3-07-436/7

3-07-436 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2007.a Tallinn Haldusasja number 3-07-436 Haldusasi K.K.i kaebus Murru Vangla direktori 30.11.2006.a otsusele ja 11.12.2006.a otsusele Menetlusosalised Kaebaja K.K. Vastustaja Murru Vangla RESOLUTSIOON Jätta K.K.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Murru Vangla direktori 28.09.2006.a otsusega jäeti rahuldamata K.K.i 22.09.2006.a taotlus kambrisse süntesaatori lubamiseks (tl 5).
2. Justiitsministeeriumi 15.11.2006.a vaideotsusega nr 4-1-08/2525 tunnistati Murru Vangla direktori 28.09.2006.a otsus kehtetuks ning tehti ettekirjutus asja uueks otsustamiseks (tl 6).
3. Murru Vangla direktori 30.11.2006.a otsusega jäeti uuesti rahuldamata K.K.i 22.09.2006.a taotlus kambrisse süntesaatori lubamiseks (tl 7).
4. Justiitsministeeriumi 10.01.2007.a vaideotsusega nr 4-1-08/2525 jäeti rahuldamata K.K.i 01.12.2006.a vaie Murru Vangla direktori 30.11.2006.a otsusele (tl 9-10).
5. Murru Vangla direktori 11.12.2006.a otsusega jäeti rahuldamata K.K.i 22.11.2006.a taotlus kambrisse süntesaatori lubamiseks (tl 8)
6. Justiitsministeeriumi 16.02.2007.a vaideotsusega nr 4-1-08/639 jäeti rahuldamata K.K.i vaie Murru Vangla direktori 11.12.2006.a otsusele (tl 11).
7. K.K. esitas 14.02.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla direktori 30.11.2006.a otsuse tühistamiseks. K.K. esitas 28.02.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla direktori 11.12.2006.a otsuse tühistamiseks.
8. Tallinna Halduskohtu 09.04.2007.a määrusega võeti K.K.i kaebus Murru Vangla direktori 11.12.2006.a otsuse tühistamiseks halduskohtu menetlusse. Tallinna Halduskohtu 03.05.2007.a määrusega võeti K.K.i kaebus Murru Vangla direktori 30.11.2006.a otsuse tühistamiseks halduskohtu menetlusse ning liideti ühte menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9. Kaebaja palub kohtul tühistada Murru Vangla direktori 30.11.2006.a otsus ja 11.12.2006.a otsus ning kohustada Murru Vangla direktorit kaaluma võimalust lubada kaebajal kasutada isiklikku süntesaatorit PSR 550 YAMAHA koos kõrvaklappidega ja tegeleda heliloominguga võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega järgmistel põhjendustel: 9.1 Vaidlustatud haldusaktid on motiveerimata, sisaldades põhjendusi, mis ei tulene vangistusseaduse (VangS) §-st
10. Kaalutlusotsuses elektriseadme kasutamise lubamiseks või mittelubamiseks tuleb kontrollida kinnipeetava käitumist, distsiplinaarkaristusi, kambri tehnilisi tingimusi, kas kambris on kasutuses samaliigilisi elektriseadmeid ning kinnipeetava rahalist seisu isikuarvel, kuid vaidlustatud otsustes seda tehtud ei ole ning hoolimata sellest, et lubamiseks on tingimused täidetud, keelduti talle loa andmisest. Vaidlustatud otsustes on korduvalt kasutatud väljendit „käesoleval ajal“, kuid ei ole selge, millal oleks elektriseadme uus taotlemine ning elektriseadme kasutamine mõeldav. Vangla direktor oleks võinud arvestada ka kaebaja koostööd julgeolekuosakonnaga. 9.2 Süntesaatori kasutaminel ei ole tegemist pelgalt meelelahutusega, vaid kaebaja peab omandatud oskuste alalhoiu kõrval vajalikuks ka temale võimaluste andmist arendada edasi oma erialaseid oskusi, mis võimaldaks tal helilominguga kui oma põhitegevusega jätkata karistuse kandmiselt vabanemisel. 9.3 Kaebajale süntesaatori kambrisse lubamise keeldumisega on teda koheldud ebavõrdselt teiste kinnipeetavatega, kellele on tehtud erandeid VangS § 31 lõike 2 alusel. Kaaskinnipeetavatele, kes omavad distsiplinaarkaristusi, on lubatud televiisorid, raadiod ja helikassettmagnetfonid.
11. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata järgmistel põhjendustel. 10.1 Vangla sisekorraeeskirjas toodud tingimuste täitmine ei tähenda automaatselt, et kinnipeetavale antakse luba elektriseadme kasutamiseks. Loa andmine või mitte andmine on direktori kaalutlusotsus ning kuna VangS ega vangla sisekorraeeskiri ei ole sõnaselgelt sätestanud, millistest kaalutlustest vangla direktor lähtuma peab, siis otsuse tegemisel võib direktor lähtuda vangistuse täideviimise eesmärkidest: kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitsmine. Vangistuse täideviimise eesmärkidest lähtuvalt ongi direktor 30.11.2006.a ja 11.12.2006.a otsustes leidnud, et süntesaatori lubamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Karistuse eesmärgi saavutamisele aitab kaasa uute oskuste omandamine, mis võimaldab vabanedes ühiskonnas paremini toime tulla ning jätkata õiguskuulekat elu. K.K. on lõpetanud G.Otsa nimelise muusikakooli, seega on ta musitseerimisoskused omandanud ning süntesaatori kasutamine on eelkõige meelelahutuslik. 10.2 Otsuse tegemisel on kaalutud kinnipeetava vajadust kasutada süntesaatorit ning leitud, et kuna vaba aja veetmiseks on olemas ka muid vahendeid, ei ole süntesaatori kasutamine vajalik. Kinnipeetavale on tagatud mitmekülgne meelelahutus ning erinevate huvialadega tegelemine soodustab resotsialiseeriumist rohkem kui ainult ühe huvialaga tegelemine. Vangla on pakkunud kaebajale võimalust kasutada süntesaatorit sotsiaalosakonnas kokku lepitavatel aegadel. 2 10.3 Kaebajal oli viimase karistuse kandmise ajal Murru Vanglas viibides oma kambris süntesaator, mida kaebaja aga aeg-ajalt teistele kinnipeetavatele välja laenutas. Kinnipeetavatel on aga vastavalt Murru Vangla kodukorra punktile 30 alapunktile 1 keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikus tarbimises olevaid esemeid või aineid, mistõttu ei kasutanud kaebaja oma eelmise karistuse kandmise ajal süntesaatorit nii, nagu oleks pidanud. Samuti ei aidanud kaebaja süntesaatori omamine suunata kaebajalt õiguskuulekale käitumisele, sest vahetult pärast vanglast vabanemist (16.09.2005.a) pani kaebaja toime uue kuriteo (uue karistuse kandmine algas 19.12.2005.a). Seega on kaebaja resotsialiseerimiseks ning vabaduses paremaks toimetulekuks tõhusam erinevate huvialadega tegelemine, uute oskuste omandamine ning eriala omandamine, mida näeb ette kaebaja individuaalne täitmiskava, mitte ainult muusikaga tegelemine. 10.4 Kaebaja väide, et teda ei ole võrdselt koheldud, sest kaaskinnipeetavatele, kes omavad distsiplinaarkaristusi, on lubatud televiisorid, raadiod ja helikassetmagnetofonid, ei ole arvestatav, kuna loa andmisel hinnatakse iga kinnipeetava vajadusi eraldi. Televiisor ning raadio võimaldavad olla kursis ühiskonnas toimuvaga ning seetõttu on neil lisaks meelelahutuslikule eesmärgile ka resotsialiseeriv eesmärk, helikassettmagnetofon võib olla kasutatav ka õppeesmärkidel. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel. Pooled leiavad õigesti, et Murru Vangla direktori otsused kinnipeetavale elektriseadme kasutamise lao andmisest keeldumise kohta on kaalutlusotsused. Loa andmise või sellest keeldumise otsustamisel on vangla direktoril laiaulatuslik kaalutlusõigus, mille teostamise kohtulik kontroll on piiratud. Seega kontrollib kohus üksnes, kas kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas volituse piiride ja kaalutlusõiguse eesmärgiga ning kas haldusorgani kaalutlused on olnud asjakohased ning kõiki tähtsus omavaid asjaolusid arvestavad. Vaidlustatud otsuste ajal kehtinud VangS § 31 lõike 2 kohaselt võib kinnipeetaval vangla direktori või tema määratud isiku loal olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muid vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid. Selliste esemete erandkorras lubamine on ette nähtud ka vaidlustatud otsuste ajal kehtinud justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja” redaktsioonis § 59 lõike 2 kohaselt võib vangla direktori loal kinnipeetaval vanglas olla musitseerimisahend või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui selle kasutamine ei häiri teisi isikuid ja selle kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Kuigi mõlemas sättes on tingimusteks, et eseme kasutamine ei häiri teisi isikuid ja selle kasutamise kulu kannab kinnipeetav, ei saa teha järeldust, et ainuüksi nende tingimuste täitmisel tuleks kinnipeetavale anda automaatselt eseme enda juures hoidmise luba. Vangla sisekorraeeskirja § 59 pealkirjast tuleneb selgelt, et selle lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise luba tähendab kinnipeetavale üldreegliga võrreldes