Nõude õigeksvõtmine seisnes kostja nõusolekus võlgnevuse maksmiseks. Vastav avaldus on kohtule esitatud 13.10.2005.a.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ja hagejal on õigus võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 23 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 164 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarsele väljamõistmisele põhivõlg summas 34307,82 krooni ning viivis kogusummas 4629,01 krooni. Vastavalt
Menetluskulude jaotus
ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud
s sätestatut enne selle seaduse jõustumist, s.t. enne 01.01.2006.a., alustatud menetluse puhul. Seega tuleb antud asjas juhinduda menetluskulude jaotusel 20.07.2005.a. kehtinud
sätetest. Selle seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ning § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagile. Käesolevas menetluses taotles hageja kohtukulude jätmist kostja kanda ning tõendas kohtukulude tegemist kogusummas 3650 krooni (sh riigilõiv summas 2450 krooni ning õigusabikukud summas 1200 krooni). Kohus leiab, et kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt kogusummas 2450 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes
2 2-05-15405 Natalja Losevtsova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.