p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kolme asjaolu üheaegsel esinemisel: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole ära langenud kinnisesse asutusse isiku paigutamist tinginud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hooldamise hoolekandeasutuses tähtaja pikendamise kohta ühe aasta kaupa (SHS § 19 lg 3).
lg 1 kohaselt kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes eksperdiarvamuse alusel, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. Maakohus on läbiviidud ekspertiisi põhjal tuvastanud, et O. S.`il esineb kestva iseloomuga segatüüpi dementsuse (nõdrameelsuse) ja alkoholisõltuvuse kujul ning isik on oma vaimsest seisundist tulenevalt ohtlik endale ja teistele ning vajab järelevalvet. O. S. vajab paigutamist psüühiliste erivajadustega isikutele mõeldud tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsesse hoolekandeasutusse ning muid abinõusid kui tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse paigutamine ei ole käesoleval ajal O. S.`i suhtes võimalik rakendada. Samuti on tuvastatud, et O. S.`i haiguskriitika on puudulik. Sellest tulenevalt ei järgi O. S. väljaspool hoolekandeasutust talle arstide poolt ette kirjutatud ravirežiimi ega tarvita ravimeid. Kui O. S. süstemaatilist hooldust ja ravi ei saa, võib isik kujuneda ohuks endale ja teistele. Seda kinnitab O. S.`i suhtes varasemalt vormistatud kohtulahend isiku paigutamise pikendamiseks tugevdatud järelevalvega raviasutusse. 3
) § 533 sätestab, et käesolevas jaos sätestatud korras menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel järgimisi asju: psüühiliselt haige isiku paigutamine tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused sätestab
lg 1.
lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht, on olemas dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta, isikule on määratud menetluses esindaja ning isik ise ja käesoleva seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud on ära kuulatud.
lg 1 kohaselt võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes eksperdiarvamuse alusel, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. Kohus on läbiviidud ekspertiisi põhjal tuvastanud, et O. S.`il esineb kestva iseloomuga segatüüpi dementsuse (nõdrameelsuse) ja alkoholisõltuvuse kujul ning isik on oma vaimsest seisundist tulenevalt ohtlik endale ja teistele ning vajab järelevalvet. O. S. vajab paigutamist psüühiliste erivajadustega isikutele mõeldud tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsesse hoolekandeasutusse ning muid abinõusid kui tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse paigutamine ei ole käesoleval ajal O. S.`i suhtes võimalik rakendada. Samuti on tuvastatud, et O. S.`i haiguskriitika on puudulik. Sellest tulenevalt ei järgi O. S. väljaspool hoolekandeasutust talle arstide poolt ette kirjutatud ravirežiimi ega tarvita ravimeid. Kui O. S. süstemaatilist hooldust ja ravi ei saa, võib 4
lg 1 järgi toimetab kohus kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale ja avaldajale ning käesoleva seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikutele ja valla- või linnavalitsusele. Määruse põhjendust ei pea isikule endale teatavaks tegema, kui see võib tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide kohaselt tekitada olulist kahju tema tervisele.
lg 5 kohaselt, kui isik peetakse kinni kinnipidamis-, ravi-, hoolekande- või muus asutuses, teavitab kohus määrusest ka nimetatud asutust. Vastavalt
lg 2 jõustub kinnisesse asutusse paigutamise määrus ja kuulub täitmisele, kui selle peale ei saa enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib tunnistada määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega isikule endale või tema esindajale või avaldajale, üleandmisega kolmandale isikule täitmiseks või avalikult teatavakstegemisega. Kuna oma olemuselt on tegemist kinnises hooldekodus olemise tähtaja pikendamisega, siis on kohus seisukohal, et tuleb lähtuda
§-s 541 lg 3 sätestatust ning tunnistada kohtumääruse jõustunuks teatavaks tegemisega avaldajale ja isiku eestkostjale O. S.. Määrus on tehtud sotsiaalhoolekande § 19 lg 1, 3 alusel ja juhindudes
§-dest 538, 539 lg 2, 541, 543. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.