lg 1 järgi ei saa 20000 krooni ka tagatisrahana käsitleda, kuivõrd § 308 lg 1 sätestatu käsitleb eluruumi üürilepingut.
vastutuse eesmärgiks on hüvitada usalduskahu, so lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutused või läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja kulud jmt mitte aga majutamiskulusid, mistõttu ei ole kostjal õigus nõua majutuskulusid 16800 krooni kui säästetu tasumist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõlmis lepingu pahauskselt müügilepingu sõlmimise tahteta. Tõendid: lihtkirjalik leping asja ost-müügilepingu sõlmimise ettevalmistamiseks, vara üleandmis-vastuvõtu akt, kinnistu registriosa väljavõte ja väljavõte ehitiste registrist. Kostja vastuväited ja vastuhagi põhjendused ja nõue Kostja hagi ei tunnista ja palub vastuhagi rahuldada ning menetluskulud jätte hageja kanda. Tegemist ei ole eelpinguga asja müügiks, selles sisaldub kokkulepe selle kohta, et kostja ei müü, pandi ega pea läbirääkimisi kuni 30.10.2006 mainitud korteri XXX, suhtes, pooled on märkinud, et see ei ole eelleping. Selle kohustuse täitmise eest oli kostjale ette nähtud broneerimistasu 20000 krooni. Kostja täitis oma müüjapoolse kohustuse sellega, et andis korteri hagejale üle aktiga. Seega oli tegemist üürilepinguga mida hageja võis kasutada kuni omandi üleminekuni. Hageja asus kasutama korterit ehk üüritud asja 01.10.2006 ja kasutas seda kuni 21.10.2006 võtmete tagastamiseni. 01.10.2006-21.10.2006 olid korteriga seotud kõrvalkulud 863,38 krooni. Korter oli renoveeritud ja korras, pärast korteri kättesaamist pidi kostja kandma kulusid korteri puhastamiseks. Sisuliselt säästsid hageja ja tema abikaasa kui välismaalane kostja korterit kasutades hotellikulusid ega ole tasunud mõistlikke kulusid korteri eest. Hageja huviks oli korteri omandamine, kostja huviks korteri müümine ja enne müüki vastavalt tasu saamine, mistõttu sõlmisid vaidlusaluse lepingu, sh lepingu p 4.2, mille kohaselt müügilepingu sõlmimata 2
) § 33 lg 2 järgi siis kui seadusest tulenevalt peab leping olema sõlmitud teatud vormis, peab ka eelping olema sõlmitud samas vormis. Seega peab kinnistu müügileping kui ka eelleping müügiks olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõike 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kohtule esitatud lepingust 30.09.2006 nähtub, et pooled on nimetanud end lepingus eelkõige ostja – müüjana. Lepingu p-s 1 (jj alapunktid) on märgitud seda, et pooled kinnitavad, et soovivad tulevikus sõlmida müüjale kuuluva korteriomandi notariaalse ostu-müügilepingu ning lepingu eesmärgiks on õiguste, suhete ja kohustuste reguleerimine asja müügilepingu sõlmimisele eelneval ajal ja soov arvestada üksteise huvidega. Pooled on lepingus märkinud asja müügihinnaks 960000 krooni, samuti on sätestanud selle, kuidas pooled jagavad müügilepingus ka notaritasu ja lõivu tasumise kohustuse. Lepingus on pooled kokku leppinud ka asja vabastamise aja, tähtaja ja asja üleandmise aja, sh müüja kohustuse teha endast sõltuv omandi üleandmiseks ostjale, sh on kokkulepe ka selles, millised päraldised jäävad ostjale vastavalt lepingu p-dele 2.-5, 2.6, 2.8. Hinnates poolte poolt teineteisele avaldatut ning lepingus märgitut, leiab kohus, et pooled on saavutanud kokkuleppe olulises ja nimelt selles mida kavatseb hageja omandada ja mida kavatseb kostja võõrandada, samuti milline on võõrandatava asja hind ja et müüja kohustus on teha omandi üleminek võimalikuks, sh asja on märgitud valduse ülemineku aeg, millal sõlmitakse müügileping notariaalses vormis. Seega vastavad märgitud poolte poolt teineteisele lepingus väljendatud tahteavaldused
lg 1 sätestatud müügilepingu tunnustele, mille järgi kohustub müüja andma ostjale asja, tegema võimalikuks omandi ülemineku, ostja kohustub tasuma ostuhinna ja asja vastu võtma. Lisaks leiab kohus, et pooled on saavutanud kokkuleppe ka teises küsimuses ja nimelt selles, et nad tulevikus sõlmivad korteriomandi müügilepingu. Kokkuvõttes järeldub, et pooled saavutasid kokkuleppe müügilepingu enda tingimustes ja müügilepingu sõlmimise tingimustes. Kuivõrd lepingu järgi kavatsevad pooled alles tulevikus sõlmida notariaalselt tõestatud müügilepingu, siis lepingus endas eelpool kohtu poolt tuvastad faktilised ja õiguslikud asjaolud võimaldavad aga kohtul järeldada, et märgitud lepingut saab hinnata pooltevahelise korteriomandi müügi eellepinguna, mis aga ei vasta vorminõuetele, sest ei ole tõestatud notari poolt ning kohtu arvates on vaidlusalune leping 30.06.2006 TsÜS § 84 lg 1 alusel tühine. 3
järgi kohustab üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Esitatud lepingu eesmärgi (eseme) sätetest (p 1.1-1.5) ja poolte õigusi ja kohustusi reguleerivatest sätetest ei nähtu poolte tahet või kokkulepet muuhulgas reguleerida asja kasutamist tasu eest. Seega ei ole kostja tõendanud, et poolte tahe oli suunatud sellele, et kuni asja notariaalse müügilepingu sõlmimiseni kasutab hageja vaidlusalust korterit üürilepingu alusel, st tasu eest, sh milline on üürilepingu alusel kasutatava asja eest makstav üür
järgi.
