3-07-2653/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2653 Haldusasi J.G. i kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 2007 käskkirja nr 1229P p 9 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. jaanuari 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.G. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. jaanuari 2008 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
4. detsembri ASJAOLUD Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 31.07.2007 käskkirjaga nr 704P nimetati J.G. alates 01.08.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna Valga piiripunkti piirivalvuri ametikohale. 04.12.2007 teatisega nr 5/3.1-7/4139 teatas Kagu Piirivalvepiirkonna ülem J. G. le, et alates 01.01.2008 on ta seoses teenistusliku vajadusega üle viidud Kagu Piirivalvepiirkonna Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P punktiga 9 viidi J.G. alates 01.01.2008 üle Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale. 31.12.2007 saabus halduskohtusse J. G. kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 9 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et teda on ebaseaduslikult üle viidud teise paikkonda, kuna see on toimunud ilma tema nõusolekuta. Kuna Valga piiripunkt on käesolevaks ajaks likvideeritud, tulnuks ta samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 77 alusel seoses koondamisega. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni vaidlustatud käskkirja punkti 9 täitmine. Taotluse kohaselt kahjustab kaebaja üleviimine teises paikkonnas asuvale teenistuskohale otseselt tema huve, sellega kaasnevad olulised kulutused tööle ja tagasi sõitmiseks, häiritud on tema elukorraldus. Taolises olukorras on kaebaja sunnitud teenistusest lahkuma või leidma uue teenistuskoha lähedal uue elukoha. Hilisema kohtulahendi täitmine võib olla raskendatud või võimatu, samuti toob haldusakti täitmine kaasa põhjendamatuid kulutusi. Kagu Piirivalvepiirkond säilitab Valga linnas teatud ametikohad, mistõttu oleks kaebajal võimalik jätkata kuni kohtulahendini teenistust Valgas. Tartu Halduskohus võttis 03.01.2008 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Piirivalveameti Kagu Piirivalvepiirkonna ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt on tulenevalt HKMS § 121 lg 1 esialgse õiguskaitse taotluse juures oluline lahendada küsimus, kas esialgset õiguskaitset kohaldamata oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-85-04 märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kindlaks teha esialgse õiguskaitse vajadus, anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus tekib juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaks vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Samas tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada võimalikult kiiresti ja enamasti piiratud informatsiooni tingimustes. Kohtul ei ole antud menetlusstaadiumis alust asuda seisukohale, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Samas ei too vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmine kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja ei ole nõus tema üleviimisega Valga piiripunktist Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale. Kaebaja märgib, et teda oleks tulnud vabastada piirivalveteenistuse seaduse § 77 alusel seoses koondamisega, mille puhul oleks tal olnud õigus sama seaduse § 79 lg 1 sätestatud hüvitisele. Kohtul puudub võimalus käskkirja täitmise peatamiseks, kuna nähtuvalt kaebusest ja käskkirjast on Valga piiripunkt, kus kaebaja töötas, alates 01.01.2008 likvideeritud. Kui piiripunkt, mille koosseisus kaebaja töötas, on likvideeritud, siis ei ole kohtul võimalik ka esialgse õiguskaitse korras jätta kaebajat olematule ametikohale tööle. Kaebaja väitel on Valga linnas teatud ametikohad säilitatud ning tal oleks võimalik seal teenistust jätkata, kuid see tähendaks, et halduskohus viiks ise kaebaja üle teisele ametikohale, milleks kohtul pädevus puudub. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tee kohtuotsuse täitmist võimatuks. Kui kohus lahendab vaidluse kaebaja kasuks ja kaebajale on vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, on kaebajal õigus taotleda vastustajalt kahju hüvitamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED J.G. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus, ning esialgse õiguskaitse kohaldamist ja Piirivalveameti Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P punkti 9 täitmise peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esinevad alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning halduskohtul on võimalik vastavaid abinõusid kohaldada. Käesolevaks ajaks on kaebaja saanud kätte töögraafiku, mille kohaselt peaks ta peaks asuma tööle Koidula maanteepiiripunkti 12.01.2008 kell 09.00 ning töötama järgmisel viiel tööpäeval 12-tunni pikkuste vahetustega, millest viimane lõpeb 17.01.2008 kell 09.
