KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2572 Haldusasi R.K. kaebus Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkirja nr 14/1478 tühistamiseks − esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.K. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasi kaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD
- R.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkirja nr 14/1478 peale. Tartu Vangla direktor on 13.12.2007 välja andnud käskkirja nr 1-4/1478 „Kinnipeetav R.K. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“. Nimetatud käskkirjaga on otsustatud alates 13.12.2007 kohaldada R.K. suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist raske õiguserikkumise ärahoidmiseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Käskkirja kohaselt on kaebaja selline täielikku isolatsiooni sulgemine ja piirangute kohaldamine põhjendatud väitega: „On piisavalt alust arvata (Julgeolekuosakonna juhataja Raini Jõksi ettekanne 13.12.2007), et kinnipeetav R.K. suhtes soovitakse Tartu Vanglas viibivate kinnipeetavate poolt toime panna rasket õiguserikkumist (tekitada raskeid kehavigastusi)“. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub üks kord kuus
- kuupäeval. Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud käskkiri kaebuse esitaja õigusi. R.K. palus kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada vaidlustatud käskkirja täitmine. Õiguskaitse vajadust põhistab kaebuse esitaja sellega, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võivad tema õigused saada pöördumatult kahjustatud. Haldusakti hilisem tühistamine ei võimalda juba praegu kaebaja rikutud õiguste ennistamist ega korvata akti täitmisega igapäevaselt tekitatavat moraalset kahju. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamisel ei ole arvestatud arsti arvamusega ja kaebajat ei vaadanud üle pädev meditsiinitöötaja. Kaebaja meditsiinilisel kaardil on andmed, et lukustatud kambris viibimisest tekkiva pinge tõttu toimub R.K. l ninast verejooks ja rõhk on kõrge ning kaasneb stress.
- Tartu Vangla ei nõustunud esialgse õiguskaitse kohaldamisega, kuna direktori 13.12.2007 käskkirja nr 1-4/1478 täitmise peatamine või tühistamine seab ohtu kinnipeetav R.K. elu või tervise. Vastustaja rõhutas, et antud juhul on olemas reaalne oht, et kaebaja elu või tervist kahjustatakse ja kuna see asjaolu on vanglale teada, on vangla kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud selle ärahoidmiseks. R.K. tervist kontrollitakse vastavalt vajadusele (viimati 19.12.2007) ning hetkel ei ole meditsiinilisi vastunäidustusi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel. Antud väidet kinnitab kohtule esitatud R.K. meditsiiniline tõend, milles on märgitud, et objektiivselt kummaski ninasõõrmes verejooksunähte ei ole. Arsti hinnangul puudus põhjuslik seos kinnipeetava poolt kirjeldatud kaebuse ja olmetingimuste vahel.
- Tartu Halduskohus jättis
- detsembri 2007 määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta, kuna õiguskaitse kohaldamata jätmine antud juhul ei loo niisuguseid tagajärgi, mis hilisemalt võiksid kohtuotsuse täitmise võimatuks teha. Esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmine. Antud juhul on haldusaktiga kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ning kohus saab hinnangut anda vaidlustatava haldusakti õiguspärasuse üle pärast asja sisulist läbivaatamist. Käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks ennatlik. Samas on arstlik kontroll vangla poolt kaebaja suhtes tagatud ka eraldatud lukustatud kambris, kuhu kinnipeetav on hetkel paigutatud, mistõttu ei ole ohtu seatud kaebaja tervis. Vastavalt HKMS §-ile 121 lg 1 ja 2 ei takista kaebuse esitamine kaevatava toimingu sooritamist, kuid halduskohtul on õigus kaebuse esitaja põhjendatud taotlusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määrus kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse määrusega võib halduskohus peatada vaidlustatava haldusakti täitmise või toimingu sooritamise, kui see on põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- R.K. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkirja nr 1-4/1478 täitmine. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 2 1) kohaldati R.K. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid juba augustis 2007, mil tal keelati huviringide tegevuses osalemine. Nimetatud julgeolekuabinõud tunnistati õigusvastaseks Tartu Halduskohtu 10.12.2007 otsusega nr 3-07-
- R.K. viibib Tartu Vanglas alates 14.02.2007 ning avatud sektsioonis koos teiste kinnipeetavatega alates 08.06.2007 kuni 13.12.