soodustava erandi tegemist. Sellise erandi tegemisel tuleb silmas pidada ka vangistuse kui karistusliigi iseloomu, milleks on eelkõige sellist karistust kandva isiku üldise tegevusvabaduse piiramine vangistuse kandmist reguleerivates õigusaktides sätestatuga. Kinnipeetavale mõne seaduses erandina ette nähtud õiguse andmiseks ei piisa üksnes sellest, et sellise erilise õigusega ei kaasne negatiivset tagajärge. Erandi tegemine on õigustatud eeskätt siis, kui on ette näha sellega kaasnev positiivne tagajärg. Samas ei sätesta VangS ega vangla sisekorraeeskiri sõnaselgelt, millistest kaalutlustest peab juhinduma vangla direktor sellise erandi tegemisel. Kohtu hinnangul tuleb vangla direktoril juhinduda ennekõike vangistuse täideviimise eesmärgist, milleks on VangS § 6 lõike 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Just sellest, kas mingisuguse konkreetse elektriseadme kasutamiseks kinnipeetavale loa andmine aitab seda eesmärki paremini täita või mitte, peab vangla direktor lähtuma 3 loa andmisel. Sealjuures ei tohi vangla direktori kaalutlused olla meelevaldsed ning erandite tegemisel peab võrdses olukorras olevaid kinnipeetavaid kohtlema ühtmoodi. Kohus leiab, et loa andmisest keeldumine ei ole õigusvastane juhul, kui vangla direktor näitab mõistlikult ära, et konkreetse erandi tegemine ei aita paremini saavutada vangistuse täideviimise eesmärki. Elektriseadmete ja vaba aja veetmise vahendite kasutamist tuleks kinnipeetavale võimaldada, kui sellest oleks kasu karistuse eesmärgi saavutamiseks. Murru Vangla direktori 30.11.2006.a otsusest nähtuvalt põhjendas direktor oma otsust asjaoluga, et karistuse eesmärgi saavutamisele aitab kaasa uute oskuste omandamine, mis võimaldab vabanedes ühiskonnaga paremini toime tulla ning jätkata õiguskuulekat elu. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja on lõpetanud muusikakooli, seega omandanud musitseerimisoskused, on muusikaga tegelemisel kaebaja jaoks eelkõige meelelahutuslik iseloom. Vangla pakub kinnipeetavale erinevaid vaba aja veetmise võimalusi: raamatukogu külastused, huviringid, spordisaali külastused ja sotsiaalprogrammid, mis soodustab resotsialiseerumist rohkem kui ainult ühe huvialaga tegelemine. Lisaks on vangla direktor seisukohal, et kaebaja individuaalne täitmiskava ei toeta süntesaatori lubamist (tl 7). Murru vangla direktori 11.12.2006.a otsusest nähtuvalt on vangla direktor oma otsuse tegemisel lähtunud sellest, et kinnipeetaval on Murru vanglas võimalik veeta vaba aega muul viisil, mistõttu ei ole süntesaatori kasutamine vajalik (tl 8). Seega on vangla direktor pidanud vangistuse täideviimise eesmärkidest lähtuvalt vaidlustatud otsustes kaebajale isikliku süntesaatori kambrisse lubamist põhjendamatuks. Samuti on asjakohane kohtumenetluse käigus esitatud põhjendus, et kaebaja resotsialiseerumiseks ja vabaduses paremaks toimetulekuks on tõhusam erinevate huvialadega tegelemine, uute oskuste omandamine ja eriala omandamine, mida näeb ette kaebaja individuaalne täitmiskava. Justiitsministeeriumi 20.11.2000.a määruse nr 53 kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 1 lõike 2 kohaselt sätestatakse täitmiskavas kinnipeetava sotsialiseerimise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Seega on elektriseadme lubamise otsustamisel oluline, et elektriseadme lubamine oleks kooskõlas täitmiskavaga. Kaebaja väited, et tal ei ole Murru Vanglas võimalik tegeleda elava muusikaga, on paljasõnalised. Vastustaja kinnituste kohaselt on piisava hulga huvitatud kinnipeetavate soovil võimalik luua muusikaring ja vangla otsib selleks võimalusi. Vaidlustatud otsuste tegemise ajal oli kaebajal võimalik osa võtta Murru Vangla vanemkaplan Olavi Lauri poolt juhitud solfedžost, mis oli muusikaringi asendaja. Lisaks on vastustaja kinnituste kohaselt kaebajale Murru Vangla direktori korraldusega tagatud võimalus oma süntesaatoriga muusikaga tegeleda sotsiaalosakonnas kiriku ruumides reedeti kella 10.00 kuni 11.30, seega on tagatud tema muusikaliste oskuste säilimine. Kohus nõustub vastustajaga, et loa andmisel elektriseadeldise kasutamiseks hinnatakse iga kinnipeetava vajadusi eraldi (millistel eesmärkidel on elektriseade kasutatav ning kas konkreetsel juhul aitab lubamine kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele) ning kohus pole tuvastanud, et kaebajat oleks diskrimineeritud teiste kinnipeetavatega võrreldes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Murru Vangla direktori 30.11.2006.a otsus ning 11.12.2006.a otsus on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.
13. Menetluskulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 4 5