5. Kaebaja perekonnas on kaks alaealist last (3- ja 6-aastane), mistõttu taolise graafiku alusel tööl käimise korral jääksid lapsed kogu nimetatud perioodiks ilma ema hoolitsuseta. Kaebaja elukaaslase töö toimub samuti graafiku alusel, mis on seotud pikkade sõitude ning ööbimistega väljaspool alalist elukohta. Valga ja Koidula piiripunkti vahel puudub ühistranspordiühendus ning teenistusse jõudmine on võimalik ainult isiklikku sõidukit kasutades. Seega toob käskkirja täitmine kaasa raskeid tagajärgi kaebaja pereelule ning olulisi materiaalseid kulutusi. Sisuliselt on kaebaja pandud olukorda, kus ta on sunnitud ümber korraldama kogu oma isikliku elu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-67-01 märkinud, et kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. Kahju rahalise hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega. Seega ei pruugi võimalus rahalise hüvitise saamiseks kõrvaldada kõiki kaebuse esitajale tekitatud kahjulikke tagajärgi. Põhimõtteliselt on õige seisukoht, et halduskohus ei saa kaebajat teisele ametikohale üle viia. Samas pole kaebaja vastavat taotlust ka esitanud. Esialgse õiguskaitse taotluses on märgitud, et kõik piirivalvurite ametikohad Valgas ei ole kaotatud ning põhimõtteliselt pole välistatud teenistuse jätkamine samas paikkonnas. Halduskohus ei pea otsustama, kuidas piirivalveamet esialgse õiguskaitse kohaldamise korral kaebajat teenistuses rakendab. Asjaolust, et senine teenistuskoht on likvideeritud, ei saa järelduda, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on põhimõtteliselt võimatu, sest vaidlustatud haldusakti täitmist saab alati peatada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Piirivalveameti Kagu Piirivalvepiirkond vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt lõpetati seoses Eesti Vabariigi liitumisega
6. detsembrist 2007 Schengeni ühtse viisaruumiga samast kuupäevast piirivalvele riigi poolt pandud põhiülesannete vahetu täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril. Siseministri 10.12.2007 määrusega nr 77 Siseministri
7. mai
8. a määruse nr 51 „Kagu Piirivalvepiirkonna põhimäärus“ muutmine korraldati alates 01.01.2008 ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused, millega kaasnes Eesti-Läti piiril paiknevate struktuuriüksuste (sh Valga piiripunkt) likvideerimine. Samas loodi alates 01.01.2008 Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust (sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus), mille asukohaks on Valga linn. Sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalituse ametikohtadel olevad piirivalveametnikud täidavad teenistusülesandeid kogu Kagu Piirivalvepiirkonna tegevuspiirkonna (Kagu Piirivalvepiirkonna tegevuspiirkond on Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 2 kohaselt Tartu maakonnast kuni Pärnu maakonna piirini) ulatuses ning valmidusüksuses toimub isikkoosseisule erialase ja eriolukordades tegutsemise täiendõppe korraldamine, mida alalistel ametikohtadel viivad läbi sellised piirivalveametnikud, kellel on väga head erialased teadmised ja kogemused ning kes on võimelised koolitust läbi viima ja täiendõppekursust juhtima. 3 30.11.2007 toimus Valgas Kagu Piirivalvepiirkonna ülema korraldatud teabepäev, mille käigus selgitas piirkonnaülem planeeritavat piirivalveametnike üleviimist muule ametikohale. Teabepäevast võttis osa ka kaebaja. Piirkonnaülem selgitas teabepäeval, et alates 01.01.2008 võimaldatakse Kagu Piirivalvepiirkonna piirivalveametnikel kasutada sõitudeks nende elukoha ja teenistuskoha vahel piirivalveasutuse transpordivahendit. Samuti tutvustas piirkonnaülem piirivalveametnikele kahte erinevat võimalust tööl käimiseks. Üks võimalus oli koostatud spetsiaalselt Valga suunal elavate piirivalvurite soovidest lähtuvalt, mille korral tööpäeva pikkuseks oleks 8 tundi. Teine võimalus oli töötamine summeeritud tööajaarvestuse alusel, vahetuse pikkusega 12 tundi. Esimese võimalusega piirivalveametnikud nõus ei olnud ning põhjenduseks toodi, et iga päev tööl käia oleks liiga tülikas ja summeeritud tööajaarvestus sobiks neile rohkem, mida kasutavad ka teised piirivalvurid teenistuse korraldamise juures. 30.11.2007 andis piirikonnaülem kaebajale üle kirjaliku teatise selle kohta, et alates 01.01.2008 viiakse ta üle Kagu Piirivalvepiirkonna Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale. Teatise edastamisega oli piirkonnaülem täitnud piirivalveteenistuse seaduse § 31 lg 3 sätestatud ühekuulise ette teatamise nõude, kuid kuna kaebaja keeldus teatisele tutvumismärget tegemast, saadeti samasisuline teatis ka tähtkirjana 04.12.
9. Kaebaja sai tema nõusolekuta üleviimisest Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale teada 30.11.
10. Viimast kinnitab ka asjaolu, et kaebaja sai tähtkirjaga saadetud teatise kätte 10.12.2007, kuid 04.12.2007 on ta juba koostanud Kagu Piirivalvepiirkonnale teatise, milles teatab, et ei nõustu üleviimisega Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale. Piirivalveametnikud said 30.11.2007 valida, kas nende tööpäev korraldatakse 8 tunni pikkusena või kohaldatakse summeeritud tööajaarvestust. Kuna piirivalveametnikud (sh kaebaja) olid nõus teenistuses käima summeeritud tööajaarvestuse alusel, siis ei ole kaebaja käitunud eetiliselt, teatades kohtule, et ta tugineb teenistusgraafikule, mille alusel tal ei ole võimalik teenistuses käia. Alates 01.01.2008 on Valga suunal elavatel piirivalveametnikel võimalik kasutada sõitudeks nende elukoha ja teenistuskoha vahel piirivalveasutuse transpordivahendit. Seda võimalust ka teised piirivalveametnikud kasutavad. Seega on piirivalveametnikul pärast 12-tunnist töövahetust võimalik sõita koju, kasutades selleks piirivalveasutuse transporti või muid transpordivahendeid (ühistransport või isiklik sõiduk) või puhata teenistuskohas. Ühistransport sõidab linnade, alevite ja suuremate külade (Valga, Võru, Põlva, Obinitsa, Orava ja Koidula) vahel, kuigi teenistusse käimine võib tingida ümberistumisi ühelt ühistranspordivahendilt teisele. Piirivalveteenistuse seaduse § 46 sätestab piirivalveametnikule sõidukulude kompenseerimise elukohast teenistuskohta ja tagasi siseministri ettenähtud tingimustel, korras ja ulatuses. Seega sõitmine elukohast teenistuskohta ja tagasi isikliku sõidukiga ei tekita piirivalveametnikule olulisi materiaalseid kulutusi. PKS §-dest 49 ja 50 lg 1 tulenevalt on ajal, mil üks lapsevanem on tööl ja ei saa osa võtta laste kasvatamisest, vastav kohustus teisel lapsevanemal. Kui ka teine lapsevanem ei saa lapsekasvatamisest osa võtta, on võimalus viia laps lasteaeda või kasutada lapsehoidmisteenust. Piirkonnaülem on teenistuse korraldamisel püüdnud teha maksimaalse, et teenistus ei hakkaks segama piirivalveametnike senist isikliku elu rütmi ning poleks häiritud laste kasvatamine. Tulenevalt sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalituse ning valmidusüksuse põhiülesannetest ning piirivalveametnike ametikohtadest komplekteeriti need ametikohad nende piirivalveametnikega, kes on saanud vastava väljaõppe (näiteks sisejulgeoleku meetmete rakendamine koostöös politseiametnikega) ning kes on võimelised täiendkoolitust läbi viima ja täiendõppekursust juhtima. Lisaks sätestavad piirivalveteenistuse seaduse §-d 24-27 piirivalveametnike põhiametikohad ning ametikohale nimetamise. Kuna uutes struktuuriüksustes oli piiratud arv piirivalvuri 4 põhiametikohti, siis ei olnud võimalik kõiki Eesti-Läti riigipiiril teenistuses olevaid piirivalveametnikke nimetada piirivalvuri põhiametikohale. Piirivalveametniku nimetamine kõrgemale ametikohale eeldaks vastavat piirivalvealast haridust ja kvalifikatsiooni. Kaebajat ei olnud võimalik üle viia Valgas asuvatele ametikohtadele, kuna kõik uued ametikohad täideti nende piirivalveametnikega, kes vastasid piirivalveametniku põhiametikohale esitatavatele nõuetele ning uutele struktuuriüksustele pandud põhiülesannete täitmiseks vajalikele kriteeriumitele ja väljaõppele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
11. jaanuari 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud halduskohtu määrus on seaduslik ja ükski määrusekaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. HKMS § 121 lg 2 alusel võib kohus ise kaebuse esitaja taotlusel või omal algatusel kohaldada esialgset õiguskaitset. Kui vastasel juhul muutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks või osutuks see raskendatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi määruses nr 3-3-1-76-04 alusel kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. J.G. esitas kaebuse Kagu Piirivalvepiirkonna ülema
12. detsembri 2007 käskkirja nr 1229P p 9 tühistamiseks, millega ta viidi üle Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale. Tegemist ei ole perspektiivitu kaebusega. Samas on halduskohus õigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Määruskaebuse kohaselt kaasnevad vaidlustatud käskkirja täitmisega rasked tagajärjed tema pereelule ja sellega kaasnevad ka materiaalsed kulutused. Graafiku alusel tööl käies ei ole tal võimalik sel ajal hoolitseda oma laste eest ja teenistusse jõudmiseks on ka sunnitud kasutama isiklikku sõiduauto. Ka enne praegust olukorda on kaebuse esitaja töötanud graafiku alusel. Seoses sellega, et teenistuskoht asub elukohast kaugemal pikeneb kindlasti aeg, mis on vajalik tööle jõudmiseks ja sealt naasmiseks, kuid tegemist ei ole nii olulise pikenemisega, mis tingiks pereelu olulist halvenemist. Vastustaja on kinnitanud, et alates
13. jaanuarist 2008 on Valga suunale elavatel piirivalveametnikel võimalus tööle minekuks ja sealt naasmiseks võimalik kasutada ametkondlikku autotransporti. Muude transpordivahendite kasutamisel kompenseeritakse kulutused siseministri ettenähtud tingimustel ja korras. Seega on alusetu väide, et suurenevad materiaalsed kulutused. Kuna piirivalvepunkt, kus kaebuse esitaja töötas, on alates
14. jaanuarist 2008 likvideeritud, siis ei ole kohtul esialgse õiguskaitse korras võimalik teda tööle teenistusse ametikohale, mida enam ei ole. Seega on õige halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tee kohtuotsuse täitmist võimatuks. Kui vaidlus laheneb kaebaja kasuks ja vastustaja õigusvastase tegevusega on talle tekitatud kahju, siis on tal õigus taotleda tekitatud kahju hüvitamist. Maili Lokk Viivi Tomson 5 Agu Timmi