§-le 113 ja §-le 162. Kostja regulaarne igakuine sissetulek oli oluline kostja laenukõlblikuks tunnistamisel, kuid hagejat, kelle põhiline majandustegevus oli laenu andmine, ei huvitanud kostja maksevõime enne laenu andmist. Hagejal oli võimalik välja selgitada enne laenu andmist, et kostja on vallasema, kelle ainus sissetulek on riiklikud toetused, mis igakuist laenu tagasimakset ei kata. Kostja lootis laenu tagasimaksmisel kasutada oma laste isa abi ning kostjat ei saa süüdistada selles, et ta käitus laenu taotlemisel pahauskselt, sest kostja ei teadnud, et laste isa teda ei aita. Hetkel on kostja ainus igakuine kindel sissetulek peretoetus summas 1 500 krooni. Laenu põhisummale kostja vastu ei vaidle. Intressinõue 10 171,84 seisuga 13.02.2007 võib olla põhjendatud, kui viivise, leppetrahvi ja kahjuhüvitise nõuded jääksid rahuldamata, sest kokku 70 171,84 krooni suurune kohustus on kostjale ilmselgelt piisav vastutus hageja ees. Kohus peaks arvestama kostja käitumist, kostja julgust laenu taotleda ja võtta, kui võime laenu tagasi maksta hageja tingimustel ei olnud kostjale selge. Lepinguline intressimäär 29,27 % aastas on oluliselt kõrgem näiteks Hansapanga väikelaenu aastaintressist 14%-23%. Kostja MP arvamus. Kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostjale kinnitas TR, et täidab oma kohustusi hageja ees. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 2
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooltel puudub vaidlus selles, et BAS andis TR laenu 60 000 krooni ning viimane ei ole kuni käesoleva ajani võlasummat, mis tuli lepingu kohaselt tagastada osamaksetena, hagejale maksnud. Vaidlus puudub hageja poolt nõutava põhivõla 60 000 krooni osas, mõlemad kostjad tunnistavad nimetatud nõuet.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt 03.05.2006 käenduslepingule vastutab MP põhivõlgniku poolt lepingulise kohustuse täitmata jätmisel 155 755 krooni ulatuses. Seega vastutab MP solidaarselt TR põhivõlgniku kohustuste eest BAS ees. Hageja on arvestanud lepingu ülesütlemise seisuga tasumata intressimakseid summas 10 171,84 krooni. Aasta intressimääras 29,27 %, olid pooled lepingus kokku leppinud, mistõttu ei ole põhjendatud intressi suurust võrrelda teiste finantsasutuste poolt pakutuga. Intressi arvestamise õigsuse osas kostjad vastuväiteid ei esitanud.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Lepingu üldtingimuste p 1.6 järgi maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Lepingus oli kokku lepitud intressimääraks 29,27 % võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on arvestanud viivist järgmiselt: lepingu ülesütlemise seisuga 292,81 krooni ja perioodi 28.09.2006 - 13.02.2007, so 139 päeva eest summas 6 687,99 krooni, kokku 6 980,80 krooni. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.3 on hagejal õigus lepingu ülesütlemisel nõuda krediidisaajalt leppetrahvi 20% tähtaegselt tagastamata krediidi summalt. Hageja on arvestanud leppetrahvi põhivõlalt 12 000 krooni. Kohus loeb tõendatuks ka võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1 100 rooni (t lk 16-22).
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmise või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 3
kohaselt on kahju hüvitamise eesmark kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. Hageja on arvestanud saamata jäänud tuluks intressi, mille tasumises on lepingus pooled kokku leppinud ning mille saamisega hageja arvestas, kuid lepingu ülesütlemisel kaotas intressi saamise võimaluse. Kahju suuruseks on hageja arvestanud 12 628,09 krooni. Kohus loeb hageja nõuet põhjendatuks. Viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude ja kahju suuruse arvutamise Õigsuse osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud.
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et leppetrahvi vähendamine ei ole põhjendatud. Esitatud leppetrahvi nõue ei ületa põhivõlga ning selle suurust saab lugeda mõistlikuks. Kohus arvestab ka asjaolu, et kostjad ei ole käitunud lepingu täitmisel ega ka lepingu ülesütlemise järel võlgnevuse kustutamisel heas usus. Kuni käesoleva ajani on laenusumma kogu ulatuses tagastamata, teostatud ei ole ühtegi makset. Kostja viide, sellele, et hageja ei kontrollinud enne lepingu sõlmimist seda, kas TR on üldse võimalik lepingust tulenevaid kohustusi täita ning seetõttu on hageja lepingu sõlmimisel olnud hooletu, seda aga tuleks hinnata hageja kahjuks ja hagi mitte rahuldada täies ulatuses, on alusetu. TR poolt sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks oli sõlmitud MP käendusleping. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et MP ei olnud võimalik lepingust tulenevaid kohustusi täita. Samas sõlmides lepingu hagejaga väljendas TR oma selget tahet lepingu tingimuste osas ning võttis endale kohustuse neid tingimusi täita. Kostja viide riigilõivu väiksemas summas tasumisele on alusetu. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. TsMS § 165 lg 3 kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.