Obsah (4)

§ 442§ 162§ 173§ 174

Tsiviilasi nr 2-07-11001 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 07.detsember 2007 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi KÜ (registrikood

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Asjaolud XXX asuva elamu haldamiseks ja hooldamiseks on moodustatud KÜ . Kostja on nimetatud elamus asuva korteriomandi (mille reaalosaks on eluruum nr 16) omanik ja seega KÜ liige. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud nõuetekohaselt kohustusi hageja ees tasuda korteriomandi majandamiskulusid, mille tõttu võlgnes seisuga 01.01.2007 hagejale 6554.10 krooni ( koos viivisega). 23.01.2007 tasus kostja võlgnevusest 2500.00 krooni, mille tõttu moodustab võlgnevus kohtuistungi ajaks 4054.10 krooni (koos viivisega). 2 Eeltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevus kokku summas 4054.10 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud seletuste kohaselt on ta tasunud kõik KÜ poolt temale esitatud arved, välja arvatud juuni kuni oktoober (kaasaarvatud)

1. Nimetatud kuude eest esitatud arvetelt jättis ta igakuiselt tasumata summa 522.58 krooni (kokku 5x522.58 krooni) põhjusel, et tegemist oli remondifondi maksega, kuid remonti ei olnud teostatud ja 18.05.2006 üldkoosolekul oli tegelikkuses otsustatud koguda 200.00 krooni kuus. Nimetatud koosoleku protokoll ei väljenda õigesti koosolekul tegelikult toimunut. Tegelikkuses langes ära vajadus üldse sihtotstarbelisse fondi raha koguda, kuna ära oli müüdud tuba nr 27 ja sellest pidi piisama elektriarvestite ümberehitamiseks ja paigaldamiseks. Ka ei ole kogutud sihtotstarbelist fondi üldse kasutatudki. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kostja seisukohad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt.
2. Kuna poolte näol on tegemist korteriühistuga (KÜ) ja selle liikmega, siis tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda eelkõige korteriühistuseaduse (KÜS) sätetest. Hageja nõudeõigus kostja vastu tuleneb KÜS-i sätetest, millised reguleerivad korteriühistu mõistet (§ 2), liikmelisust (§ 5), põhikirja (§ 4), osamaksu (§ 7) ja majandamiskulusid (§ 151). Vastavalt KÜS § 5 lg-le 1 on KÜ liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud.
3. Poolte vahel puudub vaidlus, et KÜ liikmena on kostja kohustatud igakuiselt kandma elamu majandamisel vajalikke majandamiskulusid. Ka puudub vaidlus perioodil 01.04.2006 kuni 31.12.2006 kostjale määratud maksete ja tema poolt tasutud summade suuruste üle. Määratud maksete tõendamiseks on hageja esitanud arved nr 06/04/016 kuni 06/12/016 (t lk 64-73), milledelt nähtub, et kokku oli nimetatud perioodil määratud kostjale tasuda 12 578.79 krooni. Kostja esitas arveldusarve väljavõtte (t lk 46-47), millelt nähtub, et ta tasus nimetatud perioodil hagejale 9010.81 krooni. Viidatud väljavõttega on ka tõendatud, et tasutud summast oli 2986.12 krooni 21.04.2006 tasutud eelneva perioodi, see on märtsikuu, arve nr 06/03/016 alusel. Samuti on tõendatud, et detsembrikuu arve oli tasutud 22.01.
4. Samuti nähtub väljavõttest, et kostja teostas makseid ebakorrapäraselt ega tasunud määratud summasid täies ulatuses --- maikuus oli tasutud 45.00 krooni (selgitusest ei nähtu, mille eest) + 1000.00 krooni (selgituses 2006/05); juunikuus oli tasutud 338.45 krooni (selgituses osamaks) + 200.00 krooni (selgitus puudub); juulikuus oli makstud 684.23 krooni (selgituses arve 06/05/016) + 699.23 krooni (selgituses arve 06/06/016); augustikuus makseid ei teostatud; septembrikuus oli makstud 691.95 krooni (selgituses arve 06/07/016) + 743.49 krooni (selgituses arve 06/08/016); oktoobrikuus oli makstud 602.34 krooni (selgitus arve 06/09/016); novembrikuus 1020.00 krooni (selgituses arve 06/10/016); detsembrikuus makseid ei teostatud. Seega on tõendatud, et perioodi 01.04.2006 kuni 31.12.2006 eest määratud maksetest oli seisuga 01.01.2007 kostjal tasutud 6024.69 krooni. Kuna 22.01.2007 tasus kostja veel 2500.00 krooni, siis hagiavalduse esitamise seisuga oli hagetava perioodi eest kostjal tasutud kokku 8524.69 krooni. Seega oli ja on senini hagetaval perioodil määratust vähem makstud 12 578.79 – 8524.69 = 4054.10 krooni.