- Selle aja jooksul ei esinenud ühtegi juhtumit ja ähvardust kaebaja suhtes kaaskinnipeetavate poolt. Kaebaja ei tundnud, et tema julgeolek oleks ohus. Kaebajale väljastati esmakordselt käskkirja nr 1-4/1478 aluseks olev 13.12.2007 ettekanne allkirja vastu 19.12.
- Antud dokument kannab pealkirja „Ettepanek“. Ettepaneku kohaselt planeeritakse jälitusinformatsiooni kohaselt R.K. ga füüsiliselt arveid klaarida ning seoses sellega sooritada rasket õiguserikkumist. Arveteklaarimise põhjuseks on kinnipeetav R.K. ütlused kriminaalasja raames. Ettepaneku kohaselt on täiendavad julgeolekumeetmed vajalikud ajani, mil vanglal on võimalik tuvastada kinnipeetavad, kes kinnipeetav R.K. t ohustavad. Nimetatud ettepanekus on väited sisustamata ja põhjendamata ning ei vasta faktidele, mis tõendab, et käskkiri ei ole põhjendatud. Jääb arusaamatuks, et kuna ettepanekus toodud väidete alusel seati kaebajale piirangud juba augustis 2007, siis miks käesoleva ajani ei ole vangla suutnud antud väiteid tuvastada. Kaebaja viibimine avatud sektoris ei ole põhjustanud probleeme ja seega on jälitusinformatsioon muutunud ebapiisavaks, et kohaldada kaebaja suhtes väga karme julgeolekuabinõusid, millega suleti kaebaja üksikkambrisse täielikku isolatsiooni; 2) on alusetu Tartu Vangla oletus ohu kohta R.K. julgeolekule. Kriminaalasja nr 06730000233 materjalid, kus asuvad kaebaja ütlused, ei ole kolmandatele isikutele kättesaadavad. Ei ole olemas selliseid ütlusi, millele Tartu Vangla püüab viidata. Samuti ei ole prokurör väljastanud Tartu Vanglale kaebaja ütlusi kriminaalasjas ega muid toimiku materjale. Kriminaalasjas on ütlused kättesaadavad süüdistatavatele. Peale kaebaja viibib Tartu Vanglas veel ainult kinnipeetav A. T. , kes on samuti süüdistatav kriminaalasjas nr 06730000233, kuid tema viibis eelvangistushoones lukustatud kambris ja kokkupuudet kaebajaga ei olnud. Kõik ülejäänud süüdistatavad samas kriminaalasjas on Tallinna Vanglas. Tartu Vangla sõnade kohaselt ohustab kaebajat väidetavalt kinnipeetav A. T. , võttes aluseks haldusasjas nr 3-07-1803 kohtuistungi protokolli 20.11.
