lg 4 alusel kohustada kostjat avaldama ajalehes Eesti Ekspress (nii trükiväljaandes kui võrguväljaandes www.ekspress.ee) parandus järgmisel kujul: ajalehes Eesti Ekspress 15.07.2004 artiklis „Pastor Edgar Aleksander Sermi juhtum“ (autorid Jüri Muttika, Mihkel Kärmas) avaldatud väited – „kui pastor oma masinale järgi kutsuti, teatasid politseinikud, et tema Lada ajas Viitna metsast ära kohaliku suurettevõtja Oleg Grossi poeg Georg koos sõpradega“ ning „aasta otsa käis Serm mööda Rakveret ja küsis tuttavatelt nõu, kuidas varastatud asju (sh vaimulikurüüd ja kuldristi) tagasi saada, mainides vargana Grossi poega“ – on ebaõiged, kuivõrd Georg Gross ei ole toime pannud Edgar Aleksander Sermile kuuluva sõiduauto VAZ 21081 (registreerimismärk xxx xxx) ja muu Edgar Aleksander Sermile kuuluva vara (sh vaimulikurüü ja kuldristi) vargust ja teda ei ole süüdi mõistetud Edgar Aleksander Sermi sõiduauto VAZ 21081 (registreerimismärk xxx xxx) ja muu Edgar Aleksander Sermile kuuluva vara varguse toimepanemises. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja poolt väljaantav nädalaleht Eesti Ekspress 15.07.2004 artikli pealkirjaga „Pastor Edgar Aleksander Sermi juhtum“ (autorid Jüri Muttika ja Mihkel Kärmas), milles sisaldusid hageja kohta eeltoodud ebaõiged faktiväited, mille parandamist hageja kohtule esitatud hagiavalduses nõuab. Hageja märkis, et 01.08.2002 alustati Edgar Aleksander Sermi sõiduauto VAZ 21081 (registreerimismärk xxx xxx) varguse suhtes kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr 04259001445) ning Lääne-Viru Maakohtu 24.09.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-348 mõisteti nimetatud varguse toimepanemises süüdi Mäidu Liivamets. Eelviidatud kriminaalasjas oli hageja üle kuulatud üksnes tunnistajana. Eeltoodust ja süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt oleks kostja pidanud enne vastava hagejat süüstavaid väiteid sisaldava artikli avaldamist kontrollima, milline on hageja menetlusseisund konkreetses kriminaalmenetluses ning sellest lähtuma artikli avaldamisel. 15.03.2005 koostatud päringus palus hageja esindaja kostjalt informatsiooni selle kohta, millistele kontrollitud andmetele tuginedes on kostja avaldanud 15.07.2004 artiklis toodud väited. 18.03.2005 vastas kostja, et ta ei saa soovitud informatsiooni avaldada, kuivõrd vastavalt ajakirjaniku kutsenõuetele ei jaga ajakirjandus informatsiooni oma allikate kohta. 13.06.2005 Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna vastuses hageja esindajale teatati, et kriminaalasja nr 02259001110 materjalidest ei nähtu, et menetluse käigus oleks politseiametnike poolt kellelegi antud informatsiooni hageja võimaliku osalemise kohta vastava kuriteo toimepanemises. Samuti tuleneb vastusest, et Edgar Aleksander Sermile saadeti ärakiri menetluse lõpetamise määrusest, millest nähtub, et auto ärandanud isikut ei õnnestunud kindlaks teha ning ka see, et ärandatud auto leidis hageja koos M. Segeriga ja pärast seda kasutasid autot M. Liivamets ja T. Lehtmets. 09.09.2005 ja 10.10.2005 esitas hageja esindaja, tuginedes
lg-le 4, kostjale nõuded Georg Grossi kohta ajalehe Eesti Ekspress kõnealuses artiklis avaldatud ebaõigete faktiväidete parandamiseks kostja kulul ning vabanduse avaldamiseks. Kostja ei 2
) §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 4, § 1046 lg-le 1, § 1047 lg-tele 2 ja 4. Nädalalehes Eesti Ekspress avaldati 15.07.2004 artikkel pealkirjaga „Pastor Edgar Aleksander Sermi juhtum“, milles sisaldusid haginõudes nimetatud laused, mille parandamist hageja nõuab. Vastavalt
