← Eesti

2-07-42381/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-07-42381 Kohtuasi INavaldus EH`ilt vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: IN(ik XXX, elukoht XXX), määratud esindaja adv. Marina Leis Puudutatud isik: EH (ik XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: MH(ik XXX elukoht XXX), määratud esindaja vandeadv. Tiina Mare Hiob Eestkosteasutus: Tallinna linn läbi Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna (asukoht XXX), esindaja EB kohtuistungil
  3. jaanuar
  4. a avaldaja IN, esindaja adv. Marina Leis MH`i esindaja vandeadv. Tiina Mare Hiob Eestkosteasutuse esindaja EB Asja läbivaatamine ja kohtuistungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Võtta ära EH`ilt (ik XXX) vanema õigused poja MH`i (ik XXX) suhtes. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Avalduse asjaolud 11.10.
  5. a kohtule esitatud avalduses palub avaldaja ära võtta EHilt vanema õigused poeg MHi suhtes. Avalduse kohaselt sündis XXX. a avaldajal ja EHil poeg MH. Isadus on lapse suhtes tuvastatud vanemate ühise avalduse alusel. Avaldaja ja EHi vahelised suhted olid pingelised ja purunesid peatselt pärast lapse sündi. EH ei ole kunagi lapse kasvatamisel ega ülalpidamisel osalenud. EH on suhelnud pojaga mõned korrad telefoni teel, olles ise alkoholi tarvitanud. Alates kooselu lõppemisest ei ole EH poja ülalpidamiseks elatist tasunud. Puudutatud isiku MH`i määratud esindaja seisukoht Puudutatud isiku esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. MH ise on esindajale avaldanud arvamust, et isalt võib vanemaõigused ära võtta. IN on taganud M turvalise ja stabiilse kasvukeskkonna, isa selleks tahet ega huvi üles näidanud ei ole. Lapse elukvaliteet on kannatanud ühe vanema soovimatuse tõttu osaleda lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel. EHi lapse käekäik, haridus, tervislik seisund ja toimetulek huvitanud ei ole. Vaatamata vanema seadusest tulenevale kohustusele last ülal pidada ei ole EH seda kohustust täitnud. Seeläbi on EH oluliselt kahjustanud lapse õigusi ja huve. Lapsel on õigus mõlemale vanemale ja mõlema vanema armastusele. Kui üks vanem ilma mõjuvate põhjusteta lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel ei osale, kahjustab see last emotsionaalselt ja materiaalselt. Vanema õiguste äravõtmine EHilt on MHi huvides ega kahjusta lapse õigusi. Eestkosteasutuse esindaja seisukoht Eestkosteasutus toetab IN avaldust. EHi sõnul pole ta oma lapse MH iga mitu aastat kohtunud, on suhelnud vaid telefoni teel. EH tunnistas, et ta ei ole last pikka aega rahaliselt toetanud. Elatise mittemaksmist põhjendas ta rahapuudusega. EH avaldas, et tal on ükskõik kas tal on vanemlikud õigused MHi suhtes või mitte. MH iga vesteldes selgus, et ta nägi oma isa viimati umbes kuus aastat tagasi ja last ehmatas isa väljanägemine. MHile meenuvad seoses isaga vaid alkoholijoobes tehtud telefonikõned. Lapsel puuduvad igasugused tunded isa vastu. MH ei mäleta, et isa oleks talle kunagi sünnipäevaks või jõuludeks kingitusi toonud, talle helistanud või kaarti saatnud. MH on nõus, et EHilt vanema õigused ära võetaks. Avaldaja IN ga vesteldes selgus, et EH on alkoholi tarvitav vägivaldne mees. IN on veendunud, et lapsele pole vaja isa, kes temast kunagi hoolinud pole. Kohtumääruse põhjendused PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus ei pidanud vajalikuks isiklikult MHi ära kuulata, kuna lapsega on vestelnud eestkosteasutuse esindaja ja MHi määratud esindaja. MH on avaldanud nõusolekut, et EHilt vanema õigused ära võetaks. MHi määratud korras esindaja seisukoha kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta palub avaldus rahuldada. Samuti toetab eestkosteasutus avaldust EHilt vanema õiguste äravõtmiseks poeg MHi suhtes. Avaldaja, puudutatud isiku MHi määratud esindaja ning eestkosteasutuse esindaja kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega ja kohtuistungil antud seletustega on tõendamist leidnud, et EH ei ole täitnud ega ole suuteline täitma oma kohustusi MHi kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Avaldaja on taganud lapsele turvalise ja stabiilse elukeskkonna. EHi ei ole aastaid poja MHi vastu mingisugust huvi üles näidanud vaid on põhjustanud pojale üksnes emotsionaalseid kannatusi. EH ei ole MHi suhtes üles näidanud vanemlikku hoolt, vastutust ega kohusetunnet. EH on ilma mõjuvate põhjuseta jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse lapse eest hoolitseda ja last ülal pidada. EHi suutmatus osaleda lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel kahjustab lapse õigusi ja huve. Lähtudes eeltoodust ning PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. MHi huvides on EHilt vanema õiguste äravõtmine. Maie Seppo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.