3-03-11/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 07.12.2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-11 Haldusasi AS Tabal kaebus Tallinna linnalt varalise kahju 1 557 619,35 krooni väljamõistmise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 01.11.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS Tabal esindajad Ain Kipper ja adv Ingrid Kullerkann ning vastustaja Tallinna linna esindaja adv Veljo Viilol Resolutsioon Rahuldada AS Tabal kaebus osaliselt ning välja mõista Tallinna linnalt AS Tabal kasuks 902 617,25 krooni. Kohtukulud hüvitada osaliselt ning mõista välja Tallinna linnalt AS Tabal kasuks kantud kohtukulude katteks 56 102,20 krooni. Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Edasikaebamise kord ASJAOLUD Tallinna Linnavalitsuse 02.04.1993 korralduse alusel sõlmiti Tallinna linna ja AS-i Tabal vahel rendileping Linnamäe tee 61 ruumide kasutamiseks tähtajaga kuni 30.04.

1. Alates nimetatud ajast kasutas kaebuse esitaja ruume kauplemise otstarbel ning omas järjepidevalt ka kauplemisluba. 17.12.1998 esitas AS Tabal Lasnamäe Linnaosa Valitsusele (edaspidi LOV) järjekordse taotluse kauplemisloa pikendamiseks aadressil Linnamäe tee
2. Senine kauplemisluba kehtis kuni 31.12.
3. Lasnamäe LOV 05.02.1999 korraldusega nr 94 keelduti AS-le Tabal kauplemisloa väljaandmisest kauplemiseks aadressil Linnamäe tee
4. 1 AS Tabal vaidlustas nimetatud korralduse Tallinna Halduskohtus ja 13.03.2000 otsusega haldusasjas 3-541/2000 tunnistati täielikult seadusevastaseks Lasnamäe LOV 05.02.1999 korraldus nr 94 kauplemisloa väljandmisest keeldumises AS-ile Tabal ning Lasnamäe LOV-i kohustati asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Tallinna Halduskohtu otsust pooled ei vaidlustanud ning see täideti vastustaja poolt. Kaebuse kohaselt Lasnamäe LOV õigusvastase haldusaktiga tekitati AS-le Tabal varaline kahju summas 1 557 619,40 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Seoses asjaoluga, et Lasnamäe LOV ei väljastanud kaebuse esitajale kauplemisluba ja väljaantud kauplemisluba lõppes
5. detsembril 1998, oli AS Tabal sunnitud välja andma käskkirja, millega lõpetati ehitusmaterjalide ja toidukaupade müügitegevus alates
6. jaanuarist 1999 Teatavasti ei ole kauplemisloata kauplemine lubatud. AS Tabal käskkirjaga nr. 4,
7. detsembrist 1999 otsustati kauplemisloa puudumise tõttu lõpetada Linnamäe tee 61 ehitusmaterjalide ja toidukaupade kaupluse tegevus alates
8. jaanuarist 1999.a. ja töötajad koondada. Seisuga
9. detsember
10. koondas kaebuse esitaja 8 töötajat. Käesoleval juhul kuuluvad kahju hüvitamisel kohaldamisele Tsiviilkoodeksi sätted. Pärast kahju tekitamist on vastu võetud Riigivastutuse seadus ja Võlaõigusseadus. Riigikohus on
11. novembri 2004 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-56-04 rõhutanud koos viidetega eelnevatele kohtulahenditele, et Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asus
12. märtsi 2002.a määruses asjas nr.3 -3- 4 -1- 02 seisukohale, et kui kahju tekitati enne
13. jaanuari 2002, siis kohaldatakse kahju hüvitamisel pärast
14. jaanuari 2002.a. esitatud kaebuste läbivaatamisel enne Riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid (vt ka erikogu
15. aprilli 2002 määrus asjas nr.3 -3 -4- 2-02). Riigivastutuse seaduse § 7 lg.4 kohaselt kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 127 lg.6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muuhulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. On üheselt selge, et (kauplemisloa puudumise tõttu) toimiva kaubandusettevõtte tegevuse lõppemise tagajärjel tekib kahju. Kaebuse esitaja nõuab muuhulgas saamata jäänud tulu 61 924 krooni 1 kuu kohta. Nähtuvalt AS Lasnamäe-S poolt esitatud rendiarvest kaebuse esitajale, oli ainuüksi ruumide väljarentimisest (millega kulusid ei kaasne) võimalik teenida 173 410,15 krooni. Käesoleval juhul on tekkinud kahju suurus tõendatud alljärgnevaga. Töötajate koondamisest tulenev nõue. Saanud 1998.a. lõpus (suulises vormis) teada, et kauplemisluba ei pikendata, asus kaebuse esitaja kulusid minimeerima. Kahju võimalikult suures ulatuses ärahoidmise kohustus on sätestatud ka Riigivastutuse seaduses. Nimetatud ajaks oli selge, et ilma kohtuvaidluseta kauplemisluba saada ei ole võimalik ning kohtuvaidluse ajal kaubelda ei saa. Kaebuse esitaja koondas enamiku töötajatest. Tööle jäid kolm töötajat, kelle ainus üleanne oli tegeleda kaupluse likvideerimisega. Koondamishüvitised, nimetatud kolme töötaja palgad ja nendele tasutud sotsiaalmaksud on kulutused, mida kaebuse esitaja ei oleks pidanud tegema, juhul kui vastustaja ei oleks jätnud õigusvastaselt kauplemisloa pikendamata. Kokku moodustavad 2 nimetatud kulud 70 192, 15 krooni. Tasutud rendiarve summas 8 628 krooni. Kaebuse esitajal oli õigus renditud ruume kasutada kaupluse otstarbel. Jaanuaris 1999 ei olnud võimalik ruume sihtotstarbeliselt kasutada, kuivõrd vastustaja õigusvastase tegevusetuse tõttu puudus kaebuse esitajal kauplemisluba. AS Tabal on maksnud AS-le Lasnamäe-S, kellele olid üle antud rendileandja õigused, rendiarve. AS Tabal kulutused transpordile ja asendusruumide rendile.