- Kaebaja leiab, et A. T. ei ohusta teda. Kuna kaheksa kuu jooksul ei ole tõendamist leidnud jälitusinformatsioon, et kaebaja julgeolek oleks ohus, on haldusakt nr 1-4/1478 välja antud kergekäeliselt, hindamata tegelikke ohtusid. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-76-04 kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik, samuti kui on õiguslik oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võivad isiku õigused saada põhjendamatult kahjustatud. Antud asjas puudub oht, et kaebaja suhtes pannakse toime raske õigusrikkumine. Käskkirjas öeldut, et raske õigusrikkumine väljendub „tekitada raskeid kehavigastusi“, pole aga mainitud käskkirja aluseks olevas julgeolekuosakonna juhataja Raini Jõksi 13.12.2007 ettepanekus. Ettepanekus on kirjas füüsiliselt arveid klaarida; 3) ei ole kaebus põhjendamata ning seda ei saa pidada perspektiivituks. Haldusakti hilisem tühistamine ei võimalda juba praegu kaebaja rikutud õiguste ennistamist ega korvata akti täitmisega igapäevaselt tekitatavat moraalset kahju. Kaebajal on stress ja 19.12.2007 määras arst raviks rahusteid. Antud asjas puudub avalik huvi, et kaebaja peaks viibima täielikus isolatsioonis. Kaebaja on viibinud üksikkambris kolm nädalat, jääb arusaamatuks, mis asjaolude selginemisel abinõude kohaldamine lõpetatakse, kui puuduvad igasugused faktilised andmed ja tõendid selle kohta, et kaebajat soovitakse ka tegelikult rünnata. Kuna antud olukorras puuduvad igasugused objektiivsed andmed, mis võimaldaksid kontrollida akti ja ettepaneku motiveeringu paikapidavust, siis tuleb akt tunnistada ebaseaduslikuks. 3 Tartu Vangla on meelevaldse ja läbimõtlematu haldusaktiga alustanud kaebaja vaimset ja füüsilist allasurumist, mis tuleb viivitamatult lõpetada ning on põhjendatud esialgse õiguskaitse korras haldusakti täitmise peatamine ja kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine. Jälitusinformatsiooni põhjal väidetu (ettepanek 13.12.2007) ei anna vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades alust äärmuslike julgeolekumeetmete rakendamiseks sedavõrd pika tähtajaga. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Tartu Vangla vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige väide, et R . Kalda suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid juba augustis 2007, mil tal keelati huviringide tegevuses osalemine. R.K. suhtes ei ole vangla poolt enne 13.12.2007 täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud, mida kinnitab ka R.K. ise, märkides määruskaebuses, et ta viibib Tartu Vanglas alates 14.02.2007 ning avatud sektsioonis koos teiste kinnipeetavatega alates 08.06.2007 kuni 13.12.
- Ta oli paigutatud süüdimõistetute hoone avatud sektorisse võrdsetel alustel teiste samasse hoonesse paigutatud kinnipeetavatega. Tartu Halduskohtu 10.12.2007 otsus nr 3-07-1803 ei ole jõustunud, kuna vastustaja esitas apellatsioonkaebuse. Vangla ei pea kaasama kõiki kinni peetavaid isikuid kõikvõimalikesse huviringidesse, treeningutele ja võistlustele. See ei oleks ka mõeldav, kuna Tartu Vanglas on pidevalt ca 600 süüdimõistetut. Korvpallitreeningute ei lubatud R.K. t pärast seda, kui see hakkas ohustama tema julgeolekut; 2) ei ole tõene väide, et R.K. l ei olnud avatud sektoris kaaskinnipeetavatega probleeme: R.K. l on olnud mitmeid konflikte ja sõnavahetusi kaaskinnipeetavatega, mistõttu ähvardas teda füüsilise arveteklaarimise oht ja teda on tulnud seetõttu mitmel korral vanglasiseselt ümber paigutada; 3) on iseenesest õige arvamus, et vangla peab hetkel üheks R.K. julgeolekuohu põhjustajaks kriminaalasja nr 06730000233 raames antud ütlusi. Vastustaja ei vaidle vastu ka asjaolule, et kuna materjalid asuvad kriminaaltoimikus, ei peaks need olema kättesaadavad kolmandatele isikutele. Vaatamata sellele on kinnipeetavate hulgas levinud informatsioon, mille kohaselt olevat R.K. teinud koostööd vanglaametnikega ning aidanud kaasa ülalnimetatud kriminaalasjas tõe tuvastamisele. Sellist teavet õhutas omakorda 31.10.2007 „Eesti Ekspressis“ ilmunud M. Kärmase artikkel „.Kurikuulus R.K. oli koputaja?