← Eesti

3-06-1860/43

Obsah (4)§ 92§ 93§ 25§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-1860 Haldusas

§ 92

lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

OÜ X taotles kaebajalt kohtukulude väljamõistmist summas 59 330.40 krooni. Kulude aruandest ja arvest nr 70067 nähtub, et OÜ X on AS-le Advokaadibüroo Paul Varul maksnud määruskaebuse koostamise eest 28 284.60 krooni, kuid Tartu Halduskohtu 03.01.2007 määrusele määruskaebuse esitamine ei olnud OÜ-le X kohustuslik, mistõttu kaebajalt eelnimetatud summa sissenõudmine on ebaõiglane ja ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et kaebajalt on põhjendatud kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulu kulude aruande ja arve nr 70420 alusel summas 31 045.80 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. V.I. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus eiranud uurimisprintsiipi, mistõttu on jäänud olulised asjaolud üheselt tuvastamata. See on viinud

§ 25lg 2 ja 3 nõuete olulise rikkumiseni.

4 Kaebaja on loobunud mitmest varem esitatud väitest, sh kahe hoone ehitamise, enama kui seitsme korteri ehitamise osas. Seega puudus tarvidus neid otsuses käsitleda. Kohtu seisukoht ehitusloa kehtivuse ja selles osas vaidluse puudumise kohta ei ole õige. Kaebaja on vaidlustanud korralduse, mille alusel on antud ehitusluba. Kolmanda isiku väidete järgselt täpsustas kaebaja, et kaebuses on silmas peetud ka korralduse alusel antud ehitusluba. Vastustaja on esitatud kirjalikust seisukohast nähtuvalt mõistnud, et vaidlustatud on ka ehitusluba. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-25-02 on märgitud, et „Käesolevas asjas vaidlustatud linnavalitsuse korraldust ja selle alusel antud ehitusluba tuleb vaadelda lahutamatu tervikuna, st ühe ja sama haldusaktina. Sarnasele seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium ka

