) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja tellis AS-lt R sõrmjätkuga liimkilpi, et ta võttis AS-lt R valmistatud kauba vastu, et kauba maksumus oli kokku 27 852,80 krooni ning, et kauba eest oli tasutud ettemaksuna 10 000,00 krooni. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on hageja ees põhivõlgnevus 17 852,80 krooni ja viivise võlgnevus. Kostja esitatud tõenditest - kohtuistungi protokollist ja saldoteatisest nähtuvalt võttis kostja AS-lt R vastu mittekohase täitmise ja alandas väidetavalt AS-le R makstavat hinda. Kohustuse mittekohase täitmise vastuvõtmisel on lepingupoolel
Selleks tuleb teha hinna alandamise avaldus ning sellekohane tahteavaldus vastaspoolele kätte toimetada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Vastavalt
lg-le 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Toodu väljendub valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Kostja peab hinna alandamise avalduseks kohtule esitatud saldokinnitust nr. T-2 10.05.2006, millest nähtuvalt ei ole ta määranud kindlaks ega teatanud kauba müüjale kooskõlas
lg 1 teise lausega tehtud tööde kohase ja mittekohase täitmise väärtust ega teatanud, et ta alandab kauba hinda, vaid on märkinud saldokinnitusele, et tema võlg on 0 krooni seoses hilinemise ja tellimuste mittetäitmisega. Kohus hinnates tõendit on arvamusel, et märkusest saldoteatisel ei pidanud AS R aru saama, kui hinna alandamise avaldusest ega sellest, missugune on alandatud hind. Kuna kostja ei ole järginud
lg 1 sätestatut, siis asub kohus seisukohale, et seaduse nõuetele vastavat hinna alandamise avaldust ei ole tehtud, mistõttu kostjal puudub õigus hinna alandamiseks. Kohus on seisukohal, et hinna alandamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kostja ei ole teinud kindlaks kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet lepingu täitmise aja seisuga ega esitanud tõendeid mittekohase täitmise väärtuse kohta. Seega ei ole tema vastuväidet võimalik arvesse võtta isegi kui AS R oli lepingut rikkunud. Kohtule esitatud nõude loovutamise lepinguga nr. 1124 02.05.06 on tõendatud, et AS R loovutas hagejale kostja vastu nõude põhisummas 17 855,80 krooni koos kõrvalnõuetega, sh. õigusega nõuda viivist. Kuna kohus ei võtnud arvesse hinna alandamise vastuväidet, siis tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 17 855,80 krooni. Võlgnevuse väljamõistmisel ei oma tähtsust, kumba 08.08.2005 esitatud arvetest luges müüja tasutuks ettemaksu arvel.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva 2 seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist perioodi 22.08.2005 kuni 29.10.2006 eest. Tulenevalt
lõikest 1 oli kostjal õigus kohustust täita 22.08.05, kuna see oli arve tasumise tähtpäevaks. Järelikult on kostja viivituses alates 23.08.2005 ja seega tuleb viivist vähendada ühe päeva võrra summas 4,52 krooni. Seega kuulub väljamõistmisele põhivõlg 17 855,80 krooni ja viivis 3914,58 krooni. Kostja vastuväited seoses kantud kahjuga ei ole käesolevas tsiviilasjas asjassepuutuvad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 kohaselt kannab hageja kohtukulud kostja. Kohtunik: /allkiri/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.