5. Sisulise arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et kostja poolt toimunud vähemtasumise seaduslikkus kohtumenetluses tõendamist ei leidnud. Kostja selgituste kohaselt on ta tasunud kõik muud määratud maksed, välja arvatud KÜ üldkoosoleku 18.05.2006 otsuse alusel juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris määratud sihtotstarbelised maksed. Seega võttis kostja omaks kokku 5 x 522.58 = 2612.90 krooni suuruse summa tasumata jätmise. Ülejäänud tasumata 3 summa 4054.10 – 2612.90 = 1441.20 krooni tasumata jätmise põhjuseid kostja esile ei toonud. Tema poolt väidetu, et peale sihtotstarbelist maksu on tal kõik tasutud, ei vastu kohtule esitatud ja eelpool analüüsitud maksedokumentidega. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega sihtotstarbelise makse tasumisele. KÜ liikmete 18.05.2006 üldkoosoleku protokolliga (t lk 57-60) on tõendatud, et KÜ kõrgeim juhtorgan võttis nimetatud kuupäeval vastu otsuse (protokollis otsus nr 4f), millega kinnitati vaidlusaluse sihtotstarbelise fondi suuruses 81 000.00 krooni moodustamine elamu elektrikilpide ja liinide ümberehitamiseks ning fondi täitmine algatada viie kuu jooksul ja summa lisada juuni, juuli, augusti, septembri ning oktoobri arvetele. Protokollist nähtub, et vastava päevakorra punkti osas toimus hääletamine tulemusega 16 poolt ja 2 erapooletut. Vastavalt KÜS § 13 lg-dele 1 ja 4 jõustus nimetatud otsus tegemise ajast (kuna protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks teisiti otsustanud) ning on kõigile ühistu liikmetele kohustuslikud. Kohtuistungil kostja kinnitas, et nimetatud otsust ei ole tema teada ega tema poolt kohtus vaidlustatud. Seega ei ole ta kasutanud KÜS-i § 13 lg-s 3 liikmele antud õigust pöörduda kohtu poole ebaseadusliku KÜ üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Ka ei esitatud tõendeid, et kellegi teise nõude alusel oleks kohus selle tühisust tunnustanud. Samuti ei ole nähtu kohtule esitatud materjalidest, et tegemist võiks olla õigustühise otsusega, mida kostja ei täitma ega vaidlustama ei pidanudki. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS-i) §-le 87 on tehing tühine seadusega vastuolu alusel vaid juhul, kui see tehing on vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Seega on tegemist jõustunud seadusliku otsusega, milline on kõigile KÜ liikmetele kohustuslik. Kostja maksekohustusele ei oma tähtsust asjaolu, et raha oli tema arvamuse kohaselt võimalik saada ka muul viisil kui täiendava makse kogumine. KÜ liikmed olid vastava otsuse võtnud vastu hääletamise teel seaduslikult ja hääletamisest mitte osavõtnud või hääletamisel vähemusse jäänud teised ühistu liikmed on tulenevalt demokraatia põhimõttest kohustatud alluma enamuse tahtele. Samuti ei avalda mõju kostja maksekohustusele asjaolud, mis võisid aset leida peale nimetatud otsuse vastuvõtmist. Kostjal on võrdselt teiste ühistu liikmetega kohustus täita üldkoosoleku otsuseid. Juhul, kui vaidlusalusesse fondi kogutud rahalisi vahendeid tõepoolest ei kasutatud ära, on KÜ liikmetel õigus üldkoosolekutel otsustada, millisel eesmärgil seda kasutada. Kostja väide protokollis kirja pandu mittevastavuse kohta koosolekul tegelikult arutatule on paljasõnaline ja tõendamata.
6. Sisulise arutamise tulemusena on kohus samuti seisukohal, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest kulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 91 lg 3 kohaselt loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole võlgniku (antud asjas kostja) kohustus täidetuks võlausaldaja (antud asjas KÜ) konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Seega on seaduse kohaselt kostja rahaline kohustus täidetud siis, kui raha on laekunud KÜ kontole. Täitmis- ja viivitusriske võlausaldaja ees kannab võlgnik, kui mingil põhjusel raha kas üldse ei jõua võlausaldaja kontole või jõuab sinna hilinemisega. Viivise aritmeetilisele arvestusele kostja konkreetseid vastuväiteid ei esitanud. Hageja viivisnõude aluseks on lisaks põhinõude (maksed aprillist kuni kalendriaasta lõpuni) hulka kuuluvate maksetega viivitamisele ka sama aasta veebruari ja märtsi eest määratud summade tasumisega viivitamine. Vastavalt kostja poolt esitatud tasumisi tõendavale väljavõttele arveldusarvest oli nimetatud kuude eest määratud maksed kostja poolt tasutud 21.04.
7. Küll aga ei ole nende kuude kohta esitatud kohtule arveid ja seega puudub kohtul selles osas võimalus kontrollida (ei ole eraldi teada kummagi kuu eest maksmisele kuulunud summad ega maksetähtajad) hagetava viivise 36.05 krooni arvestuse õigsust. Seega selles osas on hageja nõue tõendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Ülejäänud osas on viivisnõue kontrollitav ja kohus nõustub hageja aritmeetilise arvestusega (t lk 4 63). Eeltoodust tulenevalt on seega hageja nõue põhjendatud suuruses 4018.05 krooni (koos viivisega) ja kuulub kostjalt välja mõistmisele.
8. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus

§ 162

lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, et antud asjas jäävad hageja menetluskulud kostja kanda võrdelist rahuldatud nõudesummaga, see on 4018.05 4054.10-st = 99,11% ulatuses. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok