mõttest). Vastustaja pole vastanud kaebaja esiletoodule, vastavalt millele puudus antud juhul faktiline vajadus või põhjus kaebaja sundimiseks läbi täitemenetluse kohtumääruse täitmiseks. Puudub vastustaja seisukoht selles, et kaebaja ja temaga koos elavad isikud pole oma käitumisega andnud alust selleks, et neid tuleks täitemenetluse raames sundida kohtulahendit täitma. Kaebaja leiab jätkuvalt, et seetõttu on täitemenetluse alustamine nii faktiliselt kui õiguslikult arusaamatu.
sätestab, et käesolev seadustik sätestab võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse.
lg 1 p 1 järgi täidetakse
alusel ka nõuded, mis tulenevad viivitamata täitmisele kuuluvast kohtumäärusest tsiviilasjas.
lg 1 põhjal on täitemenetluse osaliseks samuti isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), ja isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik). Vaidlustatavast otsusest ei ilmne, miks ei ole õige kaebaja väide, et
-i mõtte ja eesmärgi järgi võib täitedokumendi järgi õigustatud isik esitada kohtutäiturile nõude täitedokumendist nähtuva kohustatud isiku vastu pärast seda, kui kohustatud isikule on täitedokumendiks olev kohtumäärus kätte toimetatud ja kui määruse kohaselt kohustatud isik ei ole asunud määrust vabatahtlikult täitma. Vastustaja pole analüüsinud kaebaja väidet, et kohtumääruse järgi õigustatud isik (võimalik täitemenetluslik sissenõudja) omab kõnesoleva nõude esitamise õigust siis, kui tema õigust nõuda kohtumääruse täitmist on rikutud. Kaebaja leiab, et selle õiguse rikkumine on aga võimalik siis, kui määruse täitmiseks kohustatud isik – olles teadlik endal lasuva kohustuse olemasolust – ei täida vastavat kohustust. Õigustatud isiku nõudmise õigus ja kohustatud isiku kohustuse täitmise kohustus on lahutamatult seotud, neid ei saa käsitada eraldi. Puudub vastustaja hinnang kaebaja väite osas, et kohustatud isik peab olema teadlik oma kohustusest, sest vaid siis on tal võimalik käituda vastavuses õigustatud isiku nõudmise õigusega. Otsuse põhjal pole arusaadav, miks ei pea paika kaebaja väide, et isikul puudub õigus esitada kohtutäiturile nõue mõne isiku vastu seonduvalt täitedokumendiga, kui 2 2-07-22432 määruse järgi kohustatud isikul polegi olnud võimalik õigustatud isiku vastavat nõudeõigust tegelikkuses rikkuda. Käesoleval juhul sai kaebaja hagi tagamise määruse kätte alles 13.04.07.a, samas kui sissenõudja ja kohtutäitur on astunud samme sundtäitmise läbiviimiseks juba vähemalt 10.04.07. Sissenõudjal oli võimalik tutvuda eelviidatud tsiviilasjas kohtutoimikuga, tegemaks kindlaks, kas ja millal on kostja hagi tagamise määruse kätte saanud. Vastustaja ei vastanud kaebaja esiletoodule, et kuna nt 10.04.07.a seisuga ei olnud kaebaja teadlik 05.04.07.a kohtumääruse olemasolust, siis ei olnud sissenõudjal ega kohtutäituril alust enne 13.04.07.a järeldada, et kaebaja rikub kohtumäärusest tulenevat käitumiskeelu kohustust, et kaebaja ei täida vabatahtlikult kohtumäärust, mistõttu võiks sissenõudja esitada kaebaja vastu nõude seoses kõnesoleva kohtumäärusega ja mille järgselt võiks kohtutäitur omakorda teha toiminguid täitemenetluse alustamiseks. Tuginedes
lg-le 1, kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks (
Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas ja millele toetuvalt sai kohtutäitur teha kindlaks, et käesoleval juhul olid täitemenetluse alustamise tingimused täidetud. Sissenõudja pöördus vastustaja poole ennatlikult, omamata kaebaja vastu nõuet. Kohtutäituril oli eelmärgitud õigusnormide koosmõjus kohustus tuvastada, kas kohtumääruse kohaselt käitumiseks kohustatud isik on üldse kohtumääruse kätte saanud ning kas tal on seetõttu olnud võimalust kohtumäärust vabatahtlikult täita. Antud juhul oli täitemenetluse alustamine kaebaja suhtes lubamatu, kuna kaebajal käitumiseks kohustatud isikuna polnudki enne täituri toimingute tegemist võimalust täita vabatahtlikult kohtumäärust. Vastustaja pole põhjendanud, miks ta ei jaga kaebaja nägemust, mille järgi ei ole käesoleval juhul tegemist hagi tagamise juhtumiga, mil hagi tagamise täitmiseks (hagi tagamise abinõu realiseerimiseks) oleks möödapääsmatult vaja kohtutäiturit. Kohtutäituril võinuks olla alus täitemenetluse alustamiseks nt siis, kui isik – saanud teada endal lasuva kohustuse olemasolust – ei täida kohtumäärust, millest kohustus pärineb. TsMS § 387 lg 2 fikseerib, et kui määruse peab täitma kohtutäitur, edastab kohus määruse hagi tagamist taotlenud isikule, ja et hagi tagamise määruses tuleb märkida, et määruse täitmiseks peab taotluse esitaja pöörduma kohtutäituri poole. Käesoleval juhul täidetav kohtumäärus sellist viidet ei sisalda. Järelikult leidis ka maakohus, et kohtutäitur ei puutu praegu asjasse ehk et tema poole pole vaja pöörduda. Vastustaja pidanuks
