Obsah (5)

§ 24§ 3§ 4§ 8§ 92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1157 Haldusasi MTÜ Mahtra Rahvakooli Liit kaebus Juuru

§ 24lg 3 ning § 471 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohus võttis 04.07.2007 määrusega menetlusse MTÜ Rahvakooli Liit kaebuse Juuru Vallavalitsuse 05.02.2007 korralduse nr 35 tühistamise nõudes. Vaidlustatud korraldusega otsustas Juuru Vallavalitsus lõpetada MTÜ-ga Mahtra Rahvakooli Liit sõlmitud Mahtra seltsimaja kasutusvalduse lepingu.
2. Eelmenetluses tekkis kohtul kahtlus halduskohtu pädevuse osas, mistõttu nõudis kohus 15.08.2007 kohtunõudes, et pooled esitaksid oma seisukohad vaidluse iseloomu ja halduskohtu pädevusse kuuluvuse osas.
3. 27.08.2007 kohtule edastatud kirjas leiab vastustaja, et pooltevaheline vaidlus on tsiviilõigusliku iseloomuga ning selle lahendamine on maakohtu pädevuses. Vastustaja leiab nimelt, et vaidlus on tekkinud eraõigusliku iseloomuga tähtajatu kasutusvalduse lepingu pinnalt, mille suhtes kohaldatakse vastavalt AÕSRakS § 91 üüri- või rendilepingu sätteid. Seejuures rõhutab kaebuse esitaja, et üüri- või rendileping on eraõiguslik tehing, mida 1 reguleerib võlaõigusseadus. Juuru vald on kaebuse esitajaga sõlmitud lepingu üles öelnud, järgides lepingu punktis 5.1 sätestatud korda ning Juuru vallavalitsuse vaidlustatud korralduse näol on tegemist lepingu ülesütlemise tahteavaldusega, mis tekitab tsiviilõigusi ja -kohustusi. Vastustaja leiab kokkuvõttes, et kõnealune vaidlus on eraõiguslik vaatamata sellele, et üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik ning et vaidlus puudutab munitsipaalvara kasutamist. Samuti selgitab vastustaja, et soovib, et kaebuse esitaja tagastaks 01.11.2001 sõlmitud tähtajatu kasutusvalduse lepingu alusel kasutatud vara ning selleks ei ole tal muud võimalust kui esitada kaebuse esitaja vastu hagi tsiviilkohtumenetluses – kuna kaebuse esitaja soovib vaidlustada lepingu lõppemise kaasa toonud tahteavalduse, on vastastikuste nõuete lahendamine õige ja ökonoomne ühes menetluses, s.o tsiviilkohtumenetluses. Vastustaja palub asjas menetlus lõpetada ja mõista kaebuse esitajalt tema kasuks välja kantud menetluskulud.
4. 03.09.2007 kohtule edastatud kirjas väljendab kaebuse esitaja seisukohta, et vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebuse esitaja tugineb seejuures asjaolule, et vaidlustatud korralduses sisalduv vaidlustamisviide viitab korralduse vaidlustamise võimalusele halduskohtumenetluses, samuti on vallavalitsus varem lahendanud vaidemenetluse korras kaebuse esitaja poolt kõnealuse korralduse peale esitatud vaide ning vaideotsuseski viidatakse halduskohtu poole pöördumise võimalusele. Samuti leiab kaebuse esitaja, et vaidlus on sisult piisavalt avalik-õigusliku iseloomuga, et seda lahendada halduskohtus. Kaebuse esitaja hinnangul tingib halduskohtu pädevuse eelkõige asjaolu, et tegemist on avalik-õigusliku varaga ning sellise vara kasutusse andmisel ei ole avaliku võimu kandja samasuguses olukorras, nagu eraisikud. Samuti märgib kaebuse esitaja, et 15.12.2004 sõlmitud Mahtra Rahvakooli rekonstrueerimise investeeringu avaliku kasutamise lepingu sõlmimiseks sõlmitud eelkokkuleppe 1.
5. rakendumisel oleks kaebuse esitaja olnud kohustatud võimaldama kokkulepitud ajal ka rahvamaja avalikku tasuta kasutamist. Viimaks taotleb kaebuse esitaja – juhuks, kui kohus peaks leidma, et vaidlus kuulub maakohtu pädevusse – mitte temalt välja mõista menetluskulusid, kuna vastustaja on pikema aja vältel aktsepteerinud vaidluse lahendamiseks pädeva kohtuna halduskohut. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et käesolev vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse ning haldusasjas tuleb menetlus lõpetada. Oma õiguste kaitseks on kaebuse esitajal on võimalus pöörduda Pärnu Maakohtusse. Samas leiab kohus, et menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt vastustaja kasuks oleks ilmselt ebaõiglane ning seetõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 6.

§ 3kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

Tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine kuulub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 1 maakohtu pädevusse. Halduskohtu hinnangul saab vaidlust pidada avalik-õiguslikuks juhul, kui vaidlusalust õigussuhet reguleeritakse avalik-õiguslike normidega ehk juhul, kui sellise õigussuhte sisuks on poolte avalik-õigusliku iseloomuga subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Ka Riigikohus on 23.12.2003 määruses nr 3-3-4-1-03 märkinud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on määrava tähendusega vaidlusaluse õigussuhte iseloom, kusjuures suhet saab kvalifitseerida eraõiguslikuks, kui avaliku võimu kandja seisund suhetes teise isikuga on olemuslikult samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud.

1. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et MTÜ Mahtra Rahvakooli Liit ja Juuru valla vahelise õigussuhte esemeks on Juuru vallale kuuluva vara kasutamine. Halduskohtu hinnangul on tegemist tsiviilõigusliku kasutuslepinguga ning üksnes asjaolu, et lepingu esemeks on avalik-õiguslikule isikule kuuluv asi, ei muuda lepingut ennast ega sellest 2 tõusetuvaid vaidlusi eraõiguslikeks. Eraõiguslike lepingute alusel munitsipaalvara kasutusse andmisest tõusetunud vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu küsimust on põhjalikult käsitletud Riigikohtu 20.12.2001 otsuses haldusasjas 3-3-1-15-
2. Nimetatud otsuses on Riigikohus asunud seisukohale, et kuigi kohaliku omavalitsuse seisund oma vara kasutusse andmisel erineb situatsioonist, milles on oma vara kasutusse andvad eraisikud, ei tule sellest järeldada, et [munitsipaalvara kasutusse andmiseks] sõlmitav leping ise või lepingu poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks ning poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Viidatud otsuses märgib Riigikohus, lisaks et juhul kui subjektiivsete avalike õiguste kaitse küsimus tekib linna ja tema lepingupartneri omavahelises suhtes, mis on peamiselt reguleeritud tsiviilõiguslike normidega, siis tuleb see vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras.
3. Samuti leiab kohus, et vaidlusaluses suhtes subjektina on Juuru vald samaväärne eraõigusliku isikuga – eelkõige ei ole lepinguga pandud kaebuse esitajale avalik-õigusliku iseloomuga kohustusi ning seega ei saa Juuru vald esitada kaebuse esitajale kõnealuse lepingu pinnalt ka mingisuguseid avalik-õigusliku iseloomuga nõudmisi. Mis puutub kaebuse esitaja poolt välja toodud asjaolusse, et vaidlevate poolte vahel 15.12.2005 sõlmitud eelkokkuleppe (tlk 7) kohaselt on pooled soovinud edaspidi sõlmida Mahtra Rahvakooli hoone avalikuks kasutamiseks andmise lepingu, mis kaebuse esitaja hinnangul tähendaks talle kohustust võimaldada kokkulepitud ajal ka rahvamaja avalikku tasuta kasutamist, siis selles osas leiab kohus, et arusaadavalt ei ole kõnealust hoone avalikuks kasutamiseks andmise lepingut sõlmitud. Seega ei ole pooltel võimalikke avalik-õigusliku iseloomuga õigusi- ja kohustusi ka tekkinud. Seetõttu ei asu kohus käesoleval juhul analüüsima seda, kas võimalik avalikuks kasutamiseks andmise leping oleks avalik-õigusliku iseloomuga või mitte. Isegi kui asuda seisukohale, et eelkokkuleppest tulenevad pooltele siduvad kohustused, sõltub nende kohustuste tekkimine eelkokkuleppe p 4.
4. kohaselt edasilükkava tingimuse – Rahvakooli hoone rekonstrueerimise valmimine – saabumisest. Asja materjalidest nähtub, et rekonstrueerimistööd ei ole lõppenud ning seega ei ole kõnealune edasilükkav tingimus saabunud. Seega ei ole võimalikust avalikuks kasutamisest andmisest tekkida võivad kohustused tekkinud. Samas 01.11.2001 kasutusvalduse seadmise leping kaebuse esitajale ühtegi avalik-õiguslikku kohustust ei pane. Viimatinimetatud lepingu kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud kasutama objekti vastavalt MTÜ Mahtra Rahvakooli Liidu eesmärgile. Olenemata sellest, kuidas mittetulundusühingu eesmärk põhikirjas sõnastatud on, ei saa väita, et tegemist oleks avalik-õigusliku iseloomuga piiranguga vara kasutamisel – samasuguses piirangus võiksid kokku leppida ka kaks eraõiguslikku isikut.
5. Kuivõrd kohus leiab, et vaidlusaluse kasutusvalduse lepingu näol on tegemist tsiviilõigusliku kokkuleppega, siis tuleb ka Juuru Vallavalitsuse 05.02.2007 korraldust nr 35 vaadelda tsiviilõigusliku tahteavalduse väljendusena, mitte aga haldusaktina, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse avalik-õigusliku iseloomuga õigusi ja kohustusi. Asjaolu, et tahteavaldus on vormistatud korraldusena ehk vormis, mille vallavalitsus annab tavapäraselt haldusaktile, ei muuda seda veel halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks

§ 4lg 1 mõistes.

1. Viimaks leiab kohus, et iseenesest asjakohane on ka vastustaja seisukoht, et kuivõrd vaidlusalusest kasutusvalduse lepingust tulenevad vastustaja võimalikud nõuded kaebuse esitaja vastu (eelkõige vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõue) tulevad lahendada maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras, siis oleks ka kaebuse esitaja poolt samast lepingust tõusetuvate nõuete lahendamine mõistlik samas menetluses. Sisuliselt oleks vastustaja poolt esitatava nõude (mida kohtule teadaolevalt siiski tegelikult veel esitatud ei ole) ja käesoleva kaebuse sisuks oleva nõude näol tegemist nõuetega, mis vastastikku välistavad teineteise 3 rahuldamise ning tsiviilkohtumenetluses oleks võimalik mõlemad nõuded läbi vaadata hagija vastuhaginõuetena.
2. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et käesolev vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses ning TsMS kohtualluvuse sätetest nähtuvalt kuuluks vaidluse lahendamine kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule. Ekslikult leiab vastustaja aga, et asi tuleks

§ 8lg 5 alusel kohtualluvuse järgi Pärnu maakohtule üle anda.

Kohtualluvuse järgi saab üle anda kaebuse, mis on esitatud küll pädevuse järgi õigele kohtule, ent vääralt kohtualluvuse järgi. Käesoleval juhul ei ole küsimus kohtualluvuses, vaid kohtu pädevuses. Seadus ei näe ette võimalust anda kohtualluvuse sätete järgi asju üle teist liiki kohtule, see tähendab halduskohtult maakohtule – kohtualluvuse järgi üleandmine on võimalik ühelt halduskohtult teisele või ühelt maakohtult teisele. 12.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Asjaolu tõttu, et käesoleval juhul on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb haldusasja menetlus lõpetada. 13. Vastustaja on esitanud taotluse kaebuse esitajalt menetluskulude summas 11 062,50 krooni väljamõistmiseks. Kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole ja leiab kirjalikus vastuses kohtunõudele, et kumbki pool võiks kanda ise oma menetluskulud. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

§ 92

lõige 2 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja oma õiguste kaitseks halduskohtu poole pöördunud, lähtudes vaidlustatavas korralduses ning vaideotsuses esitatud vaidlustamisviidetest. Seega sisuliselt on vastustaja kaebuse esitajat kohtu pädevuse küsimuses eksitanud. Vaatamata sellele, et tegemist on pooltevahelise eraõigusliku suhtega, leiab kohus, et kaebuse esitaja võis vastustaja poolt vaidlustatud korralduses nimetatud vaidlustamisviidet usaldada ning vastustaja menetluskulude, mis on sisuliselt tingitud esitatud vaidlustamisviite ekslikkusest, panemine kaebuse esitaja kanda, oleks ilmselgelt ebaõiglane. Eestoodud põhjustel tuleb jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 4