3-07-1409/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007 Tallinn Haldusasja number 3-07-1409 Haldusasi S.A.’i kaebus Riigikogu majanduskomisjoni 11.06.2007 otsuse nr 12-RV tühistamise ja vastava ettekirjutuse tegemise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja: S.A. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
3. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 2). MENETLSUE KÄIK JA KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
4. 15.08.1994 esitas N. A. Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse xxxxxxxx asuva korteri nr 4 erastamiseks.
5. 25.05.1995 esitas Riigikantselei Tallinna Linnavalitsusele taotluse xxxxxxxxxx asuva hoone üleandmiseks riigi omandisse. 14.06.1995 kirjaga teatas Tallinna Kesklinna Valitsus avaldajale vaidlusaluse hoone riigile üleandmise taotlusest ja sellega seoses erastamisavalduse lahendamise peatamisest. Tallinna Linnavolikogu 28.06.1995 otsuse nr 103 ja Tallinna Linnavalitsuse 06.09.1995 korralduse nr 2499-k alusel andis linn vaidlusaluse elamu 01.12.1995 riigi omandisse. Hoone on kantud riigivara registrisse.
6. Tallinna Linnakohtu 18.02.2002 otsusega rahuldati Eesti Vabariigi hagi, tõsteti xxxxxxxx-4 asuvast korterist välja S.A., V. A. ja N. A. ning kohustati Eesti Vabariiki andma viimaste kasutusse üürilepingu kehtivuse ajaks üürilepingus kehtivatel tingimustel eluruumid aadressil zzzzzzz ja yyyyyyy.
7. N. A. pöördus halduskohtusse kaebusega, milles palus mõista Tallinna linnalt välja hüvitis eluruumi erastamata jätmisega tekitatud kahju eest. Riigikohtu 10.01.2007 otsusega nr 3-3-1-85-06 tühistati madalama astme kohtute otsused, millega jäeti N. A. kaebus rahuldamata, ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. 1
8. Riigikogu majanduskomisjoni 11.06.2007 otsusega nr 12-RV „Riigivara võõrandamine avalikul enampakkumisel“ nõustuti Riigikogu Kantselei taotlusega müüa avalikul enampakkumisel Tallinnas, zzzzzz asuv korteriomand (43,7 m2) alghinnaga 850 000 krooni ning yyyyyyy asuv korteriomand (30 m2) alghinnaga 670 000 krooni.
9. S.A. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigikogu majanduskomisjoni 11.06.2007 otsuse nr 12-RV tühistamiseks ning Riigikogu majanduskomisjoni kohustamiseks zzzzzzz ja yyyyyy korteriomandite võõrandamise suhtes uue otsuse tegemiseks, mille kohaselt antaks need tasuta või tegelikust väärtusest odavamalt Tallinna linnale viimase kohustuste täitmiseks ja kompensatsioonina munitsipaalvara tasuta riigi omandisse andmise tagajärgede eest.
10. Koos kaebusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaidlustatud haldusakti kehtivus ja täitmine. Tallinna Halduskohtu 12.07.2007 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebuse esitaja esitas määrusele määruskaebuse, mis Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2007 määrusega jäeti rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, kuna kaebuse esitajal puudub subjektiivne avalik õigus nõuda, et riigivara valitseja võõrandaks vaidlusalused korterid Tallinna linnale.
11. 14.09.2007 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kaebuse esitajal tuli täpsustada, milliseid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi on rikutud seoses riigivara valitseja otsustusega, nõustuda Riigikogu Kantselei taotlusega müüa avalikul enampakkumisel Tallinnas zzzzzzz ja yyyyyy asuv korteriomand. Samuti tuli kaebuse esitajal näidata, millisel õiguslikul alusel ta leiab, et tal on õigus keelata riigivara valitsejal viidatud vara võõrandamist ja nõuda, et korterid võõrandataks Tallinna linnale.
12. 27.09.2007 sai kohus kaebuse esitaja vastuse. Kaebuse esitaja põhjendab oma subjektiivsete õiguste rikkumist asjaoluga, et vaidlustatud otsuse tühistamise nõude „aluseks on selles sisalduvate lisatingimuste mittevastavus tegelikkusele“. Mittevastavus seisneb väites, et uuele omanikule minevat väidetavalt üle ka üürisuhted korteris elavate üürnikega. Nimetatud isikud ei kasuta konkreetseid elamispindu üürilepingu alusel, kuna on paigutatud sinna Riigikantselei taotlusel kohtuotsuse alusel. Kuna tegelikult üürisuhted enampakkumisele pandud korterite suhtes puuduvad, on see uutest omanikest ostjaid eksitav. Kaebuse esitaja leiab, et riigil kui omanikul puudub tulenevalt riigivara seadusest õiguslik alus nimetatud vara käsutamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus, kontrollinud asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus eeldab, et kõik kaebuses esitatud asjaolud on tõendatud.
14. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 7, mille lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt on tuvastuskaebusega halduskohtu poole pöördumise eelduseks aga kaebuse esitaja põhjendatud huvi. Kohus leiab, et kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kui kaebuse esitaja on kaebuses küll märkinud, miks ta leiab, et vaidlustatav haldusakt tema subjektiivseid õigusi rikub, ent üksnes kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt on ilmne, et vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja õigusi tegelikult rikkuda ei saa. 2
15. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus ei saa kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi mingil moel rikkuda. Kohus tugineb muuhulgas Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale esialgse õiguskaitse taotluse osas tehtud 23.08.2007 määruses. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne avalik õigus nõuda, et riigivara valitseja võõrandaks vaidlustatud korterid Tallinna linnale; samuti puudub kaebuse esitajal subjektiivne avalik õigus keelata riigivara valitsejal viidatud vara võõrandamist.
16. Kaebuse esitaja on oma vastuses kohtumäärusele märkinud, et ta „ei kavatsegi keelata Riigikogu Kantseleil omaniku esindajana riigi vara käsutada“. Samas palub kaebuse esitaja tühistada avalikul enampakkumisel riigivara võõrandamise otsus. Kohus selgitab, et vaidlustatud Riigikogu majanduskomisjoni 11.06.2007 otsusega nr 12-RV nõustus Riigikogu majanduskomisjon Riigikogu Kantselei taotlusega müüa avalikul enampakkumisel otsuses nimetatud Riigikogu valitsemisel olev vara. Kaebuse esitaja taotleb nimetatud otsuse tühistamist. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on halduskohtusse pöördumise eelduseks kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Antud juhul sellist subjektiivset avalikku õigust ei esine, mille rikkumise vaidlustatud otsuse vastuvõtmine kaasa on toonud. Kaebuse esitaja ei ole sellist subjektiivset avalikku õigust välja toonud ei kaebuses ega ka selle täienduses, vaid on kirjeldanud asjaolusid ja kohtumenetluste käiku seoses kaebuse esitaja väljatõstmisega aadressilt xxxxxx ja paigutamisega asenduspinnale yyyyyy. Kaebuse esitaja subjektiivset õigust pöörduda halduskohtusse vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei tulene ka kaebuse esitaja poolt viidatud tsiviilasjast nr 2-2/709/
17. Nimetatud kohtuasjas tehtud lahendid ei ole aluseks, millest tuleneks kaebuse esitajale subjektiivne avalik õigus keelata eluruumi omanikul vara käsutamist, milline on kaebusest nähtuvalt kaebuse esitaja tegelik tahe. Kaebuse esitajal ei ole mingit õiguslikku alust ja ta ei ole seda ka oma kaebuse täienduses märkinud, mis annaks talle õiguse nõuda, et Riigikogu Kantselei peaks korterid aadressidel zzzzzzzz ja yyyyyyy Tallinna linnale andma tasuta või võõrandama alla oma tegeliku väärtuse. Sellist kohustust ei tulene ka kaebuse esitaja poolt väidetavalt Tallinna linnapeale 25.06.2007 esitatud kompromissettepanekust (tlk 23) ega kaebuses viidatud riigivaraseadusest. Seega leiab kohus, et vaidlustatud haldusakt ei saa kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning seega puudub kaebuse esitajal kaebeõigus tühistamis- ja kohustamisnõude esitamiseks, kuna ka kohustamisnõude esitamiseks peaks vaidlustatav haldusakt kuidagi kaebuse esitaja õigusi rikkuma. Eelpool esitatud põhjendustel on selline rikkumine aga välistatud.
18. Kuigi kaebuses on formuleeritud tühistamis- ja kohustamisnõuded, märgib kohus siiski, et HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamiseks oleks alus ka juhul kui esitatud oleks vaid taotlus vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Nimelt eeldab õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine isiku põhjendatud huvi olemasolu ning sellise nõude esitamisel kuulub HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisele juhul, kui isikul vastavat põhjendatud huvi ilmselgelt olla ei saa. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab sellisel juhul hinnata lähtudes kahest aspektist. Esiteks saab isikul haldusakti/toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul, kui isikul on selle haldusakti/toiminguga mingisugune isiklik puutumus. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel, sealhulgas näiteks mõne uue nõude esitamisel. Käesoleva kaebuse pinnalt on ilmne, et isegi kui kohus vaidlustatud otsuse õiguspärasust kontrolliks ning selle õigusvastasuse tuvastaks, ei saaks see anda kaebuse esitajale mitte mingisugust õiguslikku kasu. Huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses üksnes veenduda ei ole aga põhjendatud huviks HKMS mõttes. Samuti ei ole kaebuse esitajal vaidlustatud otsusega isiklikku puudumust – see ei puuduta kuidagi kaebuse esitaja õigusi, vabadusi ega kohustusi. 3
19. HKMS § 84 lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, et kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse just kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Kadriann Ikkonen kohtunik 4