lg-le 2 loetakse teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Vaidlus puudub selles, et hagejat ei ole süüdi mõistetud Edgar Aleksander Sermi sõiduauto Lada ja tema varastatud asjade (sh vaimuliku rüü ja kuldristi) varguses. Lääne-Viru Maakohtu 24.09.2004 otsusega on Mäidu Liivamets süüdi tunnistatud Edgar Aleksander Sermile kuuluva sõiduauto VAZ-21081 ja selles olnud Sermile kuuluvate asjade varguses. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna artiklis käsitletud pastor Sermile kuulunud sõiduauto ja isiklike esemete varguses on jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud isik, kes ei ole hageja, siis on kostja avaldanud hageja kohta au teotavaid ebaõigeid asjaolusid. Kohus asus seisukohale, et artikli avaldamine, milles isikut nimetatakse vargaks, on juhul, kui seda asjaolu pole tõendatud, isiku au teotav. Vaatamata asjaolule, et kostja avaldas artiklis Sermi seisukoha („kui pastor oma masinale järgi kutsuti, teatasid politseinikud, et tema Lada ajas Viitna metsast ära kohaliku suurettevõtja Oleg Grossi poeg Georg koos sõpradega“ ja „aasta otsa käis Serm mööda Rakveret ja küsis tuttavatelt nõu, kuidas varastatud asju (sh vaimulikurüüd ja kuldristi) tagasi saada, mainides vargana Grossi poega“), lasub kostjal kui avaldajal kohustus tõendada esitatud asjaolude vastavust tegelikkusele. Mitmetes õigussüsteemides on üldtunnustatud nn kordusreegli põhimõte, mille kohaselt loetakse käesoleval juhul lause, et politseinikud teatasid, et Lada ajas ära kohaliku suurettevõtja Oleg Grossi poeg Georg koos sõpradega, lauseks, et Georg Gross koos sõpradega ajas Lada ära. Oluline ei ole see, et Sermi sõnade kohaselt teatasid seda talle politseinikud. Maakohus leidis, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii väärtushinnangu, muu hulgas ebakohase väärtushinnangu (
lg 1), kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (
Viimatinimetatud sättes kasutatud „asjaolu avaldamine“ on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega „faktiväidete avaldamine“ (samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-161-05). Kohtu arvates on artiklis avaldatud kostja suhtes tegelikkusele mittevastavad õigusvastased asjaolud. Kostja esindaja on 21.02.2007 toimunud kohtuistungil leidnud, et ajakirjandus ei saa kanda vastutust selle eest, et iga inimese seisukoht oleks õige, küll aga selle eest, et ta kajastab isiku seisukohta õigesti. Kostja esindaja on leidnud, et nendeks andmeteks, mille parandamist võib nõuda, ei saa olla isikute hinnangud, juhul kui ajakirjandus on järginud eetikakoodeksi nõudeid ja andnud konflikti korral võimaluse oma seisukoht välja öelda kõigil osapooltel. Vastasel juhul oleks see ajakirjandusvabaduse rikkumine. Kohus leidis, et nimetatud kostja seisukoht ei ole õige. Teistes õigussüsteemides on üldtunnustatud põhimõte, et avaldaja vastutab avaldatu sisu õigsuse eest, olenemata sellest, et avaldatud on kellegi teise seisukohti. Nimetatud põhimõtet on põhjendatud kohaldada ka meil. Kostja on käsitlenud formaalselt Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-st 4.2. (http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html) tulenevat nõuet kuulata ära konflikti sisaldava materjali korral kõik osapooled. Nimetatu ei anna alust minna vastuollu
Kostja jääb esimese astme kohtumenetluses avaldatud seisukoha juurde, et tegemist on kahe erineva nõudega, mille rahuldamise alused on erinevad. Olemasoleva kohtupraktika kohaselt käsitletakse andmete ümberlükkamisena valefakti ümberlükkava vastuväite avaldamist, s. t tuuakse ära valefakt koos avaldamisviitega ja seejärel avaldajapoolne kinnitus, et see ei vastanud tõele. Paranduseks peetakse ajakirjanduspraktikas üksiku väiksemat sorti eksimuse parandamist või lünkliku või puuduliku info avaldamise korral selle kohta täienduse avaldamist. Seega parandus ei ole vastuväide, vaid korrektuur või täiendus. Harju Maakohus kohustas kostjat 15.07.2004 artiklis „Pastor Edgar Aleksander Sermi juhtum“ avaldatud kaks väidet sisuliselt ümber lükkama ning ei põhjendanud, miks ta andmete parandamise nõude asemel lahendas andmete ümberlükkamise nõude. Sellega väljus maakohus hagi piiridest ning kohtuotsus tuleb tühistada, kuna see on vastuolus TsMS §-s 439 sätestatud põhimõttega. Kostja ei vaielnud vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele, mida hageja ei esitanud. Seega puudus vajadus hakata tõendama väidete õigsust, mille ümberlükkamist ei nõuta. Hageja ei väitnud ka, et vaidlustatud laused (väited) on otseselt ebaõiged, vaid tugines hagis asjaolule, et vaidlusaluse artikli väited muudab ebaõigeks asjaolu, et pastor Sermi vara suhtes toimepandud kuriteos mõisteti süüdi teine isik, mitte hageja. Kostja jääb seisukohale, et artiklis ei ole ebaõigeid andmeid avaldatud ning