p 7 põhjal lõpetama täitemenetluse (täitemenetluse põhjendamatu alustamine täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu). Eelmärgitust tuleneb, et täitemenetluse alustamine oli põhjendamatu, seega õigusvastane, mistõttu tuleb menetlus täiteasjas lõpetada. Kaebaja palub tühistada Harju tööpiirkonna kohtutäituri PL 12.05.07.a otsus, millega jäeti täies ulatuses rahuldamata MV kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri PL tegevuse peale, täiteasjas nr XXX; määrata sundtäitmise lõpetamine täiteasjas nr XXX; määrata kindlaks menetluskulude jaotus MV ja Harju tööpiirkonna kohtutäituri PL vahel selliselt, et Harju tööpiirkonna kohtutäitur PL kannab täielikult käesoleva asja menetluskulud. Kohtutäituri kirjalikult esitatud seisukoht Kohtutäitur kohtuistungile ilmumata, istungi ajast ja kohast teadlik, materjalid ja kutse käes 08.08.2007. Kohtutäitur oma kirjalikes seisukohtades palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leiab, et menetluse alustamisel ei pea täitur kontrollima, kas määrus on jõustunud või mitte. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibi kohaselt ei saa täitur kontrollida määruse materiaalõiguslikku alust, ka ei saa täitur anda hinnangut kohtu tegevusele või kontrollida seda. Täituril puudub õigus kontrollida, kas kohustatud isik on määruse kätte saanud või mitte. Hagi tagamise määruse puhul täidab täitur kohtu korraldust nimetatud määrusest tulenevalt. Täitmist tuleb vaadelda koosmõjus TsMS § 387.
lg 1 kohaselt kuuluvad täitmisele jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv otsus ja määrus tsiviilasjas. Vastavate täitedokumentide täitmist korraldavad täiturid. Õigustatud isikul on õigus pöörata täitmisele määrus. Sissenõudja seisukoht 3 2-07-22432 Sissenõudja leiab, et täitemenetluse alustamine ja läbiviimine on olnud õiguspärane.
Kaebaja paljasõnaline hinnang, et antud hagi tagamise määruse täitmiseks ei oleks olnud vaja pöörduda täituri poole, ei ole põhjendatud ega võtnud sissenõudjalt õigust pöörduda täituri poole hagi tagamise määruse täitmiseks.
lg 1 p 1 kohaselt täidetakse
alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvatest kohtuotsustest ja -määrustest tsiviilasjas. Hagi tagamise määrus kuulub TsMS § 387 lg 1 alusel viivitamata täitmisele. Seega on hagi tagamise määrus täitedokumendiks
mõttes. Vastavalt
lg 1 alusel viib täitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Seega olid täitemenetluse alustamise tingimused täidetud ja täitemenetlus algatati õiguspäraselt. TsMS-st ega
-st ei tulene, et hagi tagamise määruse kättetoimetamine kostjale oleks hagi tagamise määruse täitmiseks täitemenetluse algatamise vältimatu eeldus. Hagi tagamise määruse täitmisel ei ole täitur kohustatud andma kohustatud isikule täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks tähtaega. Eeltoodut kinnitab ka TsMS § 387 lg 1 ja lg 2, mis reguleerivad hagi tagamise määruse edastamist. Hagi tagamise määrus edastatakse kõigepealt vastavatele ametiisikutele, nt kohtutäitur ja alles siis toimetatakse see kätte kostjale. Antud juhul oli vajalik täituri juurde pöördumine. Vastasel korral ei oleks määruse täitmine olnud kuidagi moodi kontrollitav. Määruse põhjendused ja kohaldatav seadus TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see määruses kirjas on. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (
Ka Riigikohus on mitmes lahendis (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
MS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusalune Harju Maakohtu hagi tagamise määrus kuulub viivitamata täidetavate määruste hulka. Seega olid täitemenetluse alustamise tingimused täidetud ja täitemenetlus algatati õiguspäraselt. Vastavalt TsMS § 384 lg-le 3 ei teatata kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest. Kohus nõustub sissenõudja seisukohaga, et TsMS-st ega
-st ei tulene, et hagi tagamise määruse kättetoimetamine kostjale oleks hagi tagamise määruse täitmiseks täitemenetluse algatamise vältimatu eeldus. Hagi tagamise määruse täitmisel ei ole täitur kohustatud andma kohustatud isikule täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks tähtaega. TsMS § 387 lg 1 kohaselt saadab kohus hagi tagamise määruse viivitamata täitmiseks registripidajale või muule määrust täitma kohustatud isikule või ametiasutusele ja alles seejärel toimetab selle kätte kostjale. 4 2-07-22432 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MV kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri PL`i 12.05.2007.a. otsusele täiteasjas nr XXX tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.