lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud laenulepingutega 01.09.2003 kestusega 12 kuud summas 11 000,00 USA dollarit, 05.01.2004 kestusega 6 kuud summas 12 000,00 USA dollarit, 16.03.2004 kestusega 12 kuud summas 21 400,00 USA dollarit, 31.03.2004 kestusega 2 kuud summas 7000,00 USA dollarit ja 07.06.2004 kestusega 2 kuud 300000,00 USA dollarit on tõendatud, et kostja võttis hagejalt laenu kogusummas 54 400,00 USA dollarit, mis hagi esitamise seisuga kroonidesse ümberarvutatuna on 707 200,00 krooni. 08.04.2005 lepingute lisaga nr. 1 on tõendatud, et pooled koostasid antud kokkuleppe laenulepingute osana, mis nähtub punktist 3, et pooled lugesid viis eelnimetatud laenulepingut alates lepingute sõlmimisest kuni 31.detsembrini 2004 täidetuks täies ulatuses, mis nähtub punktist 1 ja et alates 8.aprillist 2005 määrati kindlaks graafik laenusummade tasumiseks selliselt, et alates 11.aprillist kuni 11.novembrini 2005 pidi kostja tasuma põhivõlga igakuiselt 2000,00 USD ja 11.detsembril 2005 38 400,00 USD, seega kokku 54 400,00 USA dollarit ja intresse kindlas summas jaanuarist märtsini 2005 8160,00 USD ja aprillist detsembrini 2005 19 980,00 USD, kokku 28 140,00 USA dollarit. Kostja vande all antud ütlused selle kohta, et lisa 1 punkt 2 puudutab hageja kui laenuandja osaühingusse LPBB, uue ärinimega OÜ N (pankrotis), investeerimise graafikut summas 56 400,00 USD on vastuolus lisa 1 punktiga 3, mille kohaselt on sõlmitud lisa laenulepingute osaks.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Lõike 2 kohaselt kui kohustus on täidetud osaliselt või kui võladokumendil on näidatud ka võlausaldaja muud õigused või kui võlausaldajal on võladokumendi tagastamata jätmiseks muu õigustatud huvi, võib ta keelduda võladokumendi tagastamisest tingimusel, et ta teeb võladokumendile kohustuse täitmist tõendava pealdise. Lõike 4 kohaselt kui võlausaldaja keeldub võladokumenti tagastamast või sellele pealdist tegemast või kohustuse lõppemise kohta tunnistust välja andmast, võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest kuni võladokumendi üleandmiseni, sellele pealdise tegemise või tunnistuse väljaandmiseni. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. Hageja 28.02.2005 allkirjastatud meeldetuletusest kostjale nähtub, et hagejale on laenulepingute alusel saadud laenud ja nende protsendid tagastamata. Laenulepingute lisa nr. 1 08.04.2005 pöördel olevate märkustega on tõendatud, et 19.04.2005 on kostja hagejale tasunud 2000,00 USD kursiga 12,058 ümberarvestatuna 24 116,00 krooni, 11.05.2005 1500,00 USD kursiga 12,24 ümberarvestatuna 18 360,00 krooni ja 500,00 USD kursiga 12,34 ümberarvestatuna 6170,00 krooni, kokku 4000,00 USA dollarit ehk 48 646,00 krooni. Hageja on eelnimetatud kostja tasutud summade arvel hagi täpsustuses vähendanud põhivõla nõuet 50 000,00 krooni võrra. Kostja väited selle kohta, et tal on laenulepingutest tulenev võlg ainult 1 140 USD, kuna ülejäänud summad on tasutud hagejale käest kätte sularahas, ilma et hageja oleks talle võla tasumise kohta kirjalikke kinnitusi andnud, on vastuolus poolte käitumisega, mida tõendab laenulepingute lisale 1 tehtud kolm hageja märkust võlasumma osalise tagastamise kohta. Kohus ei saa laenulepingute osaks oleva lisa nr. 1 tasumistena arvesse võtta enne 8.aprilli 2005 makstud rahasummasid, mille kohta on kostja esitanud erinevaid hageja kinnitusi raha saamisest, kuna sellel kuupäeval on pooled laenulepingutest tulenevad põhivõla ja intresside võlgnevuste suuruse ja tasumise tähtajad lisas 1 kahepoolselt kindlaks määranud ning hageja ja kostja vahel 21.10.2004 sõlmitud laenulepingust 200 000,00 kroonile nähtub, et pooltel oli sõlmitud veel teisi käesolevas asjas vaidluse all mitte olevaid laenulepinguid. Ka ei nähtu tõenditelt, millega seoses on kostja hagejale raha andnud ega seda kas tagastatud on osaliselt või täielikult põhivõlga, intresse või viiviseid. Asjassepuutumatu on hageja ja kostja vahel 21.10.2004 sõlmitud laenuleping 200 000,00 kroonile ja selle lepingu täitmist puudutavad tõendid, kuna selle lepingu alusel nõuet ei ole esitatud, nõue kostja vastu on esitatud samal kuupäeval ja samale summale sõlmitud hageja ja OÜ LPBB (OÜ N, pankrotis) laenulepingust, mille tasumise kohustust kostja lepingu punktis 7 tagas.