Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse asjaolud. 22.12.2006.a. kohtule esitatud avalduse kohaselt on MN vanema hoolitsuseta laps, tema vanemad elasid lühikest aega koos ja 1997 aasta novembris lahutasid. Isa eemaldus poja kasvatamisest, kui viimane oli seitsmekuune, asi piirdus elatise tasumisega. Isa ja poeg kohtusid 2005 aasta mais, kuid vajalikku kontakti ei saavutatud. Isa on antud lubadustest mitmel korral taandunud. Laps on sündimisest saadik olnud oma emapoolse vanaema hooldusel, kuni 2004 aasta detsembrikuuni elas nendega koos ka lapse ema. Seejärel ema lahkus koos oma uue elukaaslasega, mõningase aja möödudes lõpetas ta poja ja oma vanemate külastamise. Alates 2005 aasta oktoobrikuust on last kasvatanud tema vanavanemad, kellega lapsel on hea läbisaamine ning ta soovib edaspidi koos olla nendega. M õppeedukus on rahuldav, iseloomult on ta heatahtlik ja suhtlemiseks teiste kaasõpilastega avatud. Vaatamata eale on vanavanemad tegusad, toimekad ja võimelised last kasvatama. Avaldaja taotleb NKlt vanema õiguste äravõtmist PkS § 54 lg 1 p 1 alusel ning temalt välja mõista elatisraha 1500 krooni ning määrata GN MN eestkostjaks. Puudutatud isikute seisukohad Ärakuulamisel GN avaldas, et jääb nõusoleku juurde, enda määramiseks MN eestkostjaks. Samuti on GN abikaasa lapse vanaisa MN nõus GN määramisega lapsele eestkostjaks. Ärakuulamisel avaldas lapse isa SN´i nõusolekut lapse vanaema GN määramiseks lapse eestkostjaks. Lapse isa tasub elatisraha, on seisukohal, et lapsele on parem elada vanaema juures. Vanema õiguste äravõtmist ei pidanud põhjendatuks, vanavanemad ei saanud oma tütrega läbi, ka talle on nad teinud takistusi lapsega suhtlemisel, nüüdseks on laps võõrdunud ega suhtle tema ega tema lastega uuest kooselust. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. Alates 2005 aastast ei ole N. K tundnud mingit huvi lapse käekäigu vastu, oma soovimatuse tõttu ei ole ta võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda, kui ülalpidamiskohustus on vastastikune, siis ei tohiks N. K jääda õigust nõuda ülalpidamist oma pojalt. N koduks on 2- toaline korter XXX, lapse kasutada on kõik talle eluks vajalik, õppimiskoht on sisustatud eakohaselt, lapse vahekord on vanavanematega on soe ja usalduslik, ning tema elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et jätmine sellesse olukorda vastab lapse huvidele. Laps tegeleb arvutiga, käib 4 korda nädalas judo- treeningus, õpib XXX 7 klassis ja hinded on head. N on pensionärid, M suhtleb onu ja tema perega, suved veedavad Novgorodi lähedal suvekodus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuametis XXX koostatud sünniakti nr XXX kohaselt on MN´i emaks NK ( endine nimi N ) ja isaks SN.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastavate toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt. Kohus juhindub asja läbivaatamisel ka lastekaitseseaduse § - dest 27, 28, 31, sotsiaalhoolekandeseaduse § 25 ning lapse õiguste kaitse konventsiooni artiklist 9, 19. Vanema õiguste äravõtmine kui rangeima abinõu kohaldamine eeldab vanema sellist käitumist, mille tulemusena on ohustatud lapse elu, tervis, tema seadusega kaitstud huvid ning vanema suhtes muud kasutuselevõetud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või ei ole kasutamine võimalik. Käesoleval juhul on lapse esindaja leidnud, et igati põhjendatud on vanema õiguste äravõtmine, kohus saab lähtuda vaid lapse huvidest. Lapse esindaja on leidnud, et esitatud tõendid kinnitavad tegelikku olukorda, lapse ema ei ole aastaid huvi tundnud lapse käekäigu vastu, hoides eemale ka käesolevast kohtumenetlusest.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. AM ütles ärakuulumisel, vaid vanavanemad on need, kes teda armastavad ja temast hoolivad. Isik , kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused ( PerekS § 55 lg 1) ning vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustustest. PerekS § 56 lg 1 kohaselt võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealise MN vanemate hoolimatuse tõttu kujunenud olukord, kus laps, alaealine MN, on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud oma vanavanemate juures alates sünnist, ilma emata alates 2004 aasta detsembrikuust. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isikud, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele MN `ile eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse vanemate poolt on jäänud lapsele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud ja tema eest hoolitsenud lapse vanaema ja vanaisa G ja MN. Kohus on ära kuulanud alaealise tulenevalt
§ st 556 lg 1 ning selgitanud talle menetluse eset ja võimalikke tulemusi. Laps on kohtule avaldanud oma arvamuse, on väga pettunud oma vanemates ning kiindunud vanavanematesse, kes teda kasvatavad. M ei suuda mõista, miks ema talle isegi ei helista . M on menetluse sisust teadlik. NK kutsus kohus ärakuulamisele mitmel korral telefoni teel, kohale ta ei ilmunud, hiljem keeldus telefoni vastu võtmast, kohtule ei ole tema aadress teada. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. GN on avaldanud soovi hakata alaealise lapselapse eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega ja istungil antud seletusega. Ärakuulamisel kohtus jäi ta avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealist kasvatama. Tema abikaasa MN, lapse vanaisa on samuti nõus, et GN lapselapsele eestkostjaks määratakse. Kohus on ära kuulanud ka alaealise isa , ärakuulamisel avaldas lapse viimane nõusolekut lapse vanaema GN määramiseks lapse eestkostjaks. Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning GN soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise huvides on jätta ta ka edaspidi elama oma vanaema juurde, st keskkonda, mis on kujunenud tema jaoks koduks ja kus tema eest on hoolitsetud. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud vanemate hoolimatuse tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud, mis on lapsele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on lapse huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et GN , kes on lapse eest senini hoolitsenud ja talle kodu loonud ning reaalselt täitnud vanema kohustusi vastutustundlikult ja südamega, on sobilik täitma eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata M. N eestkostjaks et GN, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt
lg 1 punktist 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et laps võib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid.
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Avaldaja on esitanud avalduse, millega võtab tagasi elatise nõude.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui hageja võtab hagi tagasi,
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidlusaluses sama hagieseme üle kohtusse Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.