  1. novembri 2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-01.“ Seega nimetatud küsimus tuleb lahendada koos küsimusega korralduse õiguspärasusest. Roosi 28 hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks oli kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Kohtu järeldustest nähtub, et silmas on peetud vaid planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 2, kuid kõne alla tuleb ka § 3 lg 2 p 1, kuna asja materjalidest nähtub, et Roosi 28 krundil olnud hoone lammutati ära ning alustati uue hoone ehitusega. Vanast hoonest ei säilinud midagi. Seega on tegemist uue hoone ehitamisega, mille kohta kehtib planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 1 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustus. Selle kohta kohtu seisukoht puudub. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 2 osas ei ole kohus analüüsinud normi sisu ega kõiki tõendeid. Isegi kui mitte tõlgendada normi lähtudes asjaolust, et olemasolevat hoonet ei olegi, sest see on lammutatud, tuleb lähtuda korralduse vastuvõtmise hetkel olemas olnud hoone mahust. Ekspertiisiaktist nähtub, et aluseks on võetud
  2. a inventariseerimise joonised ning võrreldud neid uue projektiga. Objekti ülevaatus olevat toimunud 01.06.2007, kuid pole märgitud, mida siis kohapeal tuvastati. Kuivõrd selleks ajaks oli ehitus alanud, ei olnud võimalik mõõta vana hoone mahtusid. Ilmselgelt ei saa lähtuda joonistest, mille koostamisest on möödunud üle 75 aasta ning mis on teostatud enne sõda, mille käigus Tartu ehitised suures osas hävisid. Ehitisregistri väljavõttest nähtub, et hoone mahuks on 1883 m3, seega tunduvalt vähem, kui ekspertiisis märgitud 2163 m
  3. Kohus ei ole ehitisregistri väljavõtet hinnanud. Seega on selge, et korralduse vastuvõtmise ajal hoone mahu küsimust ei käsitletud ning hoone mahud on jäänud õigeaegselt mõõtmata. Seaduses peetakse silmas otsustamise hetke olukorda. Seega tuleb lähtuda asjaolust, et ehitisregistri andmed kui ilmselt hilisemad on tõepärasemad ning seetõttu ületab hoone laiendamise maht 33% olemas olnud hoone mahust. Korralduses märgitakse, et hoone on lagunenud, ka see viitab mahu vähenemisele võrreldes
  4. aastaga. Järelikult oli detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Isegi kui suudetaks tuvastada, et hoone maht ei suurene üle 33%, on kaebus põhjendatud, sest selline kontroll toimuks alles pärast kaebuse esitamist, kuigi pidanuks toimuma enne ehitusloa ja ka enne projekteerimistingimuste väljastamist. Sellisel juhul oleks tegemist analoogiaga võrreldes olukorraga, kus vaidlustatav haldusakt tühistatakse pärast kaebuse esitamist. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et VV 24.10.1995 määruse nr 36 mõtte kohaselt ei ole maa sihtotstarbe määratlemise seisukohast oluline mitte korruselisus, vaid hoone kõrgus. Viidatud määruses piiritletakse väikeelamumaad ja korruselamumaad just korruste arvuga, ehitiste kõrgust selles määruses ei reguleerita. Kui ehitatakse kolmekorruselist elamut, olgugi et osaliselt, siis on tegemist korruselamuga. Järelikult ei tohtinud lubada ehitada väikeelamumaale korruselamut, millele vastab teine sihtotstarve. Linnavalitsus saab sihtotstarvet maakatastriseaduse § 18 lg 5 kohaselt muuta vaid juhul, kui sellega ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust. Antud juhul aga tulnuks koostada detailplaneering. Kohus ei ole viidanud, millel põhineb järeldus, et Roosi 28 hoone sein paikneb piiri vahetus läheduses. Korralduses on märgitud, et hoone sein on piirirajatis, kuna see piirneb Jaama 16 kinnistuga. Ka plaanide kohaselt paikneb sein piiril. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Seega hoolimata hoone ja seina 5 kuulumisest Roosi 28 kinnistu omanikule, on see seaduse kohaselt ühiskasutusse määratud. Varasemalt paiknes piiril sein ilma akendeta, mis piiras kaebaja krunti ning toestas seda. Seega oli sein kaebajale vajalik. Ilma akendeta sein takistab ka tule levikut kõrvalkinnistule paremini kui akendega sein. Senise olukorra muutmine tekitab naabrile kahju ning on vastuolus asja otstarbega, mis AÕS § 151 lg 2 kohaselt ei ole lubatud. Linnavalitsus ja kohus ei saa haldusvaidluse lahendamisel mööda vaadata teiste seaduste sätetest ning suunata kaebajat tsiviilkohtu kaudu nõudma akende kõrvaldamist. Kaebaja ei ole esitanud nõuet absoluutsele privaatsusele. Kohtu seisukoht, et privaatsuse riivet ei saa Riigikohtu praktika kohaselt pidada piisavaks, et piirata kolmanda isiku ettevõtlusvabadust, ei ole täpne. Riigikohus on rõhutanud, et olukorras, kus riivatakse naabri õigusi, tuleb otsustamisel kaaluda asjaosaliste ja ka avalikkuse huve. Hoone renoveerimist võib pidada tõenäoliseks, kuid kohus pole põhjendanud, mille alusel oleks pidanud tõenäoliseks pidama piiril asuvasse seina akende tegemist. Varasemalt seinas aknad puudusid. Vaieldamatult on akende tegemine seina, kus varasemalt aknad puudusid, tunduvalt suurem privaatsuse riive kui akende lisamine seina, kus juba aknad paiknevad. Kaebaja selgitas, et soovib oma krundile veel ühe hoone ehitada. Akende tegemine vähendab tema võimalusi ettevõtlusvabaduse ja ehitusõiguse teostamiseks ja oma omandi kasutamiseks. Samuti vähendab see tuleohutust. Tuleohutuse osas ei ole kohus kaebuse väiteid analüüsinud, vaid on piirdunud viitega projekti kooskõlastamisele päästeteenistuse poolt. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-64-02 on märgitud, et „Sellele seisukohale jõudes on ringkonnakohus leidnud, et valgustuse piiramine ja vaate varjamine ei saa olla aluseks ehitusloa andmisest keeldumisel ega ka lammutamisettekirjutuse tegemisel. Riigikohus selle seisukohaga ei nõustu. Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Naabri õigused ja huvid, mida ehitusloa andmisel tuleb arvestada, ei piirdu AÕS §-des 143 kuni 154 sätestatuga. Naabri omandiõiguse ja huvide kaitset ei või välistada ka asjaolu, et Eestis pole kehtestatud kvantitatiivseid miinimumnorme päikesevalguse intensiivsusele ja kestusele, samuti valgustatust otseselt mõjutavale ehitise kõrgusele ja kaugusele. Vastupidine tõlgendus oleks põhiseadusevastane. Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2).“ Võimalik oleks olukord lahendada nii, et kolmas isik saab ehitada, kuid samas kaebaja õigusi ei rikuta. Näiteks saaks teise korruse valgusevajaduse lahendada katuseakende tegemisega ning piiriseina ei peaks sellisel juhul aknaid tegema. Antud juhul on aga kaebaja huvide riive põhjendamatult suur. Detailplaneeringu koostamine tagaks ka avalikkuse huvide väljaselgitamise. Seega ei saa jätta seadusega nõutud detailplaneeringut teostamata vaid põhjendusega, et esitatavaid ettepanekuid niikuinii arvesse ei võetaks. Apellant viitab Riigikohtu seisukohtadele otsustes nr 3-3-1-29-00 ja 3-3-1-12-07 ning leiab, et kaebajalt menetluskulude väljamõistmine summas üle 30 000 krooni piirab isiku kaebeõigust.
