3-07-2652 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2652 Haldusasi A.S. e kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.S. e määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 31.07.2007 käskkirjaga nr 704P nimetati A.S. Kagu Piirivalvepiirkonna Valga piiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale. 04.12.2007 teatisega nr 5/3.1-7/4137 teatas Kagu Piirivalvepiirkonna ülem Tõnu Reinup A. S. ele, et alates 01.01.2008 on ta seoses teenistusliku vajadusega üle viidud Kagu Piirivalvepiirkonna Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale. 28.12.2008 Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p-st 1 tulenevalt on viidud A.S. alates 01.01.2008 üle Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale. 31.12.2007 saabus Tartu Halduskohtusse A. S. e kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2008 käskkirja nr 1229P p 1 tühistamiseks. Kaebuse esitaja leidis, et teda on ebaseaduslikult üle viidud teise paikkonda, kuna see on toimunud ilma tema nõusolekuta. Kuna Valga piiripunkt on käesolevaks ajaks likvideeritud, tulnuks ta samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest piirivavalveteenistuse seaduse (PvTS) § 77 alusel seoses koondamisega. Kaebuse esitaja palus kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni vaidlustatud käskkirja p 1 täitmine. Kaebuse esitaja leidis, et tema üleviimine madalamale ametikohale ning teises paikkonnas asuvale teenistuskohale kahjustab otseselt tema huve, kuna sellega kaasnevad olulised kulutused tööle ja tagasi sõitmiseks, häiritud on tema elukorraldus. Taolises olukorras on ta sunnitud lahkuma teenistusest või leidma endale uue teenistuskoha lähedal uue elukoha. Hilisema kohtulahendi täitmine võib olla raskendatud või võimatu, samuti toob vaidlustatud haldusakti täitmine endaga kaasa põhjendamatuid kulutusi. Kagu Piirivalvepiirkond säilitab Valga linnas teatud ametikohad, mistõttu oleks kaebuse esitajal võimalik jätkata kuni kohtulahendini teenistust Valgas. Tartu Halduskohus jättis 03.01.2008 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamise juures oluline lahendada küsimus, kas esialgset õiguskaitset kohaldamata oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-85-04 märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kindlaks teha esialgse õiguskaitse vajadus, anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus tekib juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaks vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmine ei too antud juhul kaebuse esitajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kohtul puudub ka võimalus käskkirja täitmise peatamiseks, kuna nähtuvalt kaebusest ja vaidlustatud käskkirjast on Valga piiripunkt, kus kaebuse esitaja senini töötas, alates 01.01.2008 likvideeritud. Kuna piiripunkt on likvideeritud, siis ei ole kohtul võimalik ka esialgse õiguskaitse korras jätta kaebuse esitajat olematule ametikohale tööle. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tee kohtuotsuse täitmist võimatuks. Kui kohus lahendab vaidluse kaebaja kasuks ja kaebuse esitajale on vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, on kaebuse esitajal õigus taotleda vastustajalt kahju hüvitamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED A.S. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.01.2008 määruse ning teha uue määruse, millega rahuldata taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas ja peatada Piirivalveameti Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 1 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni. Määruskaebuse kohaselt on kaebuse esitaja teise paikkonda üleviimine vastuolus PvTS § 31 lg 1 p 1 nõuetega ning rikub kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja peaks töögraafiku kohaselt asuma tööle Koidula maanteepiiripunkti 09.01.2008 kell 09.00 ning töötama järgmisel viiel tööpäeval 12-tunni pikkuste vahetustega, millest viimane lõpeb 14.01.2008 kell 09.