Vaidlusalused kaks väidet on otseselt võetuna õiged. Politseinikud teatasid tõepoolest pastor Sermile, et tema auto ärandas Oleg Grossi poeg Georg koos sõpradega, ning pastor Serm käis tõepoolest mööda Rakvere linna ja küsis tuttavatelt nõu, kuidas varastatud asju tagasi saada, nimetades vargana Grossi poega. 15.07.2004 ilmunud artikkel on olukirjeldus, mis kajastab objektiivselt kriminaalasja uurimise käiku ja hageja Georg Grossi seisukohta selle aja seisuga. On avaldatud ühe loo kronoloogia, mis lõppes sellega, et hageja süüd ei tuvastatud ning kriminaalasja menetlus peatati. Kaks kuud hiljem (24.09.2004) tehti kriminaalasjas kohtuotsus, millega mõisteti antud varguse toimepanemises süüdi Mäidu Liivamets. Kostjal oleks olnud paranduse avaldamise kohustus, kui ta oleks avaldanud otseselt ebaõigeid ja teotavaid andmeid, mida ta ei teinud. Hiljem selgunud asjaolud ei muuda ilmumise ajal õige olnud informatsiooni õigsust. Kui ajakirjandus käsitleb konfliktsituatsiooni, järgides seejuures kõiki ajakirjanduseetika nõudeid, ning peab hilisema informatsiooni lisandumisel hakkama parandama esialgseid artikleid, siis see oleks ajakirjandusvabadusse sekkumine. Kui eeldada, et hilisema informatsiooni tekkimisel peab ajakirjandus artikleid parandama, siis peaksid paranduste avaldamise nõuded sisaldama täielikku tõde toimunust ning sobivat sõnastust. Antud juhul oleks pidanud parandus, mis annaks objektiivse tervikpildi toimunust, olema selline: „Seoses sellega, et Eesti Ekspress avaldas artikli, milles käsitleti 5
lg.4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Maakohus ei ole otseselt tuvastanud, milline oli see ebaõige faktiväide, mille parandamist hageja nõuab, leides selle asemel, et vaidlustatud laused on ebaõiged. Õige on apellandi seisukoht, et vaidlustatud lausetes otseselt kajastuvad faktiväited iseenesest ei ole ebaõiged ja hageja ei ole taotlenud nendes otseselt sisalduvata väidete (et politseinikud teatasid pastorile, et asjad varastas Georg Gross koos sõpradega ning et Serm on tuttavatele maininud vargana Georg Grossi) ümberlükkamist. Samas tuleneb nendest väidetest lisaks ka see faktiväide, et Sermi auto ja selles olnud isiklikud asjad varastas hageja. Isiku süüdistamisel ajaleheartiklis varguses on tema au teotava asjaolu avaldamine ja
lg.4 kohaselt on isikul õigus nõuda sellisete ebaõigete andmete ümberlükkamist või parandamist. Kolleegium ei näe andmete ümberlükkamises ja paranduste avaldamises olulist õiguslikku vahet - ebaõigete andmete kohta paranduse avaldamine on ühtlasi ka nende ümberlükkamine ja ebaõigete andmete ümberlükkamine tähendab ka nendes sisalduvate ebaõigete faktiväidete parandamist. Nende vahe on pigem semantiline. Loogiline on järeldada, et ümberlükkamine tähendab faktiväite (andmete) ebaõigsuse tunnustamist, parandamine aga ebaõige faktiväite kohta asjaolu avaldamist, millest tavalugeja saab järeldada, et faktiväide oli ebaõige või ei leidnud kinnitust. 6
lg.4 kohustab avaldajat ebaõiged andmed ümber lükkama, olenemata sellest, kas nende avaldamine oli õigusvastane või mitte. Õigusvastasuse puudumine, kui apellant seda mõtleb, omab tähtsust teiste õiguskaitsevahendite korral, näiteks mittevaralise kahju tekitamise eest rahalise hüvituse väljamõistmise otsustamisel. Menetluskulude jaotuse kohta ei ole hageja kaebust esitanud. Kuna apellatsioonkaebus osaliselt rahuldatakse, jätab kolleegium ka apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda. Tiit Kollom Ulvi Loonurm Iko Nõmm 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.