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohtule esitatud tõendiga - hageja ja OÜ L (OÜ N, pankrotis), 21.10.2004 sõlmitud laenulepinguga kestusega 7 kuud summas 200 000,00 krooni, punktis 3 märgitud kohustusega tasuda viivist 1% ööpäevas laenusumma või intressi tasumisega viivitamise eest ja kokkuleppega punktis 7, ja kostja vande all antud ütlustega, selle kohta, et ta pidas laenu saajaks ennast sõltumata laenu vormistamist osaühingu nimele, on tõendatud, et kostja võttis omale kohustuse vastutada osaühingu laenukohustuse täitmise eest isiklikult. Seega vastutab ta OÜ (OÜ N pankrotis) kohustuste eest käendajana
Kostja väitel on tal 21.10.2004 lepingust tulenev OÜ L(OÜ N, pankrotis) kohustus osaliselt täidetud. Tõenditena raha tagastamise kohta on ta esitanud lahtistel lehtedel olevad hageja kinnitused erinevate rahasummade saamise kohta. Tõenditelt ei nähtu, millega seoses on kostja hagejale raha andnud ega seda kas tagastatud on osaliselt või täielikult põhivõlga, intresse või viiviseid. Kuna hageja on OÜ-le L, (OÜ N, pankrotis) antud laenu tagastamist eitanud ja kostja esitatud tõendeid ei saa seostada konkreetse laenulepinguga ning kuna hageja ja kostja vahel oli samuti 21.10.2004 sõlmitud laenuleping 200 000,00 kroonile, millest nähtub, et pooltel oli sõlmitud veel teisi käesolevas asjas vaidluse all mitte olevaid laenulepinguid, siis ei saa kohus lugeda neid summasid 21.10.2004 osaühinguga OÜ L, (OÜ N, pankrotis) sõlmitud lepingu täitmiseks. Seega on kostja väited
lg 1 ja 2 tulenevalt tõendamata ning hagi põhivõla osas kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele täies ulatuses.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja vande all antud ütlustes võttis omaks, et laenulepingutes oli kokku lepitud intresside määr 5% ja viivise määr 1% päevas maksmiseks, kuid kostja oli lepingutes märgitust erineval seiskohal ja leidis, et intressi 5% laenusummalt tuli maksta ühekordselt, mitte igakuiselt. Kohus on arvamusel, et kuivõrd 8.aprillil 2005 loeti laenulepingud täidetuks ja sõlmiti laenulepingute osana uus kokkulepe, milles määrati kindlaks laenusummade tasumise graafik selliselt, et kostja pidi tasuma intresse kindlas summas - jaanuarist märtsini 2005 8160,00 USD ja aprillist detsembrini 2005 19 980,00 USD, kokku 28 140,00 USA dollarit, siis ei oma tähtsust kuidas pooled laenulepingutes sõlmitud intressi tasumise kohustust tõlgendasid, kas igakuiste maksetena või ühekordsete summadena. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks intressid summas 50 000,00 krooni. Poolte 08.04.2005 allkirjastatud ajakava kohaselt tuli kostjal hagejale tasuda põhivõlga aprillist kuni detsembrini 2005 kokku 54 400,00 USA dollarit ja intresse jaanuarist detsembrini 2005 kokku, 28 140,00 USA dollarit. Viivise määr 1% ööpäevas laenu mittetagastamise eest oli kokkulepitud laenulepingutes, alates 01.01.2005 kuni 01.01.2006 moodustas viivis kokku 3 128 050,00 krooni, millest hageja taotles välja mõista põhivõlaga võrdse summa 857 000,00 krooni. Kuna põhivõlg on tasumata, siis tuleb viivis kostjalt välja mõista põhivõla ulatuses. Seega tuleb KK(HK) hagi IK vastu rahuldada ja välja mõista IKlt 857 000,00 krooni põhivõlga, 50 000,00 krooni intressivõlga ja 857 000,00 krooni viivisvõlga KK(HK) kasuks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista asjas tasutud riigilõiv 54 250,00 krooni ning vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest, mis kohtu hinnangul on 8000,00 krooni, kokku 62 250,00 krooni. Kohtunik: /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.