Obsah (4)

§ 15§ 18§ 16§ 10

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Pankrotimenetluse algatamata jätmine Avalikult teatavakstegemine 20. aprill 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Avalduse ese nr 2-06-36471 AS Hansa Liising Ee

) § 15 lg-st 1, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. AS Hansa Liising Eesti pankrotiavalduse lahendamisel: 1.1 jätta Edmuns Savickise pankrotimenetlus algatamata; 1.2 määruse jõustumisel tühistada
2. aprilli 2007 Tartu Maakohtu määrusega pankrotiavalduse tagamise abinõuna tehtud keelumärge Edmunds Savickisele kuuluvale korteriomandi (asukoht xxxxxxxxxx x-x xxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx) käsutamise täielikuks keelamiseks, s. o Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud kinnistusregistriosas nr xxxxxxx tehtud keelumärge kannate täielikuks keelamiseks AS Hansa Liising Eesti kasuks; 1.3 määruse jõustumisel tagastada AS-le Hansa Liising Eesti (konto nr 221012021568)
3. märtsil 2007 maksekorraldusega nr 21017 Rahandusministeeriumi deposiitkontole (viitenumber 3100057455) tasutud kautsjon 1 000 (üks tuhat) krooni. Muud otsustused
4. Seoses menetluskulude ja määruse edastamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need avaldaja kanda; 2.2 saata määruse koopia menetlusosalistele ning määruse jõustumisel kinnistusregistrile ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja tähtajas
5. Selgitada: 3.1

§ 15

lg 3 kohaselt on pankrotiavalduse esitanud isikul õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Tsiviilasjas on AS Hansa Liising Eesti esitanud

§ 18alusel pankrotiavalduse Edmuns Savickise pankroti väljakuulutamseks.

AS Hansa Liising Eesti on kohtule esitanud asjaoludena, et AS Hansa Liising Eesti ja Edmunds Savickis sõlmisid

1. mail 2005 käenduslepingu, mille p 1 alusel võlgnik võttis endale kohustuse vastutada liisingulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate Hetastar OÜ kohustuste kohase täitmise eest võlausaldaja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kuni summas 7 564 690.02 krooni. Vastavalt võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud käenduslepingu p-le 4 oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel oli kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustus ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad. Võlausaldaja ja liisinguvõtja (liisingulepingu sõlmimisel esindas liisinguvõtjat Hetastar OÜ-d võlgnik Edmunds Savickis liisinguvõtja juhatuse liikmena) sõlmisid liisingulepingu
2. mai 2005, mille p-s 1 määratleti liisinguesemena komposteerimistehas Biompomax lisavarustusega. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga kuni
3. mai
4. Avaldaja väitel liisinguandja omandas liisingueseme liisinguvõtja huvides Norde Baltic OÜ-lt 549 640.18 Euro eest müügilepinguga, millest nähtuvalt on liisingueseme maksumuseks 8 600 000 krooni (millest 1 311 864.41 krooni moodustab käibemaks). Liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktist nähtub, et liisinguvõtja on liisingueseme oma valdusesse võtnud. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste punktile 1.
5. oli liisinguvõtja kohustatud igakuiselt tasuma liisingueseme kasutamise eest makseid liisingulepingule lisatud maksegraafiku alusel. Liisinguvõtjal tekkisid võlausaldajale teadmata asjaoludel makseraskused alates
6. novembrist
7. Kuna liisinguvõtja ei ole täitnud oma liisingulepingust tulenevaid kohustusi, kasutas võlausaldaja üldtingimuste punktidest 7.1., 7.1.3., 7.1.
8. ja 7.1.
9. tulenevat õigust ning ütles liisingulepingu ühepoolselt üles. Eelnevalt oli võlausaldaja andnud liisinguvõtjale 14 päeva aega kohustuse täitmiseks, mida liisinguvõtja ei teinud. Tasumata arvete võlgnevus on avaldaja väitel tekkinud liisingueseme kasutamisest liisinguvõtja poolt ning liisingulepingu alusel esitatud arvete tähtaegselt tasumata jätmisest. Liisinguvõtja tasumata arvete võlgnevus võlausaldaja ees on kokku 1 980 582.82 krooni, millele lisandub tähtaegselt tasumata arvete põhiosalt alates
10. november 2005 kuni
11. mai 2006 arvestatud viivis määraga 0,25% päevas summas 564 570.47 krooni, kokku võlgnevus summas 2 545 153.29 krooni.

§ 16

lg 1 kohaselt, kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Kohtu eelistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduses esitatud taotluste juurde. Edmunds Savickis võlgnikuna vaidlustas pankrotiavalduse. Vastuväitena on võlgnik esitanud asjaolu, et utiliseerimistehas on avaldaja omand, mida avaldaja pole eitanud. Avaldaja on esitatud hindamisakti, millest nähtuvalt vara väärtus on alla 2 miljoni, mis on vastuolus avaldaja esialgse hindamisaktiga (hinnatud väärtuseks 8,6 miljonit krooni). Mõlemad hindamised on tehtud ühe hindaja poolt, millest saab järeldada, et hindamine ei ole usaldusväärne. Võlgnik on leidnud, liisingu puhul on sisuliselt võlgnevus liisingu esemega (analoogiliselt pandiõigusega) tagatud ja pankroti algatamise aluseid ei ole. VÕS § 367 kohaselt tuleks võlast maha arvestada tehase väärtus. Võlgnik on seisukohal, et avaldaja nõude on vaidlustatav. Ka on võlgniku väitel peale pankrotihoiatuse saamist võlgnik koheselt vaidlustanud nõude, mis nähtub 02. juuli 2006 Edmunds Savickise poolt avaldajale esitatud vastusest. 2 Võlgnik on viidanud veel asjaolule, et avaldus pole esitatud õigele kohtule, kuna lepingust tulenevalt lahendatakse poolte lepingu täitmisest tulenevad vaidlused Tallinna Linnakohtus. Kohtu põhjendused Asjas on õiguslikuks küsimuseks pankrotimenetluse algatamise otsustamine. Vastavalt

§ 10lg-le 1 peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Pakr

S § 15 lg-s 1 on sätestatud asjaolud, millede puhul kohus jätab pankrotimenetluse algatamata. Pankrotimenetlust välistavateks asjaoluks on muuhulgas nõude vaieldavus ja nõude tagatus, milledele pankrotiavalduse esitaja on tuginenud.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning § 15 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui nõue on pandiga täielikult tagatud. VÕS §-s 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 3 kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel tuleb maha arvestada liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Arvestada tuleb asjaolu, et liisingueseme väärtus ei ole usaldusväärne, kuna avaldaja on andnud selle kohta erinevaid hinnanguid. Arvestada tuleb ka asjaolu, et Edmunds Savickis on vastanud avaldaja pankrotihoiatusele ja vaidlustanud selle. Kohus on seisukohal, et võlgnik on pankrotimenetluse algatamise avaldusele põhjendatult vastu vaielnud ja asjakohaselt tuginenud

§ 15

lg 1 p-dele 1 ja 2 ning Edmunds Savickise pankrotimenetlus tuleb jätta algatamata. Seoses pankrotimenetluse algatamata jätmisega tuleb tühistada

1. aprillil 2007 Tartu Maakohtu määrusega pankrotiavalduse tagamise abinõuna tehtud keelumärge Edmunds Savickisele kuuluvale korteriomandi (asukoht xxxxxxxxxx x-x xxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx) käsutamise täielikuks keelamiseks, s. o Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud kinnistusregistriosas nr xxxxxxx tehtud keelumärge kannate täielikuks keelamiseks AS Hansa Liising Eesti kasuks. Samuti tuleb tagastada avaldaja poolt
2. märtsil 2007 maksekorraldusega nr 21017 Rahandusministeeriumi deposiitkontole (viitenumber 3100057455) tasutud kautsjon 1 000 krooni. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

§ 15

lg 4 kohaselt kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Seoses pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja

§ 15

lg 4 kohaselt jätta avaldaja AS Hansa Liising Eesti kanda.

§ 15

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada erikaebuse. Toomas Lillsaar Kohtunik 3