Obsah (11)

§ 655§ 113§ 101§ 637§ 80§ 6§ 111§ 635§ 116§ 114§ 195

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-11380 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2007, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Raivo Einula, Mare Merimaa Tsiv

) § 655 lg 1 kohaselt on kostjal kui töövõtulepingute järgsel tellijal igal ajal õigus töövõtulepingud üles öelda, kuid juhtis ühtlasi tähelepanu asjaolule, et kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, siis

§ 655

lg 1 teise lause kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille töövõtja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või oleks võinud mõistlikult omandada. Sellest tulenevalt tegi hageja oma vastuses kostjale ettepaneku asuda läbirääkimistesse töövõtulepingute ülesütlemise ja rahaliste nõuete suhtes kokkuleppele jõudmiseks. Hagiavalduse esitamise hetkeni ei olnud kostja hageja ettepanekule omapoolset vastust andnud. 5. Hagis väidetu kohaselt oli hageja töövõtulepingute ülesütlemise hetkeks teostanud lepingute alusel töid, mille eest kostja on hageja poolt esitatud arvete alusel jätnud tasumata kokku 35 400 krooni. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 655

lg-st 1 tulenevast töövõtja õigusest nõuda töövõtulepingutega kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud lepingute ülesütlemisega kokkuhoitu, moodustab kostja põhivõlg hageja ees 35 400 krooni. Lisaks nõudis hageja eelnimetatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi (viivist)

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja arvestuste kohaselt on võlausaldajal käesoleval juhul õigus arvestada võlgnetavalt summalt viivist 9,25% aastas, mis moodustab 0,025% päevas, s.o arve nr 120 osas 5,90 krooni päevas (23 600 kr x 0,025% = 5,90 kr) ja arve nr 119 osas 2,95 krooni päevas (11 800 krooni x 0,025% = 2,95 kr). Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnistanud. 04.09.2006 kohtule esitatud kirjalikus vastuses märkis kostja, et vastavalt töövõtulepingute punktile 7.1 pidi hageja töövõtjana esitama kostjale (kui tellijale) valmistoodangu (töö komplektselt või etapp) kohta üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja pidi kolme päeva jooksul omapoolselt allkirjastatud akti hagejale tagastama või esitama motiveeritud keeldumise toodangu vastuvõtmisest. Kui kostja ei esitanud selleks ajaks allkirjastatud akti või keeldumist, võis hageja lugeda töö vastuvõetuks ja arve kuulunuks tasumisele hiljemalt viie päeva jooksul.
2. Hageja nõuab käesoleval juhul töövõtulepingute lisas nr 1 märgitud teise etapi tööde täitmise eest tasu väljamõistmist. Samas ei ole hageja teise etapi töid (detailplaneeringu eskiislahenduste esitamine kohalikule omavalitsusele kinnitamiseks ja edasiseks vormistamiseks) lepingute punkti 7.1 kohaselt kostjale vastuvõtmiseks esitatud. Seega ei ole hageja kõnealune nõue sissenõutavaks muutunud ning hagejal puudub arvete esitamiseks (lepingutes märgitud teise etapi tööde eest) õiguslik alus.
3. Hageja jättis lepingutes märgitud teise etapi tööd lepingute punktis 2.1 nimetatud tähtajal kostjale üle andmata ja seda käsitles kostja olulise lepingurikkumisena.

§ 101

lg 1 p 4 annab lepingupoolele kohustuse rikkumise korral õiguse lepingust taganeda. Kostja esitas 18.11.2005 hagejale avalduse, milles teatas töövõtulepingutest taganemisest hageja kui töövõtja poolse olulise lepingurikkumise tõttu. 2 9. Kuna töövõtulepingutes märgitud tööd on hageja poolt senini üle andmata, siis oli lepingutest taganemine kostja hinnangul igati õigustatud. 22.03.2007 täiendas kostja oma vastuväidete õiguslikke põhjendusi seoses lepingute punktiga 7.1 ning viitas

§ 637lgtele 3-5.

Kostja lisas, et kuivõrd tasu maksmise kohustuse täitmisest keeldumine on olnud õigustatud, ei kuulu

§ 113lg-st 4 lähtuvalt rahuldamisele ka viivisenõue.