16. veebruaril 1999.a. teatas renditud ruumide uus omanik AS Lasnamäe-S kaebuse esitajale rendilepingu lõpetamisest. Rendilepingu lõpetamise põhjusena nimetati asjaolu, et kaebuse esitajal puudus kauplemisluba ja samuti viidati rendi maksmata jätmisele. Rendimaksete ühepoolse suurendamise ebaseaduslikkus on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-2/396/03
17. aprillist
18. Seoses väljakolimisega Linnamäe tee 61 ruumidest kandis kaebuse esitaja kahju transpordikuludena summas 3 960 krooni. Samuti tuli leida kaupade tagastamiseks tootjatele ruum, millega seoses tasus kaebuse esitaja asendusruumide eest perioodil jaanuar– märts 1999.a. 15 201,45 krooni. Nõue rendilepingu omandamise eest makstud tasu osas. Tallinna Linnavalitsuse
19. aprilli 1993.a. korraldusega nr. 241-k otsustati anda ruumid aadressil Linnamäe tee 61 rendile 15 aastaks AS-le Tabal. Nimetatud korralduse p.3 kohaselt kohustati kaebuse esitajat 10 päeva jooksul pärast korralduse vormistamist tasuma rentimise õiguse omandamise tasu summas 250 000 krooni. Nimetatud summa tasumine on tõendatud. On üheselt selge, et rentimise õiguse omandamise tasu on sõltuvuses rendilepingu pikkusest, milleks antud juhul oli 15 aastat. Kaebuse esitaja tasus nimetatud summa selleks, et tal oleks võimalik kasutada ruume 180 kuud. Reaalsuses sai ta kasutada ruume ainult 56 kuud. Ülejäänud kuude eest 172 222 krooni tasutud summa kuulub hüvitamisele. Seoses kauplemise lõpetamisega kantud kahjud. Seoses asjaoluga, et kauplemisloa väljaandmisest keeldumise järel puudusid AS-il Tabal kaupluse ruumid, kus kaupu realiseerida, siis sai seda teha ainult läbi kaupade tagastamisega või läbi teiste ettevõtete. Sellisest kauplemisviisist tulenevalt oli AS Tabal sunnitud tegema kaupadele allahindluseid kaupade sisseostu hindadeni, müüma kaupa alla omahinna ning osa kaupa ka maha kandma. Käesolevaga esitab kaebuse esitaja kohtule raamatupidamise õiendid, millest nähtub nimetatud kulude kandmine. Raamatupidamises tehtud kannete õigsust on kontrollinud vannutatud audiitor Karolin-Tiits. Allahindlus detsembris 1998 summas 10805,92 krooni, põhivahendite mahakandmine detsembris 1998 summas 36 925,17 krooni, allahindlus jaanuaris 1999 summas 41 376,65 krooni, allahindlus ja mahakandmine veebruaris 1999.a. summas 23 313,16 krooni, allahindlus märtsis 1999 summas 7826,88 krooni, allahindlus aprillis 1999 summas 24 454,89 krooni, allahindlus detsembris 2000 summas 74 956,20 krooni. Kokku on kaupade allahindluse ja mahakandmistega kantud kahju 269 629,80 krooni. Saamata jäänud tulu: AS Tabal 1998 kasumiaruande ning audiitori poolt kinnitatud korrektsiooniga on tõendatud, et AS Tabal kasum 1998.a. oli 743 090 krooni. Nimetatud summast arvestatuna oli ühe kuu kasum, mida eelduslikult oleks olnud võimalik teenida ka järgneva 16,5 kuu jooksul 61 924 krooni. Seega on saamata jäänud tulu nõue 1 021 746 krooni. Käesolevas asjas on vastustaja seadnud kahtluse alla 1998 kasumiaruande korrigeerimise. Nimetatud toiming vähendas 1998.a. AS-i Tabal kasumiaruandes, ettevõtte alusetuid (518 551.- kr)ja järgnevatel perioodidel mitte tehtavaid kulusid (51 091.- kr). Samuti on esitatud tõendid, et 1998.a. alusetud arved summas 518 551.- on 1999 AS Tabal raamatupidamisest tõepoolest välja kantud kui eelnevate perioodide kasumi/kahjumi korrektsioon ja antud asjaolu on kontrollinud ka Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet. 51 091.- kulumi väljakandmine 1998.a. kasumiaruande korrektsioonis on vajalik, et saada järgneva perioodi õiget tulubaasi, kuna järgneval perioodil ei saaks tekkida Linnamäe tee 61 kauplusega seotud põhivara kulumit ja kulumi suuruse määramine on äriettevõtte enda asi. Lähtudes P.Kanni poolt läbiviidud kordusekspertiisi tulemustest tuleks kohtul määrata konkreetne saamata jäävate tulude hulk lähtuvalt vahemikust 44 573 kuni 61 924 krooni kuus ehk 16,5 kuu jooksul oleks see minimaalselt 735 454,50 krooni ja maksimaalselt 1 021 746 3 krooni. Kogu kaebuse esitaja poolt välja toodud kahju – nii otseste kulude kui ka saamata jäänud tulude – ja vastustaja õigusvastase teo vahel oli otsene põhjuslik seos. Ilma kauplemisluba omamata ei olnud kaebuse esitajal võimalik kauplust avada ning koostöölepinguid täita. Seega oli ta sunnitud koostöölepingud üles ütlema. Kauplemisloa olemasolu korral oleks olnud kaebuse esitajal võimalik jätkuvalt kaubanduspinnalt teenida samasugust kasumit. Kulutused seoses tegevuse lõpetamisega olid otseselt tingitud kauplemise võimatusest kauplemisloa puudumise tõttu. Süü puudumist on kohustatud tõendama vastustaja. Kaebuse esitaja on seisukohal, et taotlusele kirjalik mittevastamine pika perioodi jooksul, suuliselt erinevate seadusest mittetulenevate põhjenduste toomine, kirjaliku keeldumise tagantjärele esitamine (ja eeldatavalt koostamine) viitavad tahtlusele. Vastustaja pidi ette nägema seda, et toimiva ettevõtte kauplemisloa mittepikendamine tingib tegevuse katkemise ning sellega kaasneb kahju. Kaebuse esitaja palub kaebus rahuldada ja vastustajalt välja mõista kahjusumma 1 557 619,40 krooni ning kaebaja poolt kantud kohtukulud summas 96 813,10 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kahju hüvitamist on isikul õigus nõuda nelja kohustusliku tingimuse üheaegse olemasolu korral, need on: õigusvastane tegu, kahju tekkimine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekitatud kahju vahel ja kahjutekitanu süü. Alusetu on AS Tabal põhjendus kahju tekkimise kohta seonduvalt Lasnamäe Linnaosavalitsuse (LOV) 05.02.1999.a. korraldusega nr.94 temale kauplemisloa väljaandmisest keeldumisega aadressil Linnamäe tee 61, mille tulemusena oli ta sunnitud lõpetama kaupluse tegevuse ja koondama kõik töötajad. Vastavalt AS Tabal käskkirjale nr.14 30.12.1998 lõpetati kaupluse tegevus seoses kauplemisloa kehtivuse lõppemisega 31.12.1998, mitte aga seoses Lasnamäe LOV poolt korraldusega nr. 94 kauplemisloa väljaandmisest keeldumisega. Väljaantud kauplemisluba lõppes 31.12.1998.a. Kauplemisloa väljaandmisest keelduti alles 05.02.1999.a., kaebaja aga lõpetas oma käskkirjaga tegevuse juba üks päev enne kauplemisloa kehtivuse lõppemist ja seda alates 01.01.