“, mille kohaselt olevat R.K. ise Tallinna Halduskohtule väitnud, et on teinud Murru Vanglas koostööd vanglaametnikega. Nimetatud artikli avaldamisest alates on R.K. julgeolek oluliselt suuremas ohus, kuna selles märgitu ei olnud enam pelgalt kuulujutu tasemel ning sai teatavaks määratlemata arvule kinni peetavatele isikutele. Seepärast oli piisavalt põhjust uskuda 13.12.2007 julgeolekuosakonnale laekunud informatsiooni. Kuna R.K. t ohustavate isikute ring on ilmselt laiem, ei olnud tema julgeoleku tagamiseks hetkel ühtki muud võimalust kui eraldada ta teistest kinnipeetavatest. Tartu Vangla ei ole kordagi väitnud, et R.K. t ohustaks kinnipeetav A. T. isiklikult − see ei ole võimalik, kuna A. T. suhtes on kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja põhjused selleks ei tulene R.K. isikust; 4) on seda, kas Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkirja nr 1-4/1478 väljaandmine oli õiguspärane, võimalik halduskohtul hinnata menetluse käigus. Hetkel võib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine või tühistamine endaga kaasa tuua määruskaebuse esitaja jaoks pöördumatult raskeid tagajärgi, kuna vangla ei suuda tagada tema julgeolekut 24 tunniks ööpäevas. R.K. le on eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal tagatud kõik inimõigused, ennekõike õigus elule. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 määrus muutmata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks selle tühistamisele. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta need määruskaebuse esitaja väited, mis seonduvad kaebuse sisulise lahendamisega.
- HKMS § 121 lõike 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohtu senise praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (Riigikohtu halduskolleegiumi
- novembri 2004 määrus nr 3-3-1-76-04). Seda seisukohta on Riigikohus täpsustanud
- detsembri 2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-85-04, märkides, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge.
- Nähtuvalt asja materjalidest, esitas R.K. halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkirja nr 1-4/1478 „Kinnipeetav R.K. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“, tühistamist. Nimetatud käskkirjaga on otsustatud alates 13.12.2007 kohaldada R.K. suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist raske õiguserikkumise ärahoidmiseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks. R.K. esitas halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, soovides peatada vaidlustatud käskkirja täitmine.
- Antud juhul ei saa väita, et kaebus on ilmselt perspektiivitu. Samuti on olukord, kus kaebaja jaoks positiivse kohtulahendi puhul ei oleks haldusakti tagasitäitmine võimalik, s. o R.K. suhtes vaidlusalusel perioodil kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ei saa muuta tagasitäitmise käigus olematuks. Samas aga, lähtudes asja materjalidest, on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et kuna haldusaktiga on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kaebaja huvides hoidmaks ära tema suhtes õigusrikkumisi teiste kinni peetud isikute poolt, siis oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine ennatlik. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine või tühistamine võib endaga kaasa tuua määruskaebuse esitaja jaoks pöördumatult raskeid tagajärgi, kuna vangla ei suudaks sel juhul tagada R.K. julgeolekut.
- Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja väide, et tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid juba augustis 2007, mil tal keelati huviringide tegevuses osalemine. Käesoleva vaidluse esemeks on Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkiri nr 1-4/1478 R.K. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta ning see asjaolu, kas ka millalgi eelnevalt on R.K. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud, ei oma tähtsust.
- Tartu Vangla on nii vaidlustatud käskkirjas kui ka halduskohtumenetluse käigus põhistanud oma seisukohta, mille kohaselt ta leiab, et on olemas oht R.K. julgeolekule ning põhjendamatu on määruskaebuse esitaja väide, et oletus ohu kohta tema julgeolekule on alusetu. Maili Lokk Agu Timmi 5 Viivi Tomson