Seevastu on tööde katkestamine hageja poolt toimunud õigusliku aluseta. Tegemist on töövõtja poolse olulise lepingurikkumisega, mistõttu võis hageja

§-le 647 tuginedes lepingust taganeda. Maakohtu otsus ja selle põhjendused

1. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 35 400 krooni ning maakohtu otsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivitusintressi kogusummas 5 174,30 krooni. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivitusintressi 0,025% päevas rahuldatud põhinõudelt alates 16.05.2007 kuni kohustuse (põhinõude) täitmiseni.
2. Kohus leidis, et käesoleval juhul esineb sisuline vastuolu planeerimistöö töövõtulepingute punkti 7.1 ja lepingute lisaks olevatest maksegraafikutest tulenevate kokkulepete vahel. Lepingupunkt 7.1 näeb ette töövõtja kohustuse anda töö (või selle etapp) akti alusel üle tellijale, maksegraafik näeb teise etapi osas kohustuste programmina ette detailplaneeringu eskiislahenduste esitamise kohalikule omavalitsusele kinnitamiseks ja edasiseks vormistamiseks.
3. Detailplaneeringu kehtestamise otsustab ja määrab selle sisu eelkõige kohalik omavalitsus. Käesoleval juhul oli planeeringu tehniline teostamine ja nõuetekohase dokumentatsiooni vormistamine, kostja tellimusel ning (eeldatavalt) valla nõusolekul, tehtud ülesandeks hagejale, kui vastava ala asjatundjale. Kostja eeldatavaks huviks töövõtulepingute sõlmimisel oli see, et hageja (kui töövõtja) koostaks valla poolt esitatavatele tingimustele vastava detailplaneeringu ning et seda oleks võimalik kinnitada. Planeerimisseaduse sätete (§ 1 lg 3, § 9 lg 1, § 10 lg 1 ja 5, § 13 lg 2) ning poolte vahel sõlmitud lepingute sisu põhjal võib teha järelduse, et töövõtulepingud on, vähemalt vaidlusaluses küsimuses, vaadeldavad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingutena

§ 80lg 1 tähenduses.

Täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikuks tuleb seejuures lugeda Kiili valda. 13. Seetõttu on lepingute täitmisel määrav see, kas vastavad detailplaneeringu eskiislahendused esitati hageja poolt kinnitamiseks kohalikule omavalitsusele ning nõuetekohase akti vormistamata jätmine ei välista iseenesest hageja õigust tasule teostatud etapi eest. Eeltoodut arvestades ei ole käesoleval juhul õiguslikult põhjendatud

§ 637lg-test 4 ja 5 juhindumine.

Kohus märkis seejuures, et vastavalt

§ 6

lg-le 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja ei ole väitnud, et hageja poolt teostatud töödes esinenuks sisulisi puudusi, mis poleks võimaldanud lugeda teise etapi töid hageja poolt lõpetatuks. 14. Kohus leidis, et hageja töövõtulepingute lisaks olevast maksegraafikust tulenev tasunõue teise etapi tööde eest oli muutunud sissenõutavaks ning kostjal oli tekkinud kohutus 01.10.2005 esitatud arve nr 120 ja 03.10.2005 esitatud arve nr 119 tasumiseks.

§ 111

lg 1 annab vastastikuse lepingu puhul lepingupoolele õiguse oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Lähtudes

§ 635

lg-s 1 sätestatust on töövõtja töö tegemise kohustus ja tellija tasu maksemise kohustus vaadeldavad lepingupoolte vastastikuste kohustustena. Samuti oli hagejal õiguslik alus lepingute punkti 5.3 rakendamiseks, mille kohaselt kuulub arvete tähtaegsel tasumata jätmisel lepingu tähtaeg ümbervaatamisele. 15. Taganemisavalduse tegemiseks puudusid kostjal materiaalsed eeldused. Vastavalt

§ 116lg-le 1 on taganemisõiguse tekkimise tingimuseks oluline lepingurikkumine.

Kostja 3 poolt 28.10.2005 koostatud taganemisavalduses välja toodud hageja väidetavad lepingurikkumised ei oma sellist kaalu, mis õigustaks taganemist võlgnikule kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja andmiseta (

§ 114ja § 116 lg 4).

Samas ei ole õiguslikult määrav menetluse käigus ilmnenud ebakõla 15.06.2005 sõlmitud töövõtulepingu tähistamisel. Nimelt ei ole üheselt selge, kas nimetatud leping kandis numbrit DP-23 või DP

1. Hageja lepingueksemplaril on käsikirjaline täiendus, millega 24 on asendatud 23-ga. Ei ole teada, kelle poolt, millal ja millistel asjaoludel vastav juurdekirjutus lepingudokumendile on tehtud. Samas pidi mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt olema hagejale piisavalt selge, millistest lepingutest kostja enda 28.11.2005 avaldusega soovis taganeda. Lisaks lepingute numbrite märkimisele on kostja kõnesolevas avalduses osundatud ka lepingute sõlmimise kuupäevale ja sisule. Ei ole teada, et poolte vahel oleks lisaks vaidlusalusele kahele lepingule sõlmitud muid lepinguid.
2. Arvestades hageja poolt kostja 28.11.2005 avaldusele antud tõlgendust ning asjaolu, et kostja on eeldatavalt kaotanud huvi lepingute täitmise vastu, vaatles kohus kõnealust avaldust kui

§ 655lg 1 kohast avaldust lepingute ülesütlemiseks.

