) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (
lg 2).
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et lapse vajadused oleksid suuremad kui 3600 krooni kuus, mis eeldaks et kumbki lapsevanem peaks lapse ülalpidamiseks kulutama vähemalt 1800 krooni kuus.
lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni.
lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi esitati kohtusse 03.07.2007. Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Mõlemad pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Kooskõlas
lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt
lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, kostja aga on aga andud seletuse kohtule, et on nõus abielu lahutama. Seega võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Kuna kohus on veendunud, et pooled ei soovi kooselu taastamist, siis kuulub hagi rahuldamisele abielulahutuse nõudes. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Elatise asjad on mõlemale poolele riigilõivuvabad. Kohtunik Pavel Gontšarov 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.