20. See on üks kuu ja neli päeva enne väidetavalt kahju tekitanud haldusakti välja andmist. Kaebaja 30.12.98.a. kk-ga nr.14 kaupluse tegevuse lõpetamisel ei olnudki veel teada, et kauplemisluba ei väljastata. Seega ei olnud tegevuse lõpetamise aluseks ja väidetud kahju ning saamata jäänud tulu põhjuseks kaebuses märgitud haldusakt. Seega kuivõrd KK nr. 14 ei olnud välja antud tegevus lõpetatud seoses kauplemisloa andmisest keeldumisega haldusaktiga 05.02.99.a, puudub põhjuslik seos haldusakti ja väidetava kahju vahel ning vastustajal puudub süü kk-ga nr 14 tegevuse lõpetamises ja kaebajale väidetava kahju tekkimises. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja lõpetas kaupluse tegevuse enda algatusel tema endaga seotud põhjustel, mis vaidluse lahendamisel ei saa olla aluseks vastustajalt kahju nõudes. Seda kinnitab eelkõige kaebaja käskkirja nr. 14 sisu: Kk kohaselt lõpetati kaupluse tegevus 01.01.
21. Kk. p. 1 kohaselt viidi kaubajääkide lõppinventuurid läbi 31.12.98, Kk p.2 kohaselt koondati töötajad ( müüjad, abipersonal) seisuga 31.12.98.a. s.o. kauplemisloa kehtivuse ajal, mitte seonduvalt haldusaktiga. Haldusakti ajaks olid nad juba koondatud. Kk p.3 kohaselt vabastati kaupluse ruumid 2 nädala jooksul s.o. 14-ks jaanuariks
22. Kk p.4 kohaselt koondati ka kaupluse valvurid (s.t. viimased töötajad), mis kinnitab tegevuse lõppemist 15.01.
23. Kauplemisloa välja andmise küsimuse lahendamise viibimise ja selle saamise tegeliku soovi korral oleks kaebaja pidanud töötajate suhtes rakendama teisi Töölepingu seaduses sätestatud võimalusi ( näit. TLS § 68 lg. 1 ja vormistama osaliselt tasustatava puhkuse). Vastustaja on seisukohal, et seoses eelnimetatud kahju nõude 4 kohustuslike aluste puudumisega on välistatud vastustaja poolt kahju tekitamine ja välja mõistmine. Seega on alusetu kaebuse p.-s 1 toodud põhjendus töötajate koondamise ja kahju tekitamise kohta vastustaja poolt seonduvalt haldusaktiga. Vastasel juhul tekkib küsimus kuidas kaebajal oleks olnud võimalik jätkata kaubandustegevust ilma töötajateta ning kaupluse ruumideta kui ta tegelikult (näiliselt) 02.02.99 kohtusse pöördumisel soovis ikkagi kauplemisluba saada nagu ta alusetult püüab väita.? Seega pole talle seonduvalt haldusaktiga tekitatud ka väidetud kahju. Eeltoodust tulenevalt on täiesti ainetu kaebuse põhjendus tekkinud kahju kohta seonduvalt haldusaktiga ning on tõendatud, et kaebajal puudus võimalus kaubandustegevuse jätkamiseks ja ta ei soovinud seda ka kauplemisloa olemasolu korral. Alusetu on kaebuses toodud põhjendus kahju kohta seoses Lasnamäe Linnaosa Valitsuse õigusvastase tegevusetusega kauplemisloa valjaandmise lahendamisel. Vastavalt haldusasja nr. 328/99 materjalidele esitas kaebaja kaebuse vastustaja tegevusetusele alles 02.02.1999a, s.o. üle kuu peale kk. 14 välja andmist, mis ka sisuliselt kinnitab kaebaja soovimatust kauplemisloa saamiseks. Kaebaja poolt väidetud ja taotletud vastustaja keeldumist ei ole kohus õigusvastaseks tunnistanud. Kaebaja ise 02.08.
