vald, Pärnumaa, faktiline elukoht xxxxxxxxx xx-x, Tallinn, lepinguline esindaja vandeadvokaat N.L. Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2007.a RESOLUTSIOON Rahuldada H.J. N.e hagi. Lahutada H. J. N. (.) ja P. K. (K.) abielu, mis sõlmiti xx.xx.xxxx.a E. Linnavalitsuses O. provintsis Kanadas ning mille kohta on Kanada Ministry of Government Services, Office of the Registrar General poolt välja antud abielutõend nr xxxxxx. Poolte kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Hageja nõue, väited ja tõendid Vastavalt esitatud hagile (tl 1-4) sõlmiti hageja H.J.N. ja kostja P.K. vaheline abielu xx.xx.xxxx Kanadas O. provintsis E. linnas (abielutõend koos tõlkega tl x-x). Abielust on sündinud kaks last – xx.xx.xxxx.a tütar L.M.N, kes elab koos emaga/kostjaga; ning Tsiviilasi nr 2-06-34651 xx.xx.xxxx.a poeg P.J. N. (sünnitunnistused koos tõlgetega tl x, kostja esitatud uuemad sünnitunnistused tl xx), kes elab koos isaga/hagejaga. Hagi, menetluses esitatud muude menetlusdokumentide (tl xx-xx, xx-xx ja xx-xx) ja kohtuistungil selgitatu kohaselt on poolte elukohad lahus juba 1999.aastast, mil kostja asus koos lastega elama Eestisse (varasemalt elati New Yorgis). Pärast on toimunud n-ö visiitabielulised suhted, mis lõplikult katkesid 2006.aasta veebruaris. Suhteid on püütud küll taastada erinevate perenõustajate poole pöördudes, kuid see ei ole tulemusi andnud. Hageja ei ole saanud rahuldavat vastust oma küsimustele abielu sisu osas ning leiab, et kuna vastaspool järeleandmisi teha ei kavatse, ei ole võimalik abielu jätkata. Pärast 2006.aasta veebruari on kohtutud kahel korral, kuid need kohtumised olid tingitud vaid eesmärgist korraldada poja eluolu. Hageja on arvamusel, et laste elukohad võiksid jääda sellistena, nagu nad viimase aasta jooksul on olnud – poeg elab koos isaga ning tütar emaga. Eelnevast tulenevalt palub hageja kohtul pooltevaheline abielu lahutada. Kostja seisukohad ja vastuväited Kostja ei nõustunud oma kirjalikus vastuses hagiga ning leidis, et kuna hageja ei ole kunagi abielu lahutamisest rääkinud ega soovinud seda lahutada, on võimalik abielu jätkamine, seda ka poolte omavahelist füüsilist kaugust arvestades. Kostja esitas menetluses mitmed hageja ekirjad, soovides näidata suhete tegelikku sisu ja lahutamise põhjuseid (tl xx-xx). Kohtuistungil nõustus kostja lahutusega ja leidis, et abielusuhete jätkamine ei ole enam võimalik, kuigi soovis eelnevalt saada vastuseid laste edasise elu kohta (kostja soovis vastuhagi korras menetleda laste elukohtade määramist, mida kohus menetlusse ei võtnud). Kostja väitel on hagejal tõsine probleem alkoholiga (hageja seda eitab) ning pooltevahelisi suhteid ei ole parandanud ka pereteraapiasse suunamise soovid – hageja sinna ei ilmunud. Hageja väldib suhtlemist kostjaga, samuti on kostjal raskusi suhtlemisel pojaga. Kostja väitis kohtuistungil lisaks seda, et hagejal on soetatud teise naisega eluase Tallinnasse. Kohtu põhjendused, kohaldatavad õigusnormid Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 lahutab kohus poolte abielu, kui tehakse kindlaks, et selle jätkamine on võimatu. Antud juhul on selge, et poolte omavahelised suhted on halvad pikaajaliselt. Sisuliselt ei ole suudetud abielu jätkamise teemal mõistlikult suhelda juba ligemale 2 aastat, rääkimata asjaolust, et pooled elavad lahus ca 8 aastat. Poolte isiklikud suhted on vaenulikud ja kahjuks on see süvenev tendents, ning kohtu poolt menetluse peatamine (asjas oli menetlus peatatud 16.03.2007 – 16.06.2007) ei muutnud neid paremaks. Praeguseks on kostja juba üles näidanud soovi vaielda kohtus laste elukoha määramise ja elatise üle, mis veelgi kinnitab kohtule, et abielu ei saa enam kesta. Võimaliku abieluvälise suhte kohta ei ole küll tõendeid esitatud, kuid väide iseenesest on täiendav argument abielu lahutamisele. Seega tuleb abielu kohtu poolt lahutada. Laste elukoha määramise või ülalpidamissuhetest tekkivad vaidlused jäävad võimalike teiste kohtumenetluste otsustada. Kostja on küll üritanud menetluses korduvalt näidata, et hageja on abielu purunemises süüdi, kuid PkS § 29 mõttes ei oma abielu lõppemisel selle põhjustanud isiku väljaselgitamine õiguslikku tähendust ja seega ei käsitle kohus nimetatud asjaolude kohta esitatud tõendeid. Menetluskulud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lõikest 1 jäetakse üldnormina hagilises abieluasjas menetluskulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi teine lõige annab võimaluse teatud asjaolude puhul (kui selline kulude jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas, kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi) menetluskulusid ka teisiti jagada. Selliseid asjaolusid pooled istungeil esile ei toonud - 2