Osundatud normi kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Hageja on rajanud oma nõuded

§ 655

lg-le 1, mille kohaselt ei vabasta lepingu ülesütlemine käesoleval juhul kostjat kohustusest hagejale juba teostatud tööde eest tasuda. Kohus nõustus nimetatud õigusliku põhjendusega, kuid märkis siiski, et hageja kõnealused nõuded kuuluksid rahuldamisele ka

§ 195

lg 2 alusel, mille kohaselt vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid kuni lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Vaidlusalused tasunõuded olid muutunud sissenõutavaks enne 28.11.

1. Apellatsioonkaebuse põhjendused
2. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 16.05.2007 otsuse. Väär on kohtu hinnang, et käesoleval juhul esineb sisuline vastuolu planeerimistöö töövõtulepingute punkti 7.1 ja lepingute lisaks olevatest maksegraafikutest tulenevate kokkulepete vahel. Ei esine ühtegi takistavat asjaolu, mis tuleneb maksegraafikust ja mis takistab
3. etapi tööd tellijale lepingute p 7.1 järgi üle andmast. Kuid hageja pole
4. etapi töid aktiga üle andnud.

§ 637

lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Kostja leiab, et kohus rikkus

§ 637kohaldamata jätmisega materiaalõiguse normi.

18. Ebaõige ja meelevaldne on kohtu seisukoht, et planeerimisseaduse sätete ning poolte vahel sõlmitud lepingute sisu põhjal on töövõtulepingud, vähemalt vaidlusaluses küsimuses, vaadeldavad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingutena

§ 80

lg 1 tähenduses ning täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikuks tuleb seejuures lugeda Kiili valda.

1. Esiteks, töövõtulepingutes ei olnud ette nähtud, et kohustus tuleb täita tellija asemel Kiili vallale. Vastupidi, lepingute punktides 4.6 ja 7.1 on selgelt fikseeritud, et kohustused tuleb täita tellijale. Teiseks, ka võlasuhte olemusest ei tulene, et kohustus tuleb täita kostja asemel Kiili vallale.Eelpool toodud hinnanguga on kohus rikkunud TsMS 436 lg 4, kuna asja menetlemisel ei olnud arutamise esemeks asjaolu, et töövõtulepinguid võiks vaadelda kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingutena ning seda, et täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikuks tuleb lugeda Kiili valda. Isegi kui pidada kohtu sellist seisukohta õigeks, siis puuduvad asjas tõendid, et Kiili vald oleks vaidlusalused
2. etapi tööd vastu võtnud lepingute punkti 7.1 kohaselt. 4 Vastus apellatsioonkaebusele
3. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
5. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel 15.06.2005 ja 11.07.2005 sõlmitud töövõtulepingute alusel oli tasunõue II etapi tööde eest vastavasisuliste arvete esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud. Kohus on õigesti leidnud, et lepingute täitmisel oli määrav see, et hageja esitas vastavad detailplaneeringu eskiislahendused kinnitamiseks kohalikule omavalitsusele ning nõuetekohase akti vormistamata jätmine ei välistanud iseenesest hageja õigust tasule teostatud tööde etapi eest. Seega on ekslik apellandi väide, mille kohaselt tuli juhinduda käesoleva vaidluse lahendamisel

§ 637lg-test 4 ja 5.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega sisulise vastuolu kohta eelnimetatud lepingupunkti 7.1 ja lepingute lisaks olevatest maksegraafikutest tulenevate kokkulepete vahel.

1. Samuti on õige kohtu käsitlus, mille kohaselt on käesolevad töövõtulepingud vaadeldavad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingutena. Apellant väitis kaebuses, et kohus rikkus menetlusnormi ja rajas otsuse faktilisele asjaolule, mida menetluse käigus ei arutatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest tegemist oli õigusliku hinnangu andmisega, mis TsMS § 436 lg 7 kohaselt on kohtu kohustus. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas eskiisid Kiili vallale ajavahemikul 02.08.-02.11.
2. Eskiislahenduse sobivuse üle otsustab Kiili vald kui kohalik omavalitsus (PlanS § 10 lg 5). Kostja eeldatavaks huviks töövõtulepingute sõlmimisel oli see, et hageja koostaks valla poolt esitatavatele tingimustele vastava detailplaneeringu ning et seda oleks võimalik kinnitada. Täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikuks tuleb seejuures lugeda Kiili valda. Valla poolt hagejale ettepanekute esitamine ei anna alust väita, et hagejal puudub õigus tasule II etapi tehtud tööde eest.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud apellandi OÜ RNA Projekt kanda. U.Loonurm R.Einula M.Merimaa 5