24. loobus kaebusest keeldumise õigusvastaseks tunnistamises. HKS § 6 lg. 3 p 2 kohaselt on võimalik kahju nõuda kohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud haldustoimingu korral. Kui kaebaja on loobunud nimetatud nõudest, siis ta ei ole juba ise pidanud vastustaja tegevust seadusevastaseks, rääkimata sellest, et kohus oleks seda antud juhul tunnistanud. Seega on ka põhjendamatu kaebuse väide, et kahju tuleneb AS Tabali taotluse lahendamata jätmisest vastustaja õigusvastase tegevusega. Põhjendamatu on kahju nõudes kaebuse aluseks toodud põhjendus, et kuivõrd Tallinna Halduskohtu 13.03.2000 otsusega on haldusakt nr. 94 tunnistatud seadusevastaseks, siis nagu muud kohtuotsusega tuvastatud asjaolud ei oma enam mingit tähtsust. Kaebaja on nimetatud kohtuotsusega tuvastatut ja otsustatut käsitlenud meelevaldselt ja vastuolus otsuse sisuga. Vastavalt kaebuses kahju nõude aluseks oleva Tallinna Halduskohtu otsusega 13.03.2000.a. on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse haldusakt nr. 94 05.02.99 kauplemisloa väljaandmisest keeldumise kohta tunnistatud seadusevastaseks selle motiveerimatuse tõttu ühes ettepanekuga asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus s.t. ei olnud tuvastatud, et haldusakt oli seadusevastane sisuliselt, millega oleks rikutud kaebaja õigusi. HKS § 6 lg.3 ei sätesta iseenesest kahju hüvitamise võimalust eelnimetatud juhtumil. Lisaks eelnimetatud põhjendustele kaebuse alusetuse kohta, soovib vastustaja märkida, et tegelikult ei olnudki kaebajal soovi Linnamäe tee 61 ruumides kaubandus tegevust jätkata. Tema poolt kauplemisloa väljastamisega seotud haldusakti vaidlustamine halduskohtus peale tegevuse lõpetamist enda kk.-ga nr. 14 oli kantud eesmärgist leida võimalusi näiliselt kahju tekitamise ja väljamõistmise aluste loomiseks vastustajalt. Kaebuse alusena toodud kahju hüvitamise põhjendus on otsitud, mida kinnitavad faktiliselt eelnevalt arutatud haldusasjade materjalid. Käesoleva kaebuse aluseks toodud kohtuotsusega 13.03.
25. jäigi see tuvastamata, s.t. ei tuvastatud, et seadusevastaselt keelduti kauplemisloa andmisest. Selle seaduslikkus kuulus lahendamisele taotluse uuel lahendamisel ja otsustamisel, peale mida oli võimalik väita, kas kaebaja subjektiivseid õigusi oli rikutud või mitte (vajalike dokumentide mitte esitamisel loa saamiseks ei saa rääkida kaebaja õiguste rikkumisest). 29.02.2000 kohtuistungil tuvastatu kohaselt (Lasnamäe LOV esindaja ja tunnistaja P.) oleks kaebaja taotlus loa andmise kohta koheselt uuesti läbi vaadatud kui kaebaja oleks kasutusloa esitanud , sellele oli suunatud ka kaebajale saadetud 05.02.99 kiri. Kasutusloa puudumisest oli kaebajat teavitatud ka varem. Sellest oli ta teadlik ja vaidlus selle üle toimus juba kaebaja 02.02.99 esitatud kaebuse arutelul kohtus Lasnamäe LOV tegevusetuse peale haldusasjas nr. 3-328/
26. Alusetu ka kaebaja poolt toodud saamata jäänud tulu nõue ning selle arvestamise alus sisuliselt. Kahju – saamata jäänud tulu arvestuse aluseks võetud 1998 puhaskasum 1 158 389 krooni arvestatuna 16,5 kuu peale täiesti alusetu ega saa olla kahju arvestuse aluseks. Vastustaja väidab, et AS Tabal ei tootnud 1998 majandusaastal kasumit, seega pole alust rääkida ka kaebajal väidetud kahju 5 tekkimisest. AS Tabal väidetud saamata jäänud tulu kui kahjunõude arvestuse alus. Vastustaja soovib eelkõige rõhutada, et kaebaja kahjunõude aluseks toodud põhjendus, mille kohaselt ta oleks 1998 aastale järgnenud 16, 5 kuu jooksul teeninud sama tulu, mis 1998, on täiesti alusetu ning oletuslik ja eelnevatest põhjendustest tulenevalt (kaupluse ruumidest välja tõstmine) ka võimatu. Arvestades asjaolu, et AS Tabal põhitegevuseks oli jae- ja hulgikaubandus tuleks Tabali tulevaste tulude tõenäosuse hindamisel kindlasti arvesse võtta suurpoodide (marketid, selverid) turuosa suurenemist ja tegevuse pidevat laiendamist. Põhjendatult võib eeldada konkurentsi olulist suurenemist ja seega turul püsimiseks ja kliendibaasi hoidmiseks ja laiendamiseks mõeldud kulutuste kasvu (nt. reklaamikulud, suurte ostukeskuste poolt korraldatavad sooduskampaaniad jne.). Võib väita, et ainuüksi konkurentsi olulise tugevnemise tõttu oleks AS Tabal poel olnud järgnevatel aastatel raskendatud kasumisse jõudmine. Eelmärgitud Kaebaja kahjunõude aluseks toodud põhjendus on ümber lükatud ka kaebaja esitatud jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses 04.04.03 tsiviilasjas 22/396/03 tuvastatuga, mille kohaselt pidi AS Tabal alates