  5. Tartu Linnavalitsus taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kõikides kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentides taotletud linnavalitsuse 15.08.2006 korralduse nr 1233 tühistamist ja mitte ehitusloa nr 2244/06 tühistamist ning kaebuse põhjendused puudutavad samuti korralduse õigusvastasust. Nii linnavalitsus, kolmas isik kui ka kohus on kaebust mõistnud selliselt ning oma seisukohtades käsitlenud korralduse õiguspärasuse küsimust. Seega puudub tõepoolest vaidlus ehitusloa üle. Kohus on õigesti käsitlenud planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 2, kuna tegemist on ehitise laiendamisega, mitte püstitamisega. Ebaõige on väide, et Roosi 28 krundil olnud hoone lammutati ning alustati uue hoone ehitusega. Seega ei olnud kohtul vaja anda seisukohta 6 planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 1 kohta. Apellatsioonkaebuse väited sõltumatu ja pädeva eksperdi hinnangu kohta on paljasõnalised. Kaebaja ei ole taotlenud kordusekspertiisi tegemist, vaid on piirdunud esitatud dokumentaalse tõendi alusetu kahtluse alla seadmisega ja ehitisregistri väljavõtte esitamisega Roosi 28 hoone kohta. Linnavalitsus on kohtuistungil märkinud, et kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik muuta hooneregistrist riiklikku ehitisregistrisse üle kantud andmeid, mistõttu sisaldusid ehitisregistris hoone mahu kohta ebaõiged andmed. Vastavalt ehitusseaduse § 56 lg 2 on ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Linnavalitsus on ehitusloa väljastamisel arvesse võtnud, et hooneregistrist ehitisregistrisse üle kantud andmed on hoone mahu osas ebaõiged ning olnud pidevalt seisukohal, et detailplaneeringu koostamise kohustust Roosi 28 kinnistul ei ole. Kohus on õigesti tuginenud ekspertiisiaktile kui dokumentaalsele tõendile, lähtunud õiglase otsuse tegemise põhimõttest ja võtnud aluseks ebaõigete andmete asemel ekspertiisiakti. Linnavalitsus nõustub kohtu põhjendustega, mille kohaselt VV 24.10.1995 määruse nr 36 mõtte kohaselt ei ole maa sihtotstarbe määratlemise seisukohast oluline see, kas on ehitatud üks, kaks või enam korrust, vaid kui kõrge hoonega on tegemist. Maakasutamise sihtotstarbe seadmise eesmärk on välistada korruselamute ehitamist individuaalelamute piirkonda ja vastupidi. Käesoleval juhul on ilmne, et valdavalt kahekorruseline ja vaid seitsme korteriga hoone kvalifitseerub väikeelamuna (korruselamuks on sama määruse kohaselt kolme- kuni viiekorruseline korterelamu). Kuna detailplaneeringu koostamise kohustust käesoleval juhul ei ole, siis lähtuvalt maakatastriseaduse § 18 lg 5 kuulub Roosi 28 krundi sihtotstarve muutmisele vastavalt ehitusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbele. Jaama 16 kinnistu piirneb teisest küljest linnale kuuluva muuseumi ja teatrihoonega, mille aiast ja vabaõhuetenduse tribüünilt avaneb täielik vaade Jaama 16 kinnistule. Seega ei saa rääkida sellise privaatsuse olemasolust Jaama 16 kinnistul, mille säilitamist kaebaja taotleb. Pigem viitab kaebaja ebamõistlik privaatsuse taotlus ja sellekohaste kaebuste esitamine tema pahausksusele ja soovile ehitusprotsessi venitades OÜ-lt X saada 300 000 krooni. Kohus on õigesti leidnud, et kuigi Roosi 28 hoone Jaama 16 krundi poolne sein paikneb kruntide vahetus läheduses, on nimetatud sein Roosi 28 hoone lahutamatu ja ajalooline osa ning ei ole piirirajatisena reaalselt ühiskasutuses. Sein ei paikne kruntide piiril, vaid piiri vahetus läheduses. Selle peamiseks funktsiooniks ei ole kruntide eraldamine. Samuti ei ole tegemist tulemüüriga, sest see ei ole ajalooliselt tulemüüri funktsiooni täitnud ega täida ka tänapäeval. Korralduses on üksikasjalikult selgitatud, et ehitusloa väljastamisega on täidetud tuleohutusnõuded, tagatud mõistlikus ulatuses isiku õigus omandi vabale kasutamisele ja käsutamisele, ehitusloa väljastamine on samuti avalikes huvides ning ehitusloa väljastamine ei riku ega piira ebamõistlikult naabri õigusi. Samuti on viidatud võimalusele, et jätkuvate erimeelsuste korral seoses seina kasutamisega on naabritel võimalik pöörduda tsiviilkohtusse. Vaidlustatud korraldus on põhjalikult motiveeritud, on kaalutud nii asjaosaliste kui avalikkuse huve ning tulenevalt avalikust huvist on linnavalitsus pidanud oluliseks, et miljööväärtuslikul hoonestusalal asuv lagunenud ja korduvalt tulekahjude käes kannatanud varisemisohtlik Roosi 28 hoone ei kujutaks edaspidi ohtu naabruskonnale ja saaks ümberehituse käigus korrastatud. Nii korraldus kui halduskohtu otsus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga otsuses nr 3-3-1-64-02, kuna kaebaja huve ei ole põhjendamatult ja piiramatult kahjustatud. Ka menetluskulude osas ei nõustu linnavalitsus apellandiga. Kohus on pidanud ebaõiglaseks ja põhjendamatuks menetluskulude väljamõistmist kaebajalt terves ulatuses.
  6. OÜ X taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt saab seaduslikku ehitustegevust üldjuhul vaidlustada vaid läbi ehitusloa vaidlustamise. Kaebaja ei ole kaebuses ega ka kohtuistungil kordagi väitnud, et oleks vaidlustanud ehitusloa. Samas isegi kui oleks võimalik väita, et kaebaja on läbi korralduse nr 1233 vaidlustamise väljendanud ka tahet vaidlustada ehitusluba nr 2244/06, ei muudaks see 7 vaidluse lõpptulemust, kuna kohus on õigesti tuvastanud, et korraldus nr 1233 on kehtiv ja õiguspärane, mistõttu on kehtiv ja õiguspärane ka ehitusluba nr 2244/
  7. Kohus on õigesti tuvastanud, et Roosi 28 kinnistule ei olnud detailplaneeringu koostamine kohustuslik lähtudes planeerimisseaduse §-st 3 lg 2 p
  8. Asja materjalid tõendavad, et kinnistul toimub olemasoleva hoone rekonstrueerimis- ja laiendamistöö. Rekonstrueerimise käigus on säilinud suur osa vanast hoonest, vaid osa täielikult amortiseerunud seinu on asendatud uutega. Rekonstrueerimise mõte ongi selles, et vahetatakse välja amortiseerunud hoone osad. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et rekonstrueerimis- ja laiendustööde käigus oleks 33% olemasoleva hoone mahust ületatud. Kaebaja on esitanud vaid ehitisregistri väljavõtte, milles sisalduvate ekslike andmete ümberlükkamiseks kolmas isik telliski ekspertiisi. Ainuüksi apellandi oletused ei saa seada eksperdi arvutusi kahtluse alla. Apellandi väide, nagu oleks apellatsioonkaebus käsitletavas väites õigustatud ka siis, kui hoone maht ei ületa 33%, on arusaamatu. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või, et akt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus on õigesti leidnud, et viidatud Vabariigi Valitsuse määruse mõtte kohaselt ei ole maa sihtotstarbe määratlemise seisukohast oluline see, kas on ehitatud üks, kaks või enam korrust, vaid kui kõrge hoonega on tegemist. Kui väita, et oluline on ainuüksi korruste arv ja mitte kõrgus, jõuaksime absurdse olukorrani, kus hoonele ehitataksegi ainult kaks korrust, kuid hoone enda kõrgus ületab tunduvalt tavapäraste kahekorruseliste väikeelamute kõrgust. Olemasolevale kahekorruselisele hooneosale lisakorruse pealeehitamine pööningu arvelt (vana hooneosa pööningukorrus küündib kolmanda korruse kõrguseni) on ette nähtud kehtiva Tartu Linnavalitsuse 28.02.2006 korraldusega nr 316 kehtestatud projekteerimistingimuste punktis 10, mille kohaselt võib Roosi 28 kinnistule ehitatava hoone maksimaalkõrguseks olla 13,5 m. Tartu Linnavalitsuse 28.02.2006 korraldust nr 316 projekteerimistingimuste määramise kohta ei ole kaebaja vaidlustanud, mistõttu antud vaidluses ei saa enam vaielda nende küsimuste üle, millised on lahendatud eelnimetatud korralduses. Tuginedes eeltoodule ja kohtu järeldusele, mille kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine Roosi 28 krundi suhtes vajalik, on kohus õigesti leidnud, et kinnistul asuva ehitise kasutamise otstarve on õigesti määratud väljastatud ehitusloas. Maakatastriseaduse § 18 lg 5 järgi kuulub Roosi 28 krundi sihtotstarve muutmisele vastavalt ehitusloas märgitud kasutamise otstarbele. Kohus, tuginedes plaanimaterjalidele, on õigesti tuvastanud, et Roosi 28 hoone Jaama 16 krundi poolne sein paikneb kruntide piiri vahetus läheduses, kuid mitte kruntide piiril. Seega on nimetatud sein Roosi 28 hoone lahutamatu ja ajalooline osa ning ei ole piirirajatisena reaalselt ühiskasutuses. Roosi 28 hoone sein ei eralda kahte krunti, samuti ei kasuta kaebaja kõnealust seina mitte mingil viisil ega ole panustanud selle ehitamisse ega korrashoidu. Lisaks on vaidlus selle üle, kas Roosi 28 majasein on piirirajatis või mitte, V. I ja OÜ X vaheline tsiviilõiguslik vaidlus, mida ei saa lahendada käesolevas halduskohtumenetluses, kus poolteks on V.I. ja Tartu Linnavalitsus. Isiku õiguste riivest saab rääkida juhul, kui konkreetne riive tõepoolest eksisteerib. Halduskohtul polnud võimalik kaebaja õiguste võimalikku riivet kontrollida, kuna kaebaja pole esile toonud ühtegi konkreetset väidet oma võimalike tulevikuplaanide kohta. Kohus on õigesti leidnud, et kaebaja taotleb absoluutset privaatsust tiheasustusega alal. Samas on kaebajale olnud selge, et Roosi 28 kinnistul on hoone asunud ca 100 aastat ning tõenäosus, et hoone renoveeritakse ja renoveerimise käigus ka mõned aknad vaatega kaebaja kinnistule rajatakse, on olnud reaalne. Kolmas isik on kaebajale vastu tulnud ning vähendanud Jaama 16 kinnistu poolsete akende arvu oluliselt. Kolmas isik nõustub kohtu seisukohaga, mille kohaselt linnas naaberkinnistul asuva hoone seina mõne akna lisandumine ei kujuta endast 8 sellist omandiõiguse riivet ega tekita ka sellist kahju, mis õigustaks kolmanda isiku ehitusõiguse ja omandi vaba käsutamise ja kasutamise ulatuslikku piiramist. Olukorras, kus kohus on põhjendatult tuginenud päästeameti kui eksperdi kooskõlastusele ja apellant on esitanud põhjendamatuid väiteid, nagu tuleneks päästeameti poolt heakskiidetud projektist apellandile mingi oht, tuleb apellandi paljasõnalised väited tähelepanuta jätta. Kaebajalt menetluskulude väljamõistmine otsustatud summas on õigustatud ning õiglane. Olukorras, kus füüsilise isiku vaidlusest kohaliku omavalitsusega on oluliselt puudutatud ka kolmas isik, kes on eraõiguslik juriidiline isik, ei ole võimalik rakendada samu füüsilise isiku kaitse põhimõtteid, nagu neid tuleb rakendada subordinatsioonilise iseloomuga vaidluses.

