Obsah (4)

§ 405§ 230§ 5§ 60

2-05-11355/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2007.a kell 12.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsivii

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 20 000 krooni.

§ 405lg 2 kohaselt on kohus pooled 24.04.2007 kohtuistungil ärakuulanud.

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 8.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 12.05.2005 teatis nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on E AS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale (tl 25).
2. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. 2 2-05-11355/34 Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.
3. Hageja nõuab 14.12.
4. a GSM 256 liitumislepingust nr XXX (tl 11) tuleneva kohustuse täitmist. Kostja on esitanud vastuväite, et tema ei ole liitumislepingut sõlminud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas liitumisleping on kostjaga sõlmitud või mitte.
5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud 14.12.
6. a GSM 256 liitumisleping nr XXX (tl 11) on kostja poolt allkirjastatud. Tõendeid selle kohta, et saaks järeldada, et kostja ei ole lepingut sõlminud, ei ole kostja esitanud. Vastavalt Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teatele (tl 52) on kinnitust leidnud, et kostja omas 14.12.1997 kehtivat Eesti kodaniku passi nr XXX, milline on esitatud ka 14.12.
7. a GSM 256 liitumislepingu nr XXX sõlmimisel. Samuti ei ole visuaalsel võrdlemisel Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt edastatud dokumentidega (tl 52) märgata erinevusi kostja allkirjas, mis kinnitaks kostja väidet, nagu ei ole tema poolt vaidlusalune liitumisleping allkirjastatud. Seega kostja vastupidised vastuväited on jäänud paljasõnaliseks ning tõendamist on leidnud, et pooled on lepingu sõlminud, järelikult on tekkinud ka kohustus leping nõuetekohaselt täita. Hageja on saatnud kostjale lepingus märgitud aadressil 23.05.2005 kirjaliku meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks (tl 26). Kohtule esitatud saldo kinnitusest nähtub, et seisuga 03.10.1997 on kostja põhivõlg E AS-i ees 6 878 krooni (tl 19). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Asja materjalidele on lisatud arved, millise alusel on näha võlgnevuse kujunemine (tl 12-18).
8. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt telefoni kasutamise eeskirja (tl 24) p-le 8 maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud viimasele kuupäevale järgnevast kalendripäevast 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist perioodil 25.11.1997-12.05.2005, summas 94 047,93 krooni. Hageja vähendanud viivisenõuet summani 6 902,60 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud ja lubatud. Puuduvad asjaolud viivise vähendamiseks. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed.
9. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et täpsustatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 6 902,60 krooni ning viivis 6 902,60 krooni. Kohtukulud 3 2-05-11355/34
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud

§ 60lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning tasu õigusabi eest summas 690,26 krooni, mis on viis protsenti hagi rahuldatud osast. Maire Lukk Kohtunik 4