Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt on alaealised A-MH ja J-EV oma vanaema TL kasvatusel alates veebruarist 2007.a. Laste ema on lapsi külastanud mõned korrad ajal, mil lapsed on elanud vanaema juures. Kaks aastat tagasi otsustas laste ema A-MS jätta oma lapsed ema hoolitsusele ja asuda eraldi elama. A-MS on oma avalduses sotsiaalhoolekande osakonnale palunud, et tema laste eestkostjaks saaks nende praegune tegelik hooldaja TL, põhjendades seda enda suutmatusega hoolitseda laste eest oma psüühilise ebastabiilsusega, mis on tingitud suurtest rahalistest raskustest ja võlgnevustest, mistõttu ei suuda ta enda sõnul pakkuda lastele nende arenguks ja heaoluks vajalikku. TL on korduvalt palunud tütrel külastada oma lapsi, et säilitada ema ja laste vahelist sidet, ja A-MS on seda tihti lubanud, kuid pea alati leidnud siiski mingi põhjenduse ning mitte tulnud oma lapsi vaatama. Ka lastetöötajatega sõlmitud kokkulepetest ei ole A-MS kinni pidanud ja pole leidnud võimalust vestlusele tulla. Laste isadega on A-MS elanud koos lühiajaliselt – poja JE´u isa JV´iga aasta pärast poja sündi, tütre A-M isa EH´ga kaks-kolm kuud pärast tütre sündi. Mõlemad isad on säilitanud kontakti oma lastega – poja isa on alates lapse sünnist külastanud teda paari-kolme kuu jooksul, tütre isa ei olnud lapsega kokku saanud alates 01.02.2004.a., kuid mõni nädal enne hagi esitamist kohtus üle pika aja temaga taas ja soovib ka edaspidi osaleda oma lapse elus. Samas ei pea kumbki neist võimalikuks käesoleval hetkel ise asuda oma lapsi kasvatama ning annavad oma nõusoleku eestkoste seadmiseks ja TL eestkostjaks määramiseks. TL on hoolitsenud lapselaste eest ka siis, kui A-MS elas koos lastega. A-M´l jäi enne laste sündi keskkool lõpetamata ja TL pidas vajalikuks võimaldada tütrel keskhariduse saamine XXX ja võtta vastutus lapselaste eest hoolitsemisel enda õlgadele. A-MS´el siiski ei jätkunud püsivust õpingute lõpetamiseks. TL on loonud lapselastele väga head tingimused igakülgseks arenguks. Lastekaitsetöötajad leiavad, et TL´l on soov pakkuda oma lapselastele maksimaalselt võimalusi erinevate huvialadega tegelemiseks. XXX lasteaia poolt edastatud kirjas rõhutatakse samuti TL huvi ja hoolivust laste käekäigu vastu, toetades eeskoste seadmist. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes Perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja 3, palub avaldaja määrata alaealiste A-MH ja J-EV´i eestkostjaks TL. Puudutatud isikute seisukohad Ärakuulamisel TL avaldas, et jääb nõusoleku juurde, enda määramiseks A-MH´le ja J-EV´ile eestkostjaks. J-EV´i isa JV ja A-MH isa EH jäid ärakuulamisel samuti oma nõusoleku juurde TL määramisega laste eestkostjaks. Laste A-MH ja J-EV´i ema A-MSkohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. Kohus kuulas ta telefoni teel, telefonivestluses ta kinnitas varasemat nõusolekut eestkoste osas, tema sõnul suhtles ta lastega umbes neli kuud tagasi, võimalusel ostab neile vajalikke esemeid. Kontakti lastega ei soovi kaotada, kuid peab käesolevat olukorda just selliseks, mis on laste huvides. A-MSon andnud kirjaliku nõusoleku varem TL määramisega laste A-MH´le ja J-EV´i eestkostjaks (tlk 8). Alaealistele riigi poolt määratud esindaja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. Esindaja põhjendab avalduse rahuldamist sellega, et lapsi on kasvatanud viimased kaks aastat laste emapoolne vanaema TL ning ema roll laste kasvatamisel oli kuni 2007.a. veebruarini episoodiline, peale mida puudub täiesti. Puuduvad andmed ka selle kohta, et A-MS teeks mingit tööd või võlgu vähehaaval hüvitada üritaks. Lisaks raha kontrollimatule kulutamisele iseloomustab A.-M.S ka kaldumine valetamisele, vähene püsivus ja kerge ärrituvus. A.-M.S sündis küll sünnitraumaga, mis on avaldanud mõju tema hilisemale keskendumisvõimele, kuid puuduvad andmed, et see asjaolu takistaks soovi olemasolul oma laste eest kohast hoolt kanda. Oma soovimatust laste eest hoolitseda õigustab oma tervisliku seisundiga suures osas põhjendamatult ning oma hädades kipub õigustamatult ja ülekohtuselt süüdistama oma ema. A.-M.S elukaaslaseks on alates 2006.a. septembrist MA, pere elab XXXl. Tallinnas käis A.M.S viimati 2007.a. juunis ja siis ka ainult selleks, et raha küsida. 