§ 92

lg 7 säte aitab tagada õiglust olukorras, kus kolmas isik on halduskohtus kandnud märkimisväärseid kulutusi, mis on tingitud teda hõlmava vaidluse konkreetsetest asjaoludest. Kohtuasja raames on kolmandale isikule tekitatud märkimisväärset kahju. Halduskohus peatas kaebaja avalduse alusel 03.01.2007 määrusega Tartu Linnavalitsuse 15.08.2006 korralduse nr 1233 kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas. Kaebaja esitas esialgse kaebuse 20.08.2006, kuid kuna kaebajast tulenevatel põhjustel jäid mitmed kohtuistungid ära, jõudis vaidlus halduskohtu lahendini alles 17.09.

  1. Kuigi kolmas isik on püüdnud hoida kahju minimaalsena, on talle tekkinud ikkagi märkimisväärne rahaline kahju, millele lisandub igakuiselt 30 000 – 40 000 krooni. Kaebaja ilmselt mõistis kolmanda isiku keerulist olukorda ja seetõttu püüdis protsessi venitamisega saavutada kohatuid eesmärke. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja esitas kohtule kompromissettepaneku, kust nähtub, et ehituslikud küsimused jäid tema jaoks tahaplaanile ning tema esmane soov on saada kolmandalt isikult 300 000 krooni. Olukorras, kus kolmas isik pakkus väiksemat summat, taganes kaebaja kompromissettepanekust. Seega ei ole kaebaja kasutanud oma kaebeõigust heas usus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  3. septembri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja

§ 47lg 1 ning Ts

MS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega, et Roosi 28 hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks oli kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Seejuures on apellant viidanud planeerimisseaduse §-le 3 lg 2 p 1, kuna asja materjalidest nähtub, et Roosi 28 krundil olnud hoone lammutati ära ja alustati uue hoone ehitamisega ning vanast hoonest ei jäänud midagi järele. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites uute hoonete ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Roosi 28 kinnistule ei olnud detailplaneeringu koostamine kohustuslik planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 2 alusel, kuna kinnistul toimuvad olemasoleva hoone rekonstrueerimis- ja laiendamistööd. Rekonstrueerimise käigus on säilinud suur osa vanast hoonest, amortiseerunud seinad on asendatud uutega. Selline nõue oli olemas ka Tartu Linna arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt

  1. märtsil 2006 väljastatud projekteerimistingimustes hoone projekteerimiseks nr PTH-05-392, kus nähti ette tellise ja looduskivi säilitamise kohustus. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 2 järgi on detailplaneeringu koostamine kohustuslik olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 33 % suuruse laiendamise ja selle 9 ehitusprojekti koostamise aluseks. Apellant on viidanud ehitisregistri väljavõtetele, mille kohaselt on hoone mahuks 1883 m3, mitte aga 2163 m3, nagu on märgitud ekspertiisiaktis, ja seega ületab hoone laiendamise maht 33 %. Ehitusseaduse § 56 lg 2 alusel on ehitusregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Linnavalitsus on ehitusloa väljastamisel arvesse võtnud, et hooneregistrist ehitisregistrisse üle kantud hoone mahu osas olevad andmed on ebaõiged. Sellist linnavalitsuse seisukohta kinnitab ka ekspertiisihinnang, mis võttis aluseks antud aadressil varem asunud majavalduse inventariseerimise joonised aastast
  2. Selle kohaselt oli endise hoone ruumala 2163 m3 ja endine hoone + 33 % on 2877 m
  3. Kuna projekteeritud hoone ruumala on 2810 m3, siis jääb see lubatud piiridesse ja maapealset kubatuuri ei ole laiendatud selliselt, et oleks vajalik detailplaneeringu koostamine. Apellant ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis seaksid ekspertiisihinnangu kahtluse alla. Asjaolu, et hoone oli lagunenud, ei anna veel alust väiteks, et selle tõttu oli hoone maht vähenenud ning detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Ekspertiisihinnangus on õigesti aluseks võetud 1931.a inventariseerimise joonised, kuna need näitavad selles kohas olnud hoone tegelikku mahtu. Ringkonnakohus märgib seejuures ka seda, et mingitest seadusesätetest ei tulene linnavalitsusele kohustust enne projekteerimistingimuste väljastamist kontrollida, kas projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatud dokumentides märgitud andmed hoone ruumala suhtes on õiged. Eeldatakse esitatud andmete õigusust. Linnavalitsuse sellise eelduse õigsust on kinnitanud ka ekspertiisihinnang. Pealegi nähtub ekspertiisihinnangust, et 1931.a joonised on saadud Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnast. Seega olid linnavalitsusel juba vaidlustatud korralduse ajal olemas andmed, mille alusel sai väita, et hoone kubatuur laieneb seaduses ettenähtud mahus, mis ei nõua detailplaneeringu koostamist. Selle väitega, et hoone kubatuur on suurem kui seaduses ette nähtud ja oli vajalik detailplaneeringu koostamine, esitas apellant alles menetluse käigus. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses märgituga, et ebaõige on kohtu seisukoht, mille järgi VV 24.01.1995 määruse nr 36 mõtte kohaselt ei ole maa sihtotstarbe määratlemise seiskohast oluline see, mitu korrust on ehitatud, vaid oluline on ainult hoone kõrgus. Määruse nr 36 kohaselt on väikeelamumaaks ka kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamute maa. Korruselamumaaks on kolme ja enama korruselise korterelamu maa. Roosi 28 puhul on tegemist väikeelamumaaga. Antud juhul on vajalik tuvastada asjaolu, kas sinna ehitusloa alusel ehitatava elamu puhul on tegemist kahe- või kolmekorruselise elamuga. Ringkonnakohus leiab, et kui katusekorrus ehitatakse välja ja sinna rajatakse korter, ei muuda see antud ehitist kolmekorruseliseks, kuna määruse mõtte kohaselt tuleks siiski kolmekorruseliseks ehitiseks lugeda ehitist, mis on kogu ulatuses kolmekorruseline. Seega ei ole tegemist korruselamu ehitamisega väikeelamumaale ja apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Puudub vajadus katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks. Pealegi on selle ehitise ehitamisel kinni peetud linnavalitsuse poolt ettenähtud projekteerimistingimustest, mille kohaselt on lubatud hoone renoveerida osalt kolmekorruselisena. Pealegi oli ka algsel kujul tegemist osaliselt kolmekordse hoonega. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et Roosi 28 hoone sein on piirirajatis AÕS § 151 lg 1 tähenduses. AÕS § 151 lg 1 kohaselt, kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, siis on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Ringkonnakohus leiab, et siin on antud piirirajatise mõiste. Kuidagi ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et kui mingi hoone sein on kinnisasjade piiril, siis muutub see automaatselt naabrite ühiskasutuses olevaks. AÕS §-s 151 lg 1 on piirirajatistena siiski käsitletud selliseid asju, mis on konkreetselt mõeldud kinnisasjade eraldamiseks. Ei saa nõustuda ka sellega, et seina akende lisamine tekitab apellandile kahju, kuna see suurendab oluliselt tule leviku võimalust tema hoonetele. Tegemist ei olnud ega ole ka praegu 10 tulemüüriga. Projekteerimistingimuste kohaselt tuleb vältida lahendusi, mis nõuavad ulatuslikke tulemüüre. Kuna Tartumaa Päästeteenistus on ehitusprojekti kooskõlastanud, siis puudub alus väita, et sellise ehitise püstitamisega võidakse apellandile tekitada kahju. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega ka selles, et vaidlustatud korraldusega on rikutud oluliselt tema õigust privaatsusele. Tegemist on tiheasustusega alaga, kus kindlasti ei ole isiku privaatsus nii piisavalt tagatud kui hajaasustusega alal. Samas on Roosi 28 kogu aeg asunud ehitis ja seega pidi apellant arvestama, et lagunenud ehitise kordategemisega kinnistu omaniku poolt võib tema privaatsus saada rikutud olulisemal määral kui see oli enne. Pealegi tuleb siinjuures arvestada ka asjaolu, et kolmas isik on apellandile vastu tulnud ja vähendanud akende suurust, millest avaneb vaade naaberkinnistule. Roosi 28 asunud lagunenud ja tulekahjudes kannatada saanud varisemisohtliku hoone kordategemine on kooskõlas ka avalike huvidega, kuna tegemist on miljööväärtusliku piirkonnaga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ehitusloa väljastamine on kooskõlas isiku õigusega oma omandi vabale kasutamisele ja see ei piira ebamõistlikult apellandi õigusi. Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et linnavalitsus on vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel ja selle alusel ehitusloa väljastamisel lähtunud diskretsiooniõigusest ja kaalunud piisavalt Roosi 28 ja Jaama 16 kinnistu omanike õigusi ja huve. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

§ 92

lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. OÜ X on taotlenud apellatsiooniastmes kantud menetluskulude 11 457.80 krooni väljamõistmist, mis on advokaadibüroole tasutud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on mõistlike menetluskuludega ja need kuuluvad apellandilt väljamõistmisele. Viivi Tomson Maili Lokk 11 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.