← Eesti

3-08-13/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-13 Haldusasi E.K. i kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ülema detsembri 2007 käskkirja nr 1229P p 5 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.K. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  3. jaanuari 2008 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 26.11.2007 käskkirjaga nr 1145P nimetati E.K. alates 31.12.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. 04.12.2007 teatisega nr 5/3.1-7/4142 teatas Kagu Piirivalvepiirkonna ülem E. K. ile, et alates 01.01.2008 on ta seoses teenistusliku vajadusega üle viidud Kagu Piirivalvepiirkonna Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P punktiga 5 viidi E.K. alates 01.01.2008 üle Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. 04.01.2008 saabus halduskohtusse E. K. i kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 5 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et teda on ebaseaduslikult üle viidud teise paikkonda, kuna see on toimunud ilma tema nõusolekuta. Kuna Vastse-Roosa piirivalvekordon on käesolevaks ajaks likvideeritud, tulnuks ta samas paikkonnas teisele
  4. ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 77 alusel seoses koondamisega. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni vaidlustatud käskkirja punkti 5 täitmine. Taotluse kohaselt kahjustab kaebaja üleviimine teises paikkonnas asuvale teenistuskohale otseselt tema huve, sellega kaasnevad olulised kulutused tööle ja tagasi sõitmiseks, häiritud on tema elukorraldus. Taolises olukorras on kaebaja sunnitud teenistusest lahkuma või leidma uue teenistuskoha lähedal uue elukoha. Hilisema kohtulahendi täitmine võib olla raskendatud või võimatu, samuti toob haldusakti täitmine kaasa põhjendamatuid kulutusi. Kagu Piirivalvepiirkond säilitab Valga linnas teatud ametikohad, mistõttu oleks kaebajal võimalik jätkata kuni kohtulahendini teenistust Valgas. Tartu Halduskohus võttis 04.01.2008 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Piirivalveameti Kagu Piirivalvepiirkonna ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt on tulenevalt HKMS § 121 lg 1 esialgse õiguskaitse taotluse juures oluline lahendada küsimus, kas esialgset õiguskaitset kohaldamata oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-85-04 märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kindlaks teha esialgse õiguskaitse vajadus, anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus tekib juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaks vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Samas tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada võimalikult kiiresti ja enamasti piiratud informatsiooni tingimustes. Kohtul ei ole antud menetlusstaadiumis alust asuda seisukohale, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Samas ei too vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmine kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja ei ole nõus tema üleviimisega Vastse-Roosa piirivalvekordonist Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. Kaebaja märgib, et teda oleks tulnud vabastada piirivalveteenistuse seaduse § 77 alusel seoses koondamisega, mille puhul oleks tal olnud õigus sama seaduse § 79 lg 1 sätestatud hüvitisele. Kohtul puudub võimalus käskkirja täitmise peatamiseks, kuna nähtuvalt kaebusest ja käskkirjast on Vastse-Roosa piirivalvekordon, kus kaebaja töötas, alates 01.01.2008 likvideeritud. Kui piiripunkt, mille koosseisus kaebaja töötas, on likvideeritud, siis ei ole kohtul võimalik ka esialgse õiguskaitse korras jätta kaebajat olematule ametikohale tööle. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tee kohtuotsuse täitmist võimatuks. Kui kohus lahendab vaidluse kaebaja kasuks ja kaebajale on vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, on kaebajal õigus taotleda vastustajalt kahju hüvitamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED E.K. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus, ning esialgse õiguskaitse kohaldamist ja Piirivalveameti Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P punkti 5 täitmise peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esinevad alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning halduskohtul on võimalik vastavaid abinõusid kohaldada. 