lg 1 järgi siis kui isik /saaja/ on teiselt isikult /üleandja/ saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kuivõrd asjas on leidnud tõendamist, et eelleping on tühine, mistõttu ei ole sellel õiguslikke tagajärgi ning vaidlust ei ole selles, et kostja sai hagejalt märgitud tühise lepingu järgu 20000 krooni, mis on seega tõendatud, siis tuleb hagejale kooskõlas
ÜS § 84 lg 1 kostjalt välja mõista alusetult saadu vastavalt 20000 krooni ning hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 järgi siis, kui üks pool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, peab teisele poolele hüvitama kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. Nii saab
lg 1 alusel väidetavate puhastusteenuse ja kommunaalkulude eest kui väidetavalt tekkinud kahju eest. Lisaks ei ole kostja tõendanud ka märgitud puhastusteenuste näol tekkinud kulusid või kahju. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldus korteri võtmeid ise vastu võtmast ning et see toimus varem kui kostja poolt märgitud võtmete saamine maakleri käest 21.10.2006, siis leiab kohus, et hageja kasutas kostja korterit 21 päeva. Kostjale on esitanud KÜ oktoobrikuu arve 2006.a vastavalt summas 863,38 krooni, mis sisaldab endas majahoidjateenust, haldus- ja hooldusteenust, tasu remondifondi, prügiveo teenust, tasu üldelektri ja vee eest. Hageja möönis, et ta on nõus teatud osas maksma neid kulusid, kuid mitte terve kuu ulatuses. Kostja väitis, et hageja hoidis kokku majutusteenuse kulusid arvestades hotellides võetavat keskmise ööpäeva eest tasu 800 krooni, aga samuti ka keskmist üüri linnas. Kostja vaidles sellele vastu. Tühise müügilepingu järgi on üleandjal
lg 2 järgi õigus nõuda saadud kasu hariliku väärtuse hüvitamist, kui selle väljaandmine natuuras ei ole võimalik ja selliseks kasuks võivad olla TsÜS § 62 lg 1 järgi ka asja kasutamisest saadavad eelised ja kus antud juhul saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida tulnuks tal teha, mistõttu omab tähtsust vaid see, mida oleks kostja saanud ja pidanud kandma ja mille võrra hageja hoidis kokku. Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja hoidis kokku kostja asja kasutades hotellikulusid, mitte eeldatavat kostja poolt saadavat üüritulud ja tehtavad kulu, mistõttu ei ole kostja nõue märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud, samas ei ole kostja tõendanud, et tema üüritulud talle kuuluvat asja üürides oleks olnud iga päeva eest 800 krooni. Kostja tõendas, et kostja tehtavad kulutused asja (korteri) eest olid 2006.a oktoobris vastavalt 863,38 krooni, so oleks olnud iga päeva eest vastavalt 27,85 krooni /863,38:31/ ja 21 päeva eest vastavalt 584,87 krooni, mis on seega tõendatud ja milline tuleb ka hagejalt kostja kasuks kasutuseelisena välja mõista. Mis puutub kostja väitesse, et hageja sõlmis lepingu tegelikult tahteta sõlmida notariaalne müügileping ning eesmärgiga saada tasuta elamine Tallinnas, siis nimetud väiteid ei ole kostja tõendanud ja teiseks ei oma see tähendust kasutuseeliste väljamõistmisel. Ka lepingueelsetel läbirääkimistel kehtib lepinguvabaduse põhimõte ning vastavalt märgitud põhimõttele võib isik lepingueelseid läbirääkimisi pidada mitme isikuga.
lg 3 kohaselt siis kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, ei tulene neile läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada samuti neid pahauskselt katkestada. Kohtu arvates olukorras, kus pooled sõlmisid lepingu, mis ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele ja on seetõttu tühine, ei ole võimalik rääkida lepingueelsete läbirääkimiste tahteta pidamisest või nende pahausksest katkestamisest
lg 3 tähenduses, mis võimaldaks nõuda väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist
lg 3 viimasele lausele tuginedes ja tuginedes
lg 1 p 7 millise järgi on võimalik kahju hüvitada siis, kui on rikutud seadusest tulenevat kohustust. Järelikult ei saa kostja nõuda hagejalt kahju hüvitamist võimalike kommunaalkulude ja puhastusteenuste näol kahju hüvitamist tulenevalt hagejapoolsest väidetavast lepingueelsete läbirääkimiste tahteta pidamisest või nende pahausksest katkestamisest. Veelgi enam ei ole kostja sellist hageja-poolset tahet (lepingu sõlmis tahteta sõlmida notariaalse müügileping ja kavatsusega saada tasuta majutus) millegagi tõendanud. Ülaltoodud põhjendustel kuulub vastuhagi vaid osaliselt st 584,87 krooni ulatuses rahuldamisele. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi osalisele rahuldamisele ülaltoodud motiividel puudub vajadus anda hinnang sellele, kas vaidlusaluse korteriomandi näol oli tegemist mitteeluruumi või eluruumiga, milline on selle turuväärtus ning seega ei pea kohus andma hinnangut vastavatele tõenditele. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.