- Kaebuse esitaja perekonnas on kolm alaealist last (4, 14 ja 16-aastane), mistõttu taolise graafiku alusel tööl käimise korral jääksid lapsed kogu nimetatud perioodiks ilma ema hoolitsuseta. Valga ja Koidula piiripunkti vahel puudub ühistranspordiühendus ning teenistusse jõudmine on võimalik ainult isiklikku sõidukit kasutades. Seega toob vaidlustatud käskkirja täitmine kaasa olulisi materiaalseid kulutusi ning raskeid tagajärgi kaebuse esitaja 2 pereelule. Sisuliselt on kaebuse esitaja pandud olukorda, kus ta on sunnitud ümber korraldama kogu oma isikliku elu (leidma uue elukoha, lastele kooli ja lasteaiakoha jne). Koidula piiripunktis puuduvad normaalsed elutingimused, mistõttu peab kaebuse esitaja leidma võimaluse elukoha vahetamiseks. Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. Kahju rahalise hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega. Seega ei pruugi rahalise hüvitise saamine kõrvaldada kõiki kaebuse esitajale tekitatud kahjulikke tagajärgi. Kõik piirivalvurite ametikohad Valgas ei ole kaotatud ning põhimõtteliselt pole välistatud teenistuse jätkamine samas paikkonnas. Asjaolust, et senine teenistuskoht on likvideeritud ei saa järelduda, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on põhimõtteliselt võimatu, sest vaidlustatud haldusakti täitmist saab alati peatada. Seega esinevad alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning halduskohtul on võimalik vastavaid abinõusid kohaldada. Arvestades teenistuskoha kaugust kaebuse esitaja elukohast toob vaidlustatud haldusakti täitmine talle kaasa tõsiseid tagajärgi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Piirivalveameti Kagu Piirivalvepiirkond vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt lõpetati seoses Eesti Vabariigi liitumisega 21.12.2007 Schengeni ühtse viisaruumiga samast kuupäevast piirivalvele riigi poolt pandud põhiülesannete vahetu täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril. Siseministri 10.12.2007 määrusega nr 77 Siseministri 11.05.2005 määruse nr 51 „Kagu Piirivalvepiirkonna põhimäärus“ muutmine korraldati alates 01.01.2008 ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused, millega kaasnes Eesti-Läti piiril paiknevate struktuuriüksuste (sh Valga piiripunkt) likvideerimine. Samas loodi alates 01.01.2008 Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust (sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus), mille asukohaks on Valga linn. Sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalituse ametikohtadel olevad piirivalveametnikud täidavad teenistusülesandeid kogu Kagu Piirivalvepiirkonna tegevuspiirkonna (Kagu Piirivalvepiirkonna tegevuspiirkond on Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 2 kohaselt Tartu maakonnast kuni Pärnu maakonna piirini) ulatuses ning valmidusüksuses toimub isikkoosseisule erialase ja eriolukordades tegutsemise täiendõppe korraldamine, mida alalistel ametikohtadel viivad läbi sellised piirivalveametnikud, kellel on väga head erialased teadmised ja kogemused ning kes on võimelised koolitust läbi viima ja täiendõppekursust juhtima. 30.11.2007 toimus Valgas Kagu Piirivalvepiirkonna ülema korraldatud teabepäev, mille käigus selgitas piirkonnaülem planeeritavat piirivalveametnike üleviimist muule ametikohale. Teabepäevast võttis osa ka kaebuse esitaja. Piirkonnaülem selgitas teabepäeval, et alates 01.01.2008 võimaldatakse Kagu Piirivalvepiirkonna piirivalveametnikel kasutada sõitudeks nende elukoha ja teenistuskoha vahel piirivalveasutuse transpordivahendit. Samuti tutvustas piirkonnaülem piirivalveametnikele kahte erinevat võimalust tööl käimiseks. Üks võimalus oli koostatud spetsiaalselt Valga suunal elavate piirivalvurite soovidest lähtuvalt, mille korral tööpäeva pikkuseks oleks kaheksa tundi. Teine võimalus oli töötamine summeeritud tööajaarvestuse alusel, vahetuse pikkusega 12 tundi. Esimese võimalusega piirivalveametnikud nõus ei olnud ning põhjenduseks toodi, et iga päev tööl käia oleks liiga 3 tülikas ja summeeritud tööajaarvestus sobiks neile rohkem, mida kasutavad ka teised piirivalvurid teenistuse korraldamise juures. 30.11.2007 andis piirikonnaülem kaebuse esitajale üle kirjaliku teatise selle kohta, et alates 01.01.2008 viiakse ta üle Kagu Piirivalvepiirkonna Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale. Teatise edastamisega oli piirkonnaülem täitnud PvTS §-s 31 lg 3 sätestatud ühekuulise ette teatamise nõude, kuid kuna kaebuse esitaja keeldus teatisele tutvumismärget tegemast, saadeti samasisuline teatis ka tähtkirjana 04.12.
- Kaebuse esitaja sai tema nõusolekuta üleviimisest Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale teada 30.11.
- Viimast kinnitab ka asjaolu, et kaebaja sai tähtkirjaga saadetud teatise kätte 11.12.2007, kuid 04.12.2007 on ta juba koostanud Kagu Piirivalvepiirkonnale teatise, milles teatab, et ei nõustu üleviimisega Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale. Piirivalveametnikud said 30.11.2007 valida, kas nende tööpäev korraldatakse kaheksa tunni pikkusena või kohaldatakse summeeritud tööajaarvestust. Kuna piirivalveametnikud (sh kaebuse esitaja) olid nõus teenistuses käima summeeritud tööajaarvestuse alusel, siis ei ole kaebuse esitaja käitunud eetiliselt, teatades kohtule, et ta tugineb teenistusgraafikule, mille alusel tal ei ole võimalik teenistuses käia. Alates 01.01.2008 on Valga suunal elavatel piirivalveametnikel võimalik kasutada sõitudeks nende elukoha ja teenistuskoha vahel piirivalveasutuse transpordivahendit. Seda võimalust kasutavad ka teised piirivalveametnikud. Seega on piirivalveametnikul pärast 12-tunnist töövahetust võimalik sõita koju, kasutades selleks piirivalveasutuse transporti või muid transpordivahendeid (ühistransport või isiklik sõiduk) või puhata teenistuskohas. PvTS § 46 sätestab piirivalveametnikule sõidukulude kompenseerimise elukohast teenistuskohta ja tagasi siseministri ettenähtud tingimustel, korras ja ulatuses. Kuna sageli ei asu piirivalveametniku teenistuskoht tema elukohaga samas asulas ning ei ole mõeldav, et kõik piirivalveametnikud saaksid endale muretseda elukoha teenistuskoha lähedusse, siis piirivalveametniku poolt transpordile tehtavate kulutuste vähendamiseks kompenseeritakse piirivalveametnikule tema sõidukulud sõitudeks elukohast teenistuskohta ja tagasi. Seega ei tekita sõitmine elukohast teenistuskohta ja tagasi isikliku sõiduautoga kaebuse esitajale olulisi materiaalseid kulutusi. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ajal, mil üks lapsevanem on tööl ja ei saa osa võtta oma laste kasvatamisest, on vastav kohustus teisel lapsevanemal. Kui ka teine lapsevanem ei saa lapse kasvatamisest osa võtta, on võimalus viia laps lasteaeda või kasutada lapsehoidmisteenust. Piirkonnaülem on teenistuse korraldamisel püüdnud teha maksimaalse, et teenistus ei hakkaks segama piirivalveametnike senist isikliku elu rütmi ning poleks häiritud laste kasvatamine. Tulenevalt sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalituse ning valmidusüksuse põhiülesannetest ning piirivalveametnike ametikohtadest komplekteeriti need ametikohad nende piirivalveametnikega, kes on saanud vastava väljaõppe (näiteks sisejulgeoleku meetmete rakendamine koostöös politseiametnikega) ning kes on võimelised täiendkoolitust läbi viima ja täiendõppekursust juhtima. Lisaks sätestavad PvTS §-d 24-27 piirivalveametnike põhiametikohad ning ametikohale nimetamise. Kuna uutes struktuuriüksustes oli piiratud arv piirivalvuri põhiametikohti, siis ei olnud võimalik kõiki Eesti-Läti riigipiiril teenistuses olevaid piirivalveametnikke nimetada piirivalvuri põhiametikohale. Piirivalveametniku nimetamine kõrgemale ametikohale eeldaks vastavat piirivalvealast haridust ja kvalifikatsiooni. Kaebuse esitajat ei olnud võimalik üle viia Valgas asuvatele ametikohtadele, kuna kõik uued ametikohad täideti nende piirivalveametnikega, kes vastasid piirivalveametniku põhiametikohale esitatavatele nõuetele ning uutele struktuuriüksustele pandud põhiülesannete täitmiseks vajalikele kriteeriumitele ja väljaõppele. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 määrus muutmata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks selle tühistamisele. HKMS § 121 lõike 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohtu senise praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (Riigikohtu halduskolleegiumi
- novembri 2004 määrus nr 3-3-1-76-04). Nähtuvalt asja materjalidest, esitas A.S. halduskohtule kaebuse, milles taotleb Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P punkti 1 tühistamist. Nimetatud käskkirja punkti 1 kohaselt viiakse A.S. alates 01.01.2008 üle Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale. Antud juhul ei saa väita, et kaebus on ilmselt perspektiivitu. Samas on aga õige halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmine ei too kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt toob käskkirja täitmine kaasa raskeid tagajärgi kaebaja pereelule ning olulisi materiaalseid kulutusi, sest graafiku alusel tööl käimise korral jääksid ta lapsed kogu nimetatud perioodiks ilma ema hoolitsuseta ning teenistusse jõudmine on võimalik ainult isiklikku sõidukit kasutades. Arvestades seda, et seadusega on sätestatud võimalik tööaja pikkus, on alusetu väita, et Koidula maanteepiiripunktis teenistuses olles väheneb oluliselt aeg, mille määruskaebuse esitaja saab veeta lastega. Summeeritult ei saa tööaeg pikeneda, mingis osas võib määruskaebuse esitaja poolt lastega veedetud aeg väheneda seoses sellega, et arvatavasti pikeneb teenistuskohta jõudmise aeg, kuid samas ei ole tegemist olulise vähenemisega. Samuti on alusetu määruskaebuse esitaja väide oluliste materiaalsete kulutuste kohta. Vastustaja vastuväite kohaselt on alates 01.01.2008 Valga suunal elavatel piirivalveametnikel võimalik kasutada sõitudeks nende elukoha ja teenistuskoha vahel piirivalveasutuse transpordivahendit, samuti on võimalik kasutada muid transpordivahendeid (ühistransport või isiklik sõiduk) ning sel juhul kompenseeritakse sõidukulud elukohast teenistuskohta ja tagasi siseministri ettenähtud tingimustel, korras ja ulatuses. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et kuna piiripunkt, mille koosseisus kaebaja töötas, on alates 01.01.2008 likvideeritud, siis ei ole kohtul võimalik ka esialgse õiguskaitse korras jätta kaebajat teenistusse ametikohale, mida enam ei ole. Vastustaja seletuse kohaselt on loodud alates 01.01.2008 Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust (sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus), mille asukohaks on Valga linn. Seega on iseenesest õige määruskaebuse esitaja väide, et kõik piirivalvurite ametikohad Valgas ei ole kaotatud, kui siiski on tegemist uutes struktuuriüksustes olevate ametikohtadega ning kohtul puudub pädevus esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat paigutama määruskaebuse esitajat 01.01.2008 moodustatud struktuuriüksustesse. 5 Lähtudes kõigest eeltoodust, on õige halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tee kohtuotsuse täitmist võimatuks. Kui kohus lahendab vaidluse kaebaja kasuks ja kaebajale on vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, on kaebajal õigus taotleda vastustajalt kahju hüvitamist. Viivi Tomson Agu Timmi 6 Maili Lokk