2 Kaebaja elukoha ja Luhamaa piirivalvekordoni vahel puudub ühistranspordiühendus ning teenistusse jõudmine on võimalik ainult isiklikku sõidukit kasutades. Seega toob käskkirja täitmine kaasa raskeid tagajärgi kaebaja pereelule ning olulisi materiaalseid kulutusi. Sisuliselt on kaebaja pandud olukorda, kus ta on sunnitud ümber korraldama kogu oma isikliku elu (leidma uue elukoha ja realiseerima praeguse elukoha või leidma sellele hooldaja). Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-67-01 märkinud, et kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. Kahju rahalise hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega. Seega ei pruugi võimalus rahalise hüvitise saamiseks kõrvaldada kõiki kaebuse esitajale tekitatud kahjulikke tagajärgi. Põhimõtteliselt on õige seisukoht, et halduskohus ei saa kaebajat teisele ametikohale üle viia. Samas pole kaebaja vastavat taotlust ka esitanud. Esialgse õiguskaitse taotluses on märgitud, et kõik piirivalvurite ametikohad Valgas ei ole kaotatud ning põhimõtteliselt pole välistatud teenistuse jätkamine samas paikkonnas. Halduskohus ei pea otsustama, kuidas piirivalveamet esialgse õiguskaitse kohaldamise korral kaebajat teenistuses rakendab. Asjaolust, et senine teenistuskoht on likvideeritud, ei saa järelduda, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on põhimõtteliselt võimatu, sest vaidlustatud haldusakti täitmist saab alati peatada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Piirivalveameti Kagu Piirivalvepiirkond vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt lõpetati seoses Eesti Vabariigi liitumisega
  5. detsembrist 2007 Schengeni ühtse viisaruumiga samast kuupäevast piirivalvele riigi poolt pandud põhiülesannete vahetu täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril. Siseministri 10.12.2007 määrusega nr 77 Siseministri
  6. mai
  7. a määruse nr 51 „Kagu Piirivalvepiirkonna põhimäärus“ muutmine korraldati alates 01.01.2008 ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused, millega kaasnes Eesti-Läti piiril paiknevate struktuuriüksuste (sh Vastse-Roosa piirivalvekordon) likvideerimine. Samas loodi alates 01.01.2008 Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust (sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus), mille asukohaks on Valga linn. Sisepiiri koordinatsioonija koostöötalituse ametikohtadel olevad piirivalveametnikud täidavad teenistusülesandeid kogu Kagu Piirivalvepiirkonna tegevuspiirkonna (Kagu Piirivalvepiirkonna tegevuspiirkond on Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 2 kohaselt Tartu maakonnast kuni Pärnu maakonna piirini) ulatuses ning valmidusüksuses toimub isikkoosseisule erialase ja eriolukordades tegutsemise täiendõppe korraldamine, mida alalistel ametikohtadel viivad läbi sellised piirivalveametnikud, kellel on väga head erialased teadmised ja kogemused ning kes on võimelised koolitust läbi viima ja täiendõppekursust juhtima. 30.11.2007 andis Vastse-Roosa piirivalvekordoni ülem kaebajale üle kirjaliku teatise selle kohta, et alates 01.01.2008 viiakse ta üle Kagu Piirivalvepiirkonna Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. Teatise edastamisega oli piirkonnaülem täitnud piirivalveteenistuse seaduse § 31 lg 3 sätestatud ühekuulise ette teatamise nõude, kuid kuna kaebaja keeldus teatisele tutvumismärget tegemast, saadeti samasisuline teatis ka tähtkirjana 04.12.
  8. Kaebaja sai tema nõusolekuta üleviimisest Luhamaa piirivalvekordoni piirivalvuri ametikohale teada 30.11.
  9. Viimast kinnitab ka asjaolu, et kaebaja sai tähtkirjaga saadetud teatise kätte 27

(29).12.2007, kuid 12.12.2007 on ta juba koostanud Kagu 3 Piirivalvepiirkonnale teatise, milles teatab, et ei nõustu üleviimisega Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. Üleviimine Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohalt Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale ei too automaatselt kaasa elukohavahetust. Vastustaja andmetel oli kaebaja elukoht Taheva vald Laanemetsa küla ka siis, kui ta käis teenistuses Vastse-Roosa piirivalvekordonis. Nimetatud ajal puudus ühistranspordiühendus tema elukoha ja teenistuskoha vahel. Küll aga toimus ühistranspordiühendus linnade, alevite ja suuremate külade vahel nii, et Vastse-Roosa piirivalvekordonisse teenistusse käimine oli siiski võimalik. Ka käesoleval ajal on ühistranspordiühendus linnade, alevite ja suuremate külade (Taheva, Valga, Võru, Vastseliina, Luhamaa, Misso) vahel, kuigi teenistusse käimine võib tingida ümberistumisi ühelt ühistranspordivahendilt teisele. Luhamaa piirivalvekordonis toimub teenistus summeeritud tööaja arvestuse alusel. Piirivalveametnikul on võimalik valida, kas ta sõidab puhkevahetuse ajaks koju või jääb puhkama kordonisse, kus on loodud puhkamiseks vajalikud tingimused. Alates 01.01.2008 on Valga suunal elavatel piirivalveametnikel võimalik kasutada sõitudeks nende elukoha ja teenistuskoha vahel piirivalveasutuse transpordivahendit. Seda võimalust ka teised piirivalveametnikud kasutavad. Seega on piirivalveametnikul pärast töövahetust võimalik sõita koju, kasutades selleks piirivalveasutuse transporti või muid transpordivahendeid (ühistransport või isiklik sõiduk) või puhata teenistuskohas. Piirivalveteenistuse seaduse § 46 sätestab piirivalveametnikule sõidukulude kompenseerimise elukohast teenistuskohta ja tagasi siseministri ettenähtud tingimustel, korras ja ulatuses. Seega sõitmine elukohast teenistuskohta ja tagasi isikliku sõidukiga ei tekita piirivalveametnikule olulisi materiaalseid kulutusi. Tulenevalt sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalituse ning valmidusüksuse põhiülesannetest ning piirivalveametnike ametikohtadest komplekteeriti need ametikohad nende piirivalveametnikega, kes on saanud vastava väljaõppe (näiteks sisejulgeoleku meetmete rakendamine koostöös politseiametnikega) ning kes on võimelised täiendkoolitust läbi viima ja täiendõppekursust juhtima. Lisaks sätestavad piirivalveteenistuse seaduse §-d 24-27 piirivalveametnike põhiametikohad ning ametikohale nimetamise. Kuna uutes struktuuriüksustes oli piiratud arv piirivalvuri põhiametikohti, siis ei olnud võimalik kõiki Eesti-Läti riigipiiril teenistuses olevaid piirivalveametnikke nimetada piirivalvuri põhiametikohale. Piirivalveametniku nimetamine kõrgemale ametikohale eeldaks vastavat piirivalvealast haridust ja kvalifikatsiooni. Kaebajat ei olnud võimalik üle viia Valgas asuvatele ametikohtadele, kuna kõik uued ametikohad täideti nende piirivalveametnikega, kes vastasid piirivalveametniku põhiametikohale esitatavatele nõuetele ning uutele struktuuriüksustele pandud põhiülesannete täitmiseks vajalikele kriteeriumitele ja väljaõppele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  1. jaanuari 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määrusekaebus rahuldamata. Vaidlustatud halduskohtu määrus on seaduslik ja ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. HKMS § 121 lg 2 alusel võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastsel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või 4 tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. novembri 2003 määrus nr 3-3-1-76-04). E. K. i poolt on halduskohtule esitatud kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ülema
  3. detsembri 2007 käskkirja nr 1229P p 5 tühistamiseks, millega ta viidi üle Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. Tegemist ei ole perspektiivitu kaebusega. Samas ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud haldusakti peatamata jätmine ei too kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Määruskaebuse kohaselt toob vaidlustatud haldusakti täitmine kaasa raskeid tagajärgi kaebaja pereelule ning olulisi materiaalseid kulutusi. Samas ei nähtu kaebusest, milles seisnevad rasked tagajärjed tema pereelule. Alusetu on määruskaebuse esitaja väide ka materiaalsete kulutuste kohta. Vastustaja on kinnitanud, et alates
  4. jaanuarist 2008 on Valga suunale elavatel piirivalveametnikel teenistuskohta jõudmiseks ja sealt naasmiseks võimalik kasutada ametkondlikku transporti. Muude transpordivahendite kasutamisel kompenseeritakse sõidukulud siseministri ettenähtud tingimustel, korras ja ulatuses. Vastustaja on kinnitanud, et kuna kaebuse esitaja elas ka eelmisest teenistuskohast kaugemal, siis ka varem ta juba kasutas isiklikku autotransporti. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna piiripunkt, kus kaebuse esitaja töötas, on
  5. jaanuarist 2008 likvideeritud, siis ei ole kohtul esialgse õiguskaitse korras jätta teda teenistusse ametikohale, mida enam ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too endaga kaasa kohtuotsuse täitmise võimatust. Kaebuse lahendamisel kaebaja kasuks on kaebajal õigus nõuda vastustajalt kahju hüvitamist, mis on kaebajale tekkinud vastustaja õigusvastase tegevusega. Maili Lokk Viivi Tomson 5 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.