27. 01.1999 alustama ruumides remonti, mis esialgsete plaanide kohaselt pidi kestma kuni 31.05.1999 /otsus lk 3 / (võib-olla ka kauem, mis kinnitab väidetud tulu oletuslikkust). See tähendab remondi perioodil ca 5 kuud ei olnud võimalik kaubandusega tegeleda ning sellelt väidetud tulu – kasumit saada. Ka Remondi tegemise kavatsus jaanuarist kuni mai 1999 on seletatav kaebaja poolt kauplemise lõpetamine, varade mahakandmine ja töötajatega töölepingute lõpetamine ja ümber lükkamatult tõendatud vastustaja eelnevad väited ja põhjendused, mille kohaselt kaebaja ei soovinudki kauplemisluba ja lõpetas kaubandustegevuse vastustajast sõltumatutel põhjustel. AS Tabal väidetud saamata jäänud tulu eelduslikkust kinnitab ka üldteada olev kommunaalmaksete tariifide ning renditasude tõus 1998a.-st järgneval perioodil, mida kinnitab kaebaja suhtes uue rendile andja AS Lasnamäe – S. renditasu tõstmise fakt kui selline. Kui 1998a. maksis kaebaja renditasu 1 m2 eest 10 kr., siis 1999a.-ks oli renditasu planeeritud tõsta juba 200 kr/ 1m2, mis igal juhul vähendavad saadavat tulu. Kahju nõude alusena ettevõtte puhaskasumi arvutamise alusetus. Kirjas esitatud arvutuste põhjal väidab kaebaja 1998.a. puhaskasumiks olevat 1 158 389.-, mille saab järgmise tehte tulemusena: puhaskasum 173 448.- + arvestatud amortisatsioon 466 390.- + alusetud arved 518 551.-.Saamata jäänud tulu nõudes palub ta võtta aluseks korrigeeritud kasumiaruande, mida pole esitatud ei Maksuametile ega Äriregistrile ega tehtud ka Tabali raamatupidamises sel perioodil, mille näol on tegemist spetsiaalselt kohtule koostatud majandusanalüüsiga tuvastamaks AS Tabali 1998a. reaalset rahalist tulu järgnevate perioodide saamata jäävate tulude arvestamisel tuginedes seejuures alusetult kogu AS Tabal puhaskasumile. Kaebaja väidab, et algselt esitatud kaebuse arvutustes on ekslikult arvestatud AS-i Tabal maksuamortisatsiooni, õige oleks teha tagasiarvestus raamatu-pidamisamortisatsiooni ulatuses, mis on 51 091 krooni ja alusetute kütte- ja rendikulude ulatuses, vähendades saamata jäänud tulu nõuet 571 032 krooni võrra, nõudes saamata jäänud tuluks 16,5 kuu eest 1 021 746 krooni. Vastustaja ei nõustu 16.02.2000.a. esitatud arvutustega ja sellest johtuvalt ka kaebuse täienduses esitatuga ning kahju nõudega. Kui oleks tegemist majandusanalüüsiga, miks ei ole siis analüüsitud ja kaebaja poolt välja toodud ekspertide järeldustest lähtuvalt kontode sisu “Muud äritulud” ja “Muud ärikulud” ning “Finantstulud “ ja “Finantskulud” , mis loogiliselt võivad sisaldada kaubandustegevusega mitteseotud kulusid- tulusid , kuid milliseid arvesse võtta ei saa. AS Tabal raamatupidamise aruandes 1998 aasta eest on kasumiaruandes toodud aruandeaasta puhaskasumiks 173 448.-. Kaebaja poolt esitatud arvutused, kus puhaskasumiile (173 448.-) liidetakse amortisatsioon ja alusetud arved on vastuolus kaebaja poolt esitatud raamatupidamise aastaaruandega, audiitori järeldustega ja majandusliku loogikaga. Alusetu on kaebaja poolt saamata jäänud tulu arvestuses kahjunõude aluseks võtta kogu AS Tabal kasumiaruande puhaskasum, sest: esiteks, kinnitatud kasumiaruandes toodud puhaskasumile omapoolsete (Ain Kipper, AS-i Tabal juhatuse esimees) juurdearvutuste tegemine on 6 põhjendamatu ja ei tulene seadusest. Kaebaja poolt esitatud audiitori järeldusotsuses 22.06.1999 kinnitab audiitor, et 1998 majandusaasta kohta näitab AS Tabal puhaskasumit 173 448.-,teiseks, majanduslikult ja raamatupidamislikult on mõeldamatu meelevaldselt liita amortisatsiooni ja laekumata arveid puhaskasumi ja sellest tuleneva väidetud kahju suurendamiseks – nagu ei tee seda ei raamatupidamisseadus ega sellel põhinevad õigusaktid. Samas ei ole ka õige võtta Linnamäe tee 61 asunud kaubandusetegevuse lõppemisega saamata jäänud tulu arvestamisel aluseks ettevõtte kogu tegevusega, s.h. Linnamäe tee 61 mitte seotud tehingutest ja põhivahendite amortisatsiooni arvestamisest saadud puhaskasumit. Väidetud kauplemisloa puudumisega seonduv vaidlus puudutab ainult Linnamäe tee 61 kaubandustegevust ja ainult sellega seonduv kasum saab olla arvestatav saamata jäänud tulu arvestuses. Kaebaja poolt aluseks võetud kasumi ja saamata jäänud tulu arvestus on alusetu ja ümber lükatud asjas läbi viidud kahe raamatupidamise ekspertiisiga. KL Partners ekspertiis 26.09.2005 ja audiitor Piret Kann ekspertiisiga 05.05.2006a., mis suures osas kinnitab KL Partners ekspertiisi järeldusi ning ekspertidele täiendavalt poolte poolt esitatud küsimustele antud vastustega. Ekspertiiside järelduste kohaselt oli ekspertiiside tegemisel informatsiooni piiratus. AS Tabal raamatupidamise aastaaruanded ei vasta raamatupidamise seaduses toodud nõuetele, lisades puudub informatsioon arvestuspõhimõtete kohta, samuti puudub informatsioon olulisemate bilansi- ja kasumiaruannete kirjete kohta. Olulisema informatsioonina on lisades toodud andmed bilansiväliste varade ja kohustuste kohta. Vastamisel oleme võtnud informatsioonina arvesse AS Tabal juhatuse liikme Ain Kipperi 03.10.2003 selgitused Tallinna Linnakohtule. Sellega seoses soovib vastustaja rõhutada, et kaebaja poolt aluseks võetud kahju arvestus ja nõutav summa saamata jäänud tulu näol ei ole objektiivselt leidnud tuvastamist ja on ebaõige. Puhaskasumi aluseks olev 1998 raamatupidamise aruanne. Vastustaja väidab, et kaebaja raamatupidamise aastaaruanne, mis on kaebaja poolt aluseks kasumiaruande aluseks ja lisaks on koostatud rikkudes raamatupidamise seaduse nõudeid ja eksides hea raamatupidamistava vastu tuues kaasa AS-i Tabal majandusnäitajate ilustamist ja ebaõigeid kasumiarvestusi, mis on tõendatud läbiviidud raamatupidamise ekspertiisidega. Vastavalt Tabal OÜ juhatuse liikme Ain Kipperi 03.10.2003 selgitustele Tallinna Linnakohtule kajastuvad AS Tabal raamatupidamise aastaaruandes kasumiaruande real “Finantstulud” summas 1 059 687 krooni põhiliselt AS Tabal poolt Linnamäe tee 61 sõlmitud koostöölepingutest. Vastustaja ei ole veendunud, et AS Tabal raamatupidamise aastaaruandes kasumiaruande rida “finantstulud” summas 1 059 687 krooni ei sisalda potentsiaalseid oodatavaid tulevaste perioodide tulusid., milliseid ei saa kajastada real “finantstulud” ja käsitleda kaubandusliku äritegevuse kasumina. Vastustaja soovib märkida, et ainuüksi Tabali kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulu moodustab realisatsioonist 94% (kasumiaruande p.3 x 100 : p.1-ga). Tabal on aastaaruande p-s 18 kajastanud ettemaksu 1 554100.