KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.novembril 2007.a. kell 11.00 Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-03-597 (endine number 2/19-9350/03) Kohtuasi VG hagi NS vastu tühise tehingu järgi 100´000.- krooni saamiseks Hageja – NS(isikukood XXX, elukoht XXX), Hageja esindaja – v.adv. Piret Blankin Kostja - VG (isikukood XXX, elukoht XXX), Kostja esindaja – v.adv. Mare Lust Kohtuistungil 31.10.2007.a. Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon.
- Jätta VG vastuhagi NS vastu tühise tehingu järgi saadu 100´000.- (ükssada tuhat) krooni saamiseks rahuldamata.
- Jätta asjas kantud poolte õigusabikulud poolte endi kanda.
- Vastuhagilt tasutud riigilõiv jätta VG enda kanda.
- Välja mõista VG´lt riigituludesse vastuhagilt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 4´860.- krooni. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud
- oktoobril
- a. esitas NS hagi Tallinna Linnakohtusse VG vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks summas 640´000 krooni.
- jaanuaril
- a esitas VG vastuhagi. Vastuhagiavalduse kohaselt tuleneb V.G nõue asjaolust, et tühise tehinguga saadu tuleb tagastada. 10.12.1997.a sõlmisid hageja ja kostja korteri XXX, Tallinnas ostu-müügilepingu. Vastavalt punktis 2.1 märgitule müüakse lepinguobjekt ostjale kahesaja tuhande krooni eest, millisest summast tasuti ostja poolt müüjale lepingu sõlmimise ajal notari juuresolekul ükssada tuhat krooni ja millise summa saamist kinnitas müüja oma allkirjaga lepingul. Tallinna Linnakohtu 16.01.2003.a otsusega tunnistas kohus poolte vahel 10.12.1997.a sõlmitud ostumüügilepingu tühisust. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2003.a. otsusega. Hageja leiab, et kostja peab hagejale tagastama notari juuresolekul 10.12.1997.a lepingu alusel saadud 100´000.- krooni, kuna tühist tehingut ei pea täitma ja tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama. Vastuhagi kostja vastuväited ja põhjendused NS vastuhagi ei tunnistanud. Korteri ostu-müügileping sõlmiti samal päeval, kui sõlmiti pandileping nr. XXX, mille alusel sai NS laenuks 200´000 krooni. Formaalselt osalesid pooled tehingus äriühingute esindajatena: NS võttis OÜ W nimel laenu VG esindatavalt AS-ilt A . Tallinna Linnakohus luges tõendatuks
- detsembril
- a. sõlmitud laenulepingu ning korteri ostu-müügilepingu vahetu seose ning selle, et poolte tegelik tahe
- detsembri
- a. korteri ostu-müügilepingu vormistamisel oli sõlmida laenulepingu tagamiseks korteri tagatisomandamise leping. Seega oli tegemist ühe tehinguga. Pooled sõlmisid laenulepingu ning seejärel notari juures korteri ostu-müügilepingu. Alles siis laenuleping allkirjastati ning NS sai 200´000 krooni. Korteri ostu-müügilepingu alusel eraldi 100´000 krooni üleandmist N Sa ei ole toimunud ning vastuhagejal ei ole õigust selle summa tagastamist nõuda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et vastuhageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et 10.12.1997.a sõlmisid hageja ja kostja Tallinnas korteri aadressil XXX ostu-müügilepingu, mille punkti 2.1 järgi müüakse lepingu objekt ostjale 200´000.- krooni eest, millisest summast tasutakse ostja poolt müüjale lepingu sõlmimise ajal notari juuresolekul 100´000.- krooni ja millise summa saamist kinnitab müüja oma allkirjaga lepingul. Tallinna Linnakohtu 16.01.2003.a otsusega tunnistas kohus poolte vahel 10.12.1997.a sõlmitud ostumüügilepingu tühisust. Poolte vaheline vaidlus taandub sellele, kas 10.12.1997.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel anti N S eraldi üle 100´000.- krooni või mitte ning kas 10.12.1997.a ostu-müügileping ja 10.12.1997.a AS A ja NS vahel sõlmitud laenuleping olid omavahel seotud. Vastavalt tehingute tegemise ajal kehtinud TsÜS § 64 redaktsioonile tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Asjaolu, et vaidlusalused tehingud olid omavahel seotud tuleneb järgmistest dokumentaalsetest tõenditest nende kogumis - 11.12.2002.a tsiviilasja 2/3/33-509/99 protokollis märgitud NS poolt antud seletustest (t.l 187 ja 190), selle kohta, et VG andis talle notari juures üle 100´000.- krooni ja hiljem veel 100´000.- krooni. Laenulepingu punktidega 1, 5 ja 6 (t.l 73) loeb kohus tõendatuks, et pooled leppisid kokku laenusummas 200’000.- ning selles, et laenusaaja annab pandimaja kõigi laenuga seotud nõuete tagamiseks (vastavalt punktidele 1,2,3) pandimajale „pandiks 3-toalise korteri Tallinnas, XXX. notariaalne ostu-müügi leping XXX notariaalselt vormistatud ostu-müügi lepingu alusel.” Pooltevaheline notariaalne leping (tl 10-11) kannab notariaalregistri numbrit XXX ja pooled viitavad sellele numbrile otseselt ka laenulepingus. Seega teeb kohus nimetatud tõenditest järelduse, et poolte tegelik tahe 10.12.1997.a oli ostumüügilepingu vormistamisel sõlmida laenulepingu tagamiseks korteri tagatisomandamise leping. Laenulepingu punktist 6 ilmneb otsene seos ostu-müügilepinguga selles, et kohustatakse pärast laenu tagasimaksmist punktis 5 märgitud vara tagastama. Kohus leiab, et ühel ja samal päeval 10.12.1997.a vormistatud laenuleping ja ostu-müügileping olid omavahel seotud tehingud ja ostu-müügileping oli sõlmitud üksnes laenulepingu alusel ASilt A saadud laenu tagasimaksmise tagamiseks. Tagatavaks nõudeks oli VG laenu 2 tagasimaksmise nõue NS vastu. Tagatisomandamise võlaõigusliku alustehinguna sõlmisid NS ja VG 10.12.1997.a Tallinnas korteri aadressil XXX ostu-müügilepingu. Vaidlust ei ole selles, et V.G hagejana oli lepingute sõlmimise ajal ka AS A juhatuse liige. Hoolimata nimetatud isikute formaaljuriidilisest eristatavusest (VG kui füüsiline isik ja AS A kui juriidiline isik) oli VGl võimalus teostada oma tahet AS A kaudu. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul tõusetuda küsimust õigustatud isikute erinevusest. VG tahe AS A juhatuse liikmena on omastatav AS-le A ja vastupidi. OÜ W ja NS vahel 10.12.1997.a sõlmitud laenulepingu nr 27 ja OÜ W kassa sissetuleku orderi 200´000.- krooni kohta, mille alusel NS andis oma korteri pantimisel saadud 200´000.- krooni laenuks OÜ-le W (t.l 194-195) on kaudsed tõendid, mistõttu kohus neid ei analüüsi. Tsiviilasja 2/3/33-509/99 11.12.2002.a protokollis märgitud C S antud seletused ei ole asjakohased tõendid, kuna seletustest ei nähtu, et CS oleks viibinud raha üleandmise juures ja teadnud faktiliselt kui palju NS raha sai. Samuti ei tõenda OÜ W ainuomaniku otsus 06.12.1997.a VG poolt NS 200´000.- krooni laenamist. VG ei ole esitanud NS väiteid ümberlükkavaid tõendeid ega andnud seletust tõendamaks, et NS sai laenulepingu järgi 200´000.- krooni, mitte 100´000.krooni. V.G puudub N.S vastu alusetult omandatud vara tagastamise nõue summas 100’000.krooni (TsÜS § 66 lg 5 ja TsK § 471 lg 1), vastuhagi nõue ei ole põhjendatud ja jääb seetõttu rahuldamata. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb vastuhagi esitanud VG poolt tasutud riigilõiv jätta VG enda kanda. Vastuhagi puudutavas osas VG poolt apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 4´860.- krooni tuleb VG´lt välja mõista riigituludesse. NS on palunud välja mõista õigusabile tehtud kulutused summas 16´992.- krooni TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on nii hagi kui ka vastuhagi jäetud rahuldamata, siis tuleb poolte õigusabikulud jätta poolte endi kanda. Ele Liiv kohtunik 3