2007.a. septembris käis T.L AM külastamas XXX, kuid kokkusaamine oli väga lühike ja lõppes järjekordse riiuga. J-E igapäevasest kasvatusest ei võta osa ka tema isa JV, kes on aga kontakti lapsega säilitanud. See kontakt on viimasel aastal sagenenud. J.V veedab lapsega vaba aega ja soovib seda edaspidi tihemini teha. JV osaleb vabatahtlikult ka J-E ülalpidamises, tasudes TLle regulaarselt elatist. JV elutingimused ei võimalda last praegusel ajal täiesti enda juurde võtta, kuid vestluses laste esindajaga kinnitas ta põhimõttelist soovi seda tulevikus teha. A –M isa EH ei võta samuti tüdruku igapäevasest kasvatusest osa. Alates 2004.a. veebruarist kuni viimase ajani ei olnud E.H tüdrukut näinud, kuid kohtus temaga selle aasta oktoobris uuesti ning laste esindajaga vestluses kinnitas, et soovib ka edaspidi lapse elus osaleda. E.H käesoleval ajal lapse ülalpidamisest osa ei võta. Laste vanaema TL. on 57-aastane, erialalt ökonomist. Töötab korteriühistu raamatupidajana, mis võimaldab tööd teha kodus. Peale A.M.S T.L rohkem lapsi ei ole, tütre isast elab lahus. T.L koduks on 1-toaline korter XXX. Korter on puhas ja korras. Lastele on tagatud stabiilne, turvaline ja nende eale vastav kasvukeskkond. T.L suhtumine lastesse on hell ja hoolitsev. Vanaema poolt korraldatuna on laste igapäevane elu praegu saavutanud sellise stabiilsuse, et nende jätmine sellesse vastab kõigiti nende huvidele. Lapsed käivad XXX Lasteaias. Lapsed on üldiselt terved, kuid vajavad logopeedilist abi. Seetõttu käib J-E käesoleval ajal just selliste laste jaoks loodud tasandusrühmas. Sügisest on tasandusrühma kohta lubatud ka A-M. Lapse esindaja on seisukohal, et vanaema määramine laste eestkostjaks on kooskõlas laste huvidega. T.L kasvatusel elades on lastele tagatud hoolitsuse adekvaatsus. Pidev kontakt vanaema ja eestkosteasutuse vahel tagab vajalikul määral sotsiaalset abi. T.L täidab laste suhtes vanema kohuseid vastutustundlikult ja südamega. Laste esindaja rõhutab T.L suurt tööd perekondlike suhete taastamisel. Laste isade suhted lastega on taastunud ja süvenevad just tänu vanaema aktiivsele panusele. A-M isa otsis T.L üles pärast A.-M.S lahkumist kodust 2007.a. veebruaris. T.L on püüdnud ja püüab hoida üleval ka kontakti laste ja ema vahel, kuid see on ema soovimatuse tõttu ebaõnnestunud. Lastega suhtleb ja osaleb jõudumööda nende hoidmises ka T.L 80-aastane ema ML, kes elab naabermajas. TL on andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks. Eestkosteasutus toetab T.L eestkostjaks määramist. Laste esindaja leiab, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud suure põhjalikkusega ning see valik vastab laste huvidele parimal viisil. Ta on oma isikuomaduste poolest ja suhtumise poolest lastesse sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuametis 29.12.2003.a. koostatud sünniakti nr XXXkohaselt on A-MH emaks A-MS ja isaks EH. Tallinna Perekonnaseisuametis XXX koostatud sünniakti nr XXX kohaselt on J-EV´i emaks A-MS ja isaks JV. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealiste A-MH ja J-EV´i vanemate hoolimatuse tõttu kujunenud olukord, kus lapsed, alaealised A-MH ja J-EV, on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud oma emapoolse vanaema TL juures alates veebruarist 2007.a. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isikud TL, J-EV´i isa JV´i ja A-MH isa EH, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealistele A-MH´le ja J-EV´ile eestkoste seadmine on vajalik nende kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Laste vanemate poolt on jäänud lastele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning lapsi on kasvatanud ja nende eest hoolitsenud laste vanaema TL. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. TL on avaldanud soovi hakata alaealiste A-MH ja J-EV´i eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 7). Ärakuulamisel kohtus jäi TL avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealisi lapselapsi kasvatama. J-EV´i isa JVja A-MH isa EH jäid ärakuulamisel samuti oma nõusoleku juurde TL määramisega laste eestkostjaks. Kohtul laste ema A-MS´t pole õnnestunud üle kuulata, kuivõrd A-MS 10.01.2008.a. ärakuulamisele ei ilmunud. A-MS on andnud kirjaliku nõusoleku varem TL määramisega laste A-MH´le ja J-EV´i eestkostjaks (tlk 8). Arvestades eelkõige alaealiste laste huve ning TLsoovi täita laste eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealiste A-MH ja J-EV´i huvides on jätta nad ka edaspidi elama oma vanaema juurde, st keskkonda, mis on kujunenud nende jaoks koduks ja kus on nende eest hoolitsetud. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lapsed on jäänud vanemate hoolimatuse tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ja nende eest on hoolitsenud ja neid kasvatanud TL, mis on lastele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on laste huvides käesoleval hetkel määrata nende üle eestkoste. Kohus leiab, et TL, kes on kasvatanud oma lapselapsi A-MH´t ja J-EV´it alates 2007.a. veebruarist ning aidanud nende emal ka hoolitseda laste eest varem ,alates laste sünnist, on sobilik täitma XXX sündinud A-MH ja XXX sündinud J-EV´i eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata A-MH´le ja J-EV´ile eestkostjaks TL, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealiste kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus leiab, et eestkostetavad võiksid eestkostja nõusolekuta teha 7-aastaseks saamisel pisitehinguid summas kuni 100 krooni (
Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse,
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.