- ulatuses tulevaste perioodide tuluna. Tulenevalt raamatupidamise periodiseerimise nõudest peaks kuludest olema eemaldatud ka tulevaste perioodide tulude saamiseks kasutatud kaupade, toorme jms. kulud, mida ta pole aga teinud. Periodiseerimise nõude eesmärgiks on äriühingu kulude ja tulude kajastamine aruandeaasta raames. Rikutud on raamatupidamisseaduse § 18 lg-te 4 ja 5 nõudeid. Eksitud on rahavoogude aruande kirjendamisel. Bilansi p-s 18 toodud “Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud” on rahavoogude aruandes kajastatud “rahavood investeerimistegevusest”, õige oleks kanda vastav kirje lahtrisse “rahavood äritegevusest”, kuna ettemaksu tulevaste perioodide tulude arvel ei saa pidada tuluks investeerimistegevusest, mistõttu aruanne ei kajasta õigesti majanduslikku seisu. Vastavalt KL Partner ekspertiisile p. 1 vastavalt Tabal OÜ juhatuse liikme Ain Kipperi 03.10.2003 selgitustele Tallinna Linnakohtule koosnevad AS Tabal 1998.a. raamatupidamise aastaaruandes toodud bilansikirjel “Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud” kajastatud ettemakstud tulevaste perioodide tulud kahest osast: OÜ Salventa ettemaks summas 1 079 100 krooni; OÜ Päikeselill 22.12.1998 teostatud ühekordse 7 müügitehingu veel saamata tulu, summas 475 000 krooni. Nimetatud ettemaksed OÜ-lt Salventa ja OÜ-lt Päikeselill ei saa mõjutada 1998.aasta kasumiaruannet. Kaebaja on saamata jäänud tulu nõudes võtnud aluseks eelmainitud raamatupidamise aasta ja kasumiaruande, mis on ebaobjektiivne ja seonduvad mitmed küsitavused. Lähtudes Tabal OÜ juhatuse liikme Ain Kipperi 03.10.2003 selgitustele Tallinna Linnakohtule kajastuvad AS Tabal raamatupidamise aastaaruandes kasumiaruande real “Finantstulud” summas 1 059 687 krooni põhiliselt AS Tabal poolt just Linnamäe tee 61 sõlmitud koostöölepingutest. AS Tabal 1998.aasta raamatupidamise aastaaruandes puudub vastav informatsioon koostöölepingute alusel saadava tulu kajastamise põhimõtete kohta. Meile ei ole tehtud kättesaadavaks AS Tabal juhatuse vastavaid otsuseid ja arvutusi. AS Tabal poolt sõlmitud koostöölepingud on oma majandusliku sisu poolest rendilepingud (üürilepingud). Vastavalt kaubandustegevuseks kasutatud Linnamäe tee 61 mitteeluruumi rendileping nr. 160 p. 2.5 võib renditud ruumide (s.h. osaline) allrendile või muul viisil kasutusse andmine toimuda üksnes nende ruumide rendile andmise otsustanud organi eelneval nõusolekul. Meil andmed nõusolekutest puuduvad. Kui Tabal juhataja A. Kipper ütleb, et koostöölepingutest saadud tulu kajastati finantstulude real, siis kogu äritulust 1 059 687 krooni moodustab koostöölepingutest saadud tulu ainult 455 532 krooni. 360 000 krooni on Linnamäe tee 61 hoone erastamiskonkursil osalemise tagasimaks. 244 155 krooni tulu tekkimise kohta meil informatsioon puudub. Koostöölepingutest saadavat tulu ei saa kajastada kasumiaruande real “Finantstulud” ning seda ei saa käsitleda kaubandusliku äritegevuse kasumina. AS Tabal on kajastanud oma 1998.a. raamatupidamise aastaaruande rahavoogude aruandes Investeerimistegevuse rahavoogudes mitterahalisi tehinguid rahalistena, näiteks: Põhivara mahakandmine summas 184 626 on käsitletud laekumisena põhivara müügist; OÜ Päikeselill’ga 22.12.1998 sõlmitud müügitehingu veel saamata tulu summas 475 000 krooni, OÜ Salventa laenu summas 1 079 100 krooni ümbervormistamine ettemakseks põhivara eest. Tulenevalt eeltoodust ei saa me AS Tabal 1998.a. raamatupidamise aastaaruande rahavoogude aruannet käsitleda objektiivse informatsioonina. Kaebuse esitaja poolt saamata jäänud tulu arvestuse alusena toodud korrigeeritud kasumiaruande ebaobjektiivsuse ja seega ka saamata jäänud tulu - kahju nõude suuruse ebaõigsuse on ekspert tuvastanud akti p.- 6., millele vastustaja viitas eelnevalt. Eksperdi järelduste kohaselt kaebuse lisana esitatud korrigeeritud kasumiaruandes on korrigeeritud ärikulusid kokku 569 642 krooni võrra väiksemaks, sh. põhivara kulumit 51 091 krooni võrra ja kaubakulu ning tegevuskulusid kokku 518 551 krooni võrra. Korrigeeritud puhaskasum 743 090 krooni. 1999.aasta raamatupidamise aastaaruandes, mida koostati 2000.aastal ei ole kasumiaruandes korrigeeritud 1998.aasta võrreldavaid näitajaid. 1998.a. kasutati finantsaruandluses kahte erinevat amortisatsiooni: raamatupidamisarvestuses raamatupidamisamortisatsiooni (määrad kehtestas äriühingu juhatus) ning maksuamortisatsiooni (piirmäärad sätestati EV Tulumaksuseaduses) kasutati ainult maksuarvestuses. Seega kasumiaruandes kuulus kajastamisele raamatupidamisamortisatsioon. Vastavalt AS -il Tabal kaubanduslikuks äritegevuseks kasutatud Linnamäe tee 61 ruumide rendilepingule nr.160 30.04.1993 p. 2.2 olid nad kohustatud tasuma eraldi ka kommunaalteenuste s.h. soojakulu eest. Samas on Koostöölepingute alusel soojakulu ka edasi müüdud nn. allrentnikele. Näiteks Koostööleping 28.05.1997 OÜ-ga Estlikon punkt 2.
28. alusel oli OÜ Estlikon kohustatud tasuma 1/10 kommunaalkuludest (so.elektri, keskkütte, vee ja kanalisatsiooni jm. .... ) kuludest. Kas edasimüügist saadud tulud kajastati kirjel “Muud äritulud” või “Realiseerimise netokäive” ei ole meil olnud võimalik veenduda. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on 07.07.1997 kirjaga pöördunud AS-i Tabal poole seoses võlgnevusega soojusenergia eest Priisle KHME-le, viidates mitteeluruumi rendilepingule nr.160 (30.04.1993). Seisuga 01.07.97 oli võlg 141 667,57 krooni. Seega soojusenergiat kasutati äritegevuses ja see peaks olema kajastatud kasumiaruandes kuluna. Mida kinnitab 8 fakt, et soojakulu summas 518 551 on arvele võetud bilansivälise kohustisena, mis kinnitab alusetut ärikulu vähendamist ja kasumi suurendamist. Kui tuludele vastavad kulud on aruandeperioodi aruandes kajastamata, siis ei vasta see raamatupidamise heale tavale ning kasumiaruanne on ebaobjektiivne AS Tabal ärikasum oli 1997 ja 1998 aastal negatiivne. Seisuga 31.12.1997 oli AS Tabal omanduses materiaalset põhivara soetusmaksumuses 3 184 940 krooni (maa ja ehitised) + 224 492 krooni (inventar, tööriistad, sisseseade), kokku 3 409 432 krooni ning AS Tabal arvestas antud põhivaralt 1997 kulumit 911 481 krooni. Seisuga 31.12.1998 oli AS Tabal omanduses materiaalset põhivara soetusmaksumuses 3 734 940 krooni (maa ja ehitised) + 43 256 krooni (inventar, tööriistad, sisseseade), kokku 3 778 196 krooni ning AS Tabal arvestas antud põhivaralt kulumit 0 krooni. AS Tabal 1998.a. soetas täiendavalt põhivara 553 390 krooni eest, seega peaks AS Tabal poolt 1998.a. eest arvestatud kulum olema oluliselt suurem. Võttes kokku eelnevad põhjendused saab väita, et AS Tabal ei tootnud 1998 majandusaastal kasumit, seega on kahjunõue selles osas põhjendamatu, pole tõestatud ka eeldusliku saamata jäänud tulu olemasolu – kõik asjaolud viitavad hoopis kahjumile. Vastustaja soovib märkida, et ainult kaubandustegevusega seotud saamata jäänud tulu saabki aluseks võtta kaebaja kahju nõude arvestamisel. Alusetu on AS Tabal põhjendus kahju tekkimise kohta seonduvalt Lasnamäe LOV tegevusetusega ja 05.02.1999 korraldusega nr.94 temale kauplemisloa väljaandmisest keeldumisega aadressil Linnamäe tee 61, mille tulemusena oli kaebaja sunnitud lõpetama kaupluse tegevuse ja koondama kõik töötajad. Vastavalt AS Tabal käskkirjale nr. 14 30.12.1998 lõpetati kaupluse tegevus seoses kauplemisloa kehtivuse lõppemisega 31.12.1998, mitte aga seoses Lasnamäe LOV poolt antud korraldusega nr. 94 kauplemisloa väljaandmisest keeldumisega. Vastustaja leiab, et 1) puudub põhjuslik seos kaebaja tegevuse lõpetamise ja nii vastustaja tegevusetuse kui ka haldusakti vahel 2) puudub põhjuslik seos nii vastustaja tegevusetuse kui ka haldusakti ja väidetava kahju vahel 3) vastustajal puudub süü kk–ga nr. 14 tegevuse lõpetamises ja kaebajale väidetava kahju tekkimises. Vastustaja esindaja palub jätta AS Tabal kaebuse rahuldamata ning välja mõista kaebajalt kohtukulud vastustaja kasuks summas 158 544,80 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada järgnevatel kohtu motiividel: 17.12.1998 AS Tabal esitas Lasnamäe Linnaosa Valitsusele (LOV) taotluse kauplemisloa, mis kehtis kuni 31.12.1998, pikendamiseks (väljaandmiseks) aadressil Linnamäe tee 61, Tallinn. Taotlus oli esitatud õigeaegselt enne loa kehtivusaja lõppemist. Lasnamäe LOV-l oli piisavalt aega enne kehtivusaja lõppemist lahendada kauplemisloa pikendamise (väljaandmise) taotlus, mida ei tehtud. Taotlus lahendati keelduva otsustusega alles veebruaris 1999, kui kauplemisloa tähtaeg oli juba lõppenud. Lasnamäe LOV 05.02.1999 korraldusega nr 94 keelduti AS-le Tabal kauplemisloa väljaandmisest kauplemiseks aadressil Linnamäe tee 61, Tallinn. AS Tabal vaidlustas nimetatud korralduse halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 13.03.2000 otsusega haldusasjas nr 3-541/2000 tunnistati täielikult seadusevastaseks 05.02.1999 korraldus nr
29. Kohus leidis, et kõnealune korraldus oli motiveerimata. Otsuses märgitakse, et kaevatavast korraldusest kasutusloa esitamata jätmist või selle esitamise nõuet ei nähtu, samuti korraldusest ei nähtu, mis tegi võimatuks kauplemisloa väljaandmise. Otsuses 9 leitakse, et haldusasja materjalist nähtuvalt ehitise vastuvõtu akt ja kasutusluba moodustavad ühise dokumendi, seega neid eraldi vaadelda ja nõuda ei saanud. Otsuse kohaselt kauplemisloa väljaandmisest keeldumine ei olnud põhjendatud ning selleks puudus õiguslik alus. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 17 lg 1 varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Käesolevas haldusasjas kohus jääb seisukohale, et AS-le Tabal kauplemisloa andmisest keeldumine oli põhjendamatu ning selleks puudus õiguslik alus. Kohtu hinnangul kauplemisloast ilmajätmine on isiku suhtes raske riive, mis toob kaasa kauplemistegevuse lõpetamise. Kauplemist saab jätkata üksnes kauplemisloa olemasolul. Ilma kauplemisloata kauplemine on ebaseaduslik tegevus, millega võivad kaasneda õiguserikkuja suhtes kohaldatavad sanktsioonid. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et kauplemise lõpetamise tingis kauplemisloa tähtaja lõppemine. Kauplemistegevus lõpetati seoses kauplemisloa väljaandmata jätmisega. Vastustaja väitega võiks nõustuda juhul, kui kaebuse esitaja ei oleks soovinud oma kauplemistegevust jätkata, mis oleks väljendunud taotluse esitamata jätmises ning seejärel, oodates ära kauplemisloa kehtivuse lõppemise, oleks lõpetanud kauplemise. Käesoleval juhul kaebaja tegevus oli otseselt suunatud kauplemisloa pikendamisele (kauplemisloa saamisele) ning oma kauplemistegevuse jätkamisele, mis väljendus taotluse esitamises ning seda piisava ajavaruga enne kauplemisloa tähtaja lõppemist. Sellist äriühingu käitumist ei saa tõlgendada kauplemistegevuse lõpetamise soovina. Kohus käesoleval juhul lähtub faktipõhisest asjaolust, et AS Tabal soovis jätkata kauplemist ning omada selleks kauplemisluba. Kaebaja oma vabal tahtel kauplemist ei lõpetanud, see oli tingitud kauplemisloa andmata jätmisest ehk siis andmisest keeldumisest. Vastustaja poolt AS-i Tabal taotluse lahendamisega viivitamiseks ei olnud põhjust. Taotluse kauplemisloa pikendamiseks (väljaandmiseks) oleks võinud lahendada enne kauplemisloa tähtaja lõppemist. Haldusasjas kogutud tõendite põhjal ei saa üheselt järeldada, et puudus seaduslik alus kaebuse esitajale kauplemisloa väljaandmiseks. Faktilised asjaolud ning õiguslikud alused, mis võimaldasid eelnevalt korduvalt kauplemisluba välja anda, ei olnud taotluse esitamise ajal muutunud. Asjakohatu on vastustaja väide, et kauplemisluba ei saanud väljastada, kuna 05.02.1999 korraldusega nr 94 nõutud dokumendid jäid esitamata. Nimetatud korraldus tunnistati halduskohtu poolt seadusevastaseks ja keeldumise alus põhjendamatuks ning Lasnamäe LOVi kohustati asi uuesti läbi vaatama ning asjas uue otsuse tegema. Kõnealune 13.03.2000 kohtuotsus täideti 17.05.2000, mil kaebaja poole väitel lõppes vastustajapoolne õigusvastane tegevus. AS Tabal vaidlustas korralduse nr 94 halduskohtus 31.08.1999, kuna sellest korraldusest sai teada ning tutvus selle sisuga alles 02.08.1999, mis on fikseeritud ka kohtuistungi protokollis (haldusasi nr 3-328/99). Nimetatud asjas vaidlustas AS Tabal Lasnamäe LOV tegevusetust kauplemisloa väljaandmisel, mis tõendab asjaolu, et kaebaja esitas 02.02.1999 kaebuse halduskohtule toimingu (tegevusetuse), mitte haldusakti, vaidlustamiseks. Haldusakti peale esitati kaebus kohtule alles 31.08.
30. Kohus aktsepteeris kaebuse tähtaegsust (vastasel juhul oleks tõusetunud tähtaja küsimus), menetles kaebust sisuliselt ning tegi sisulise kohtulahendi. Vastustaja tegevusetus ei olnud kooskõlas hea halduse tavaga ning asja lahendamine venis ebamõistlikult pikale ajale vastustajapoolse venitamise tõttu. Kauplemisloa väljaandmise küsimuse oleks võinud lahendada tunduvalt lühema aja vältel, kui vastustaja oleks täitnud oma hoolsuskohustust ning väljastanud AS-le Tabal 05.02.1999 korralduse nr 94 koheselt peale selle väljaandmist. AS Tabal vaidlustas kohtus Lasnamäe LOV toimingu- tegevusetuse- ning hiljem ka haldusakti kauplemisloa andmisest keeldumise kohta, seega tegutses aktiivselt oma õiguste kaitsel ning kaebajale ei ole selles osas midagi ette heita. Vastustajal oli võimalus lahendada loa andmise küsimus ka kohtu sekkumiseta ning mõistliku aja jooksul, kuid seda ei tehtud. Kauplemisluba lõpuks väljastati AS-le Tabal jõustunud kohtuotsust täites. 10 Riigivastutuse seadus (RVS) sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (§ 1 lg 1). RVS §-is 7 on sätestatud vastutuse alused: