p. 5 alusel seaduslikuks tunnistamiseks ning hüvitiste ja töötasu nõuete rahuldamata jätmiseks. Kostja OÜ M tegeles ligi kolm aastat lihatoodete tootmise ja müügiga. Kostja otsustas võtta tööle telefoniagendi müügikohale töötaja, kes valdab eesti keelt ja arvutit. Nimetatud ametikohale pakkus ennast tööle S H . Kostja selgitas vestluse käigus hagejale, et tema tööülesannete hulka hakkab kuuluma lihatoodete tellimuste vastuvõtmine telefoni ja e-posti teel, saatelehtede väljakirjutamine ning uute klientide otsimine telefoniteatmikest, telefonitsi ja interneti teel.. Antud tööl oli kohustuslik eesti keele valdamine ja arvuti tundmine ja suhtlemisoskus klientidega. Kuna kostjal olid kahtlused hageja oskuste osas, otsustas ta hageja tööle võtta nelja kuulise katseajaga, millega hageja oli ka nõus. Kostja teatas, et hageja peab tööle asuma 01.08.2006.a. ja tema tööaeg hakkab olema kella 8.00 kuni 17.00, vaheaeg kella 12.00 kuni 13.
p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, nimetatud kanne tehti ka hageja tööraamatusse 28.10.2006.a. Kokku maksti hagejale töötasu 5000 krooni. Vastavalt töögraafikule pidi hageja töötasu saama 2925,99 krooni (august 2006.a. 1565,22 krooni; september 2006.a. 1142,86; puhkusetasu 217,91 krooni). Kostja teavitas hagejat, et hageja peab kostjale tagastama enammakstud töötasu summas 2074 krooni (5000-2925,99). Lähtudes eeltoodust palub kostja tunnistada töölepingu lõpetamine hagejaga
2 Hageja SH vastuväited 21.02.2007.a. esitas OÜ M kohtule hagiavalduse S H ’i vastu töölepingu seaduslikuks tunnistamiseks. S H asus OÜ-s M tööle suulise töölepingu alusel alates 01.08.2006.a. klienditeenindajana. Faktiliselt asus hageja aga tööle juulikuu alguses 2006.a., kuid palus ennast tööle vormistada alates 01.08.2006.a. Juulikuus 2006.a. käis hageja tööl harva, tutvus töökohaga ning valmistas töökohta ette ja täitis kostja poolt antud väiksemaid ülesandeid. Kostja tasus hagejale juulikuus töötamise eest 1000 krooni, mida kostja ise väidab, et see oli avanss, kuid see ei vasta tõele. Kostja hagejaga kirjalikku töölepingut ei sõlminud, vaatamata hageja mitmekordsetele palvetele. Hageja kohtus kostjaga esindajaga OÜ M, kus hageja töötas varem müügi-spetsialistina. Kostja oli OÜ M klient-tarnija. Kostja esindaja teadis väga hästi hageja töötingimusi ja töötasu suurust. 2006.a. aprillis pakkus kostja esindaja hagejale tööd enda juures, kuna teadis hageja kogemusi, oskusi ja võimalusi. Kostja esindaja teavitas hagejat, et tööruumid asuvad aadressil Suur-Sõjamäe, kuhu on raske ühistranspordiga saada. Hageja (hageja elab Õismäel) nõustus kostja ettepanekuga ainult seetõttu, et pooled leppisid kokku, et tööl tuleb käia kolm kuni neli korda nädalas tööajaga neli kuni viis tundi päevas. Töötasus leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale 3000 krooni kuus ja müügiprotsendi, kokku pidi töötasu olema vähemalt 5300 krooni kuus. Kostja ei nõudnud hagejalt tõendeid eesti keele valdamise ja arvuti oskuste kohta ja seega hageja ka neid kostjale ei esitanud. Hageja väidab, et kostja teadis väga hästi hageja eesti keele oskuse taset ja oli sellega täiesti rahul. Samuti on hagejal olemas dokument arvutikursuste läbimise kohta ning hageja oleks selle kostjale esitanud, kui kostja oleks palunud. Lähtudes eeltoodust palub hageja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, välja mõista kostjalt
lg 2 alusel hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses, välja mõista saamata lõpparve, septembri kuu palk, kasutamata jäänud puhkuse hüvitis kuu päeva eest. Hüvitis saamata jäänud raha eest ajavahemiku 27.09.-05.10.2006.a. kohta ja
Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde ja palus asi lahendada sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et SH hagi OÜ M vastu tuleb rahuldada osaliselt Individuaalse Töövaidluse Lahendamise Seaduse (ITVS) § 24 lg. 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Kohus märgib, et töövaidluskomisjoni otsust ei ole pooled vaidlustanud osas, millega lõpetati menetlus SH avalduses OÜ M vastu ravikindlustuse hüvitise hüvitamise nõudes. Selles osas töövaidluskomisjoni otsus jõustus vastavalt ITVS §-le 25 lg.1. Seega on hageja SH nõuded käesolevas asjas : - tunnistada seadusevastaseks hagejaga töölepingu lõpetamine tööandja algatusel
p 5 alusel ja lugeda hagejaga sõlmitud tööleping lõppenuks töötaja algatusel alates 28.10.2006.a. 3 - Välja mõista OÜ-lt M S H ’i kasuks ebaseadusliku töölepingu lõpetamise hüvitis
2 alusel kuue kuu keskmise palga ulatuses. - Välja mõista OÜ M S H ’i kasuks 2006.a. septembri kuu palk 3000 krooni ja kasutamata puhkuse eest rahaline hüvitis 6 päeva eest. - Välja mõista OÜ-lt M S H ’i kasuks
2 alusel lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk. Kostja OÜ M on palunud tunnistada töölepingu lõpetamine S H ’iga
hagejale 2006.a. septembrikuu osalise palga 1142,65 krooni väljamõistmine ja selle viivitamatut täitmine,
§-de 117 lg. 2 ja 119 lg. 2 alusel hüvitiste väljamõistmine ja kasutamata puhkuse eest hüvitise väljamõistmine . Poolte vahel puudub vaidlus selles, et S H asus tööle OÜ-s M kliendi-teenindajana 01.08.2006.a. ilma kirjalikku lepingut sõlmimata. Samuti puudub poolte vahel vaidlus hagejale ettenähtud põhipalga osas – see võis vastata kehtivale minimaalpalgale, mis 2006.a. oli 3000 krooni kuus. Kostja OÜ M lõpetas S H iga töölepingu tööandja algatusel 28.10.2006.a. vastavalt
ITVS § 28 lg. 1 alusel on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks.
p. 5 järgi võib töölepingu lõpetada tööandja algatusel, kui töötaja töölepingus oli kokku lepitud katseajas ning selle tulemused osutuvad ebarahuldavateks. Katseaega võib kohaldada üksnes poolte kokkuleppel. Vastavalt
lõikele 1 ja 2 võib töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlaksmääramiseks töölepingus ette näha kuni neljakuulise katseaja. S H il aga kirjalik tööleping puudus ning kuna ta eitas ka katseaja suulist kokkulepet, siis ei olnud tööandjal õigust tema töölepingut
p. 5 alusel lõpetada selle paragrahvi kohaldamiseks ettenähtud tingimuse puudumise tõttu. Seega kohus tunnistab SH töölepingu lõpetamise OÜ M poolt ebaseaduslikuks. Kuna hageja S H on loobunud tööle ennistamisest, siis lähtudes ITVS § 29 lg. 2 sätestatust tuleb lugeda S H OÜ-st M tööl lahkunuks tema omal algatusel alates 28. oktoobrist 2006.a., s.o. töötamise tegelikust lõppemise päevast. Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel ja töötaja loobumisel tööle ennistamisest on tööandja kohustatud maksma töötajale
ITVS § 30 lg. 2 kohaselt määrab töövaidlusorgan hüvitise suuruse olenevalt õigusrikkumise iseloomust ja töölepingu lõpetamise asjaoludest. Lisaks sätestab lepingupoolte vastutuse kohaldamise alused võlaõigusseaduse (VÕS) § 115, mille lg. 1. kohaselt on kahjustatud lepingu poolel kohustuse rikkumise korral õigus nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. S H leidis oma töövaidlusavalduses, et OÜ M peab talle maksma
2 ettenähtud hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses, selgitamata, mida ta töösuhtest OÜ M lootis ja millist kahju ta seoses töölepingu lõpetamisega kandis. Seega ei ole tõendatud hageja õigus saada
2 ettenähtud hüvitist maksimaalmääras ning arvestades ka tema lühikest töötamise aega OÜ M , leiab kohus, et väljamõistetava hüvitise suuruseks on üks keskmine kuupalk. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.08.2001.a. määrusega nr. 275 kinnitatud keskmise palga arvutamise korra § 2 lõikele 1 arvutatakse keksmine palk üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast, mis keskmise päevapalga saamiseks jagatakse selle korra § 3 lõike 1 kohaselt sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse (kalendaarse) tööpäevade arvuga. SH töötasu keskmise palga arvutamise aluseks olnud ajavahemikus, töölepingu lõpetamise kuule eelnevates kuudes, 2006.a. aprillist kuni septembrini oli augustis 23 tööpäeva eest 6053 krooni ja septembris 18 tööpäeva eest 1142,85 krooni, kokku 41 tööpäeva eest 7195,85 krooni, millest keskmine päevapalk on 175,51 krooni ja talle ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest väljamõistetav keskmine kuupalk on 3715,55 krooni (175,51 x aprilli kuni septembri keskmine tööpäevade arv 21,17). 4 2006.a. septembri kuu eest nõudis hageja palka 3000 kroonise põhipalga alusel kuni ajutise töövõimetuse alguseni,
lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale välja lõpparve töölepingu lõpetamise päeval, lõpparve kinnipidamise eest kannab ta vastutust
1 alusel, keskmise päevapalga ulatuses iga lõpparve maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe keskmise palga. OÜ M oli kohustatud maksma S H ile
2 ettenähtud maksimaalmääras, keskmise kuupalga ulatuses summas 3715,55 krooni. Samuti ei ole kostja hagejale maksnud väljateenitud puhkusetasu. Hageja on alates 01.08.2006.a. kuni 28.10.2006.a. väljateeninud puhkuse rahalise hüvitise 6,9 kalendripäeva ulatuses. Puhkuse tasu arvestatakse kuu töötasude alusel, mis jagatakse tööloldud kalendripäevade arvuga. Hageja töötasu töölepingu lõpetamise kuule eelnevates kuues kuus oli 48 kalendripäeva eest 7195,85 krooni, millest puhkuse kalendripäeva tasu on 149,90 krooni ja puhkusehüvitis 6,9 päeva eest on 1034,30 krooni. Seega leiab kohus, et kostjalt kuulub välja mõistmisele väljateenitud puhkuse rahaline hüvitis 6,9 kalendripäeva eest summas 1034,30 krooni. Väljamõistmisele kuuluvast lõpparvest määras töövaidluskomisjon 2006.a. septembri kuu palga 1142,85 krooni ITVS § 27 lg.1 p.1 alusel viivitamatult täitmisele. Kohus tunnistab 2006.a. septembri kuu palga 1142,85 krooni viivitamatu täitmise põhjendatuks ja seaduslikuks . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, s.h. kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta OÜ M kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 5 Taimi Kollom Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.