Obsah (7)

§ 9§ 23§ 3§ 8§ 4§ 10§ 1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1482 Otsuse kuupäev 11. oktoober 2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Sulev Karu kaebus Pärsti Vallavolikogu 18.

) § 10 lg 4 kohaselt on detailplaneeringu algatamine ja koostamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust muuhulgas teostada kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Haldusakt peab olema motiveeritud, kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 1, lg 3) Kaalutlusõigust ning selle teostamist on korduvalt käsitlenud Riigikohus oma lahendites. Muu hulgas on Riigikohus oma 06.11.2002.a otsuses 33-1-62-02 asunud seisukohale, et /.../Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon./.../. Kaalutlusotsustuse, sealhulgas planeeringu kehtestamisest keeldumise otsustuse põhjendamisel, eriti aga juhtudel, kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele (nagu näiteks heade kommete ja tavade vastasus), peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma (sisulise) motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Käesoleval juhul ei ole vastustaja kaevatavas haldusaktis nimetatut järginud. Otsuses sisalduv motivatsioon koosneb sisuliselt kolmest argumendist - Tart-Hansu kinnistu paikneb väärtuslikul põllumaal ja - ümbruskonnas on kehtestatud detailplaneeringutega moodustatud suur arv elamukrunte ning hulk elamukrunte on loomisel ja - volikogu on kujundanud praktika analoogsete taotluste lahendamisel.

1. Kaevatavas haldusaktis sisalduv motivatsioon ei selgita kaebuse esitajale detailplaneeringu mittealgatamist ning seda alljärgnevas: 2.
2. Kinnistu paiknemine väärtuslikul põllumaal ei takista maa sihtotstarbe muutmist ning samuti ei saa olla nimetatud fakt takistuseks kinnistule omandiõiguse teostamisel. Seda enam, et teadaolevalt moodustab osa kinnistust endise maantee alune maa, mida ei ole võimalik käsitelda väärtusliku põllumaana. Juhul, kui väärtuslikku põllumaad soovitakse siiski säilitada, on planeeringu käigus selle otstarvet ja suurust muuta vastavalt tegelikule olukorrale, välistades maaüksusest väheviljaka põllumaa ning moodustades sellest elamumaa. See on aga kõik lahendatav alles planeeringu koostamise käigus ning nimetatu osas ei ole võimalik konkreetseid seisukohti kujundada enne planeeringu algatamist. Kaebaja on seisukohal, et planeeringu mittealgatamise otsuses sisalduva motivatsiooni oleks saanud lahendada detailplaneeringu lähteülesandega ning isikute huvid realiseerida hilisema detailplaneeringuga. 2.
3. Kehtiv Pärsti valla üldplaneering p 12.2.2 - Vältida tuleb ehitustegevust põllumaadele, mille boniteet on suurem, kui 45 hindepunkti. Määratud väärtuslike põllumaade (vt 12.3.1; skeem 7), mille boniteet on üle 47 hindepunkti 2 maapõhikasutusotstarvet muuta ei ole lubatud. Kuigi vaidlustatud haldusaktis nimetatu otseselt ei kajastu, peab kaebuse esitaja vajalikuks selgitada, et üldplaneering ei keela antud juhul detailplaneeringu algatamist. Seda enam, et

näeb ette üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, kui eraldi institutsiooni. Kaebuse esitaja on tellinud vastava eriala spetsialisti arvamuse põllumaa boniteedi kohta, mis ei ületa 47 hindepunkti (lisa 1). 2.3. Omanik on detailplaneeringu algatamise taotluses esitanud soovi teatud hulga elamukruntide moodustamiseks. Kui kruntide arv ei ole kohalikule omavalitsusele vastuvõetav, siis nimetatu ei ole motiiviks planeeringu mittealgatamiseks. Detailplaneeringu üheks eesmärgiks ongi (

§ 9

lg 2 p 1) planeeritava ala kruntideks jagamine, kruntide täpne arv aga selgub planeeringu käigus, lähtuvalt detailplaneeringu lähteülesandest. 2.

1. Kaevatavas otsuses on toodud fakt, et teistel isikutel on lubatud elamukruntide loomise eesmärgil detailplaneeringuid algatada. Selgusetuks jääb, miks sellisel juhul on kaebuse esitajat võrreldes nende teiste isikutega, ebavõrdselt koheldud. 2.
2. Otsuses on viidatud volikogu praktikale analoogsete taotluste lahendamisel. Milline see praktika on, seda otsusest ei selgu ning nimetatu on selles osas olulises vastuolus Riigikohtu seisukohaga otsuses nr 3-3-1-62-
3. Toetudes eelmises punktis kirjeldatud faktile detailplaneeringute osas, võib aru saada, et volikogu praktika on vastupidine otsuse resolutiivosaga- analoogsetel juhtudel on lubatud elamukrunte moodustada Kaebaja on seisukohal, et maavanemale esitatud kaebus on käsitletav kaebusena kohaliku omavalitsuse otsusele (mitte taotlusena järelevalve teostamiseks).

§ 23lg 1 p 2 kohaselt teostab järelevalvet üld- ja detailplaneeringute üle maavanem.

Kuna planeeringu algatamine või mittealgatamine on planeeringu üks oluline etapp, siis laieneb maavanema õiguspädevus ka kaevatavale otsusele. Maavanemale esitatud kaebuse sisust nähtuvalt ei ole kaebaja taotlenud järelevalve teostamist vaid vaidemenetluse läbiviimist ja kaevatava otsuse tühistamist. Kui maavanem leidis, et kaebuse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, oleks ta tulenevalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4, § 79 lg 2 pidanud kaebuse edastama pädevale organile (HMS § 73 tulenevalt kohalik omavalitsus) või tagastama koos juhistega kaebuse esitajale. Seda aga ei tehtud ning lahendati kaebus sisuliselt. Tulenevalt eeltoodust on kaebuse esitaja seisukohal, et on käesoleva kaebuse esitanud kohtule õiguslikult korrektselt. Pärsti Vallavolikogu poolt kaebusele esitatud vastusele esitas kaebuse esitaja oma kirjalikud vastuväited. Kaebuse esitaja jäi seisukoha juurde, et kaevatav haldusakt ei ole kehtiva õigusega kooskõlas ning kuulub tühistamisele. Vastusest nähtuvalt, on vastustaja motiveerinud vastuvõetud otsust läbivalt kahe põhiargumendiga - kehtiv üldplaneering ei näe nimetatud piirkonnas ette elamuehitust ning kohalikul omavalitsusel on kujundatud praktika vastavate situatsioