) § 29 lg 2 alusel lahutamisele. Hageja soovib jätta endale perekonnanime S. Perekonnaseaduse (
) § 51 alusel tuleb poolte abielust sündinud poeg D S elukohaks määrata tema ema elukoht, sest see on olnud lapse harjumuspärane elukeskkond, laps jäi elama koos emaga pärast poolte suhete lõppu ning lapse elukoha üle ei vaidle ka pooled. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku 2 ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt
§-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt
Igakuise elatusraha suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning nende tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid. Kostja väited, et kostja täitis ülalpidamiskohustust oma ema kaudu, kohtus tõendamist ei leidnud. Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldused (tl 24-34) ei tõenda ülalpidamiskohustuse täitmist kostja poolt. Hageja sõnul oli ülekantud raha vanaema toetus lapselapsele. Kostja oma väiteid ei tõendanud. Maksekorraldusel on selgituste lahtrisse märgitud „perevod“, käsitsi on juurde kirjutatud „alimentõ“. Seega on ülalpidamiskohustuse rikkumine kostja poolt käesolevas asjas tõendamist leidnud. Analüüsides vanemate varalist seisundit, leiab kohus, et kostja materiaalne olukord on hageja omast tunduvalt parem. Kostja palgatõendi (tl 23) kohaselt kostja keskmine brutopalk ajavahemikul juuli-september (kaasa arvatud) 2007.a. oli 4404 krooni, netopalk 3881 krooni. Korterikulud tasub kostja sõnul kostja ema. Hageja sissetulekuks oli Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakonna tõendi (tl 7) ainult riiklik toetus 900 krooni kuus. Hageja hinnangul kulub tal poolte ühise lapse ülalpidamiseks igakuiselt keskmiselt 3600 krooni. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb lapsele tehtavad kulutused eeltooduga põhjendatuteks.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagiavalduse esitamisel oli 1800 krooni kuus.
lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse kui: 1) vanem kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtu arvates ei ole kostja sissetulek selline, mille alusel saaks kohus teha järelduse, et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimummääras. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvidest lähtudes, et laps ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes seda, et kostjal on kindel sissetulek ja tal on võimalik tööl käia, hagejal sissetulekut ei ole- saab vaid peretoetusi, peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas.
Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis 1800 krooni alates elatise hagi esitamisest. Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb elatise väljamõistmise osas tunnistada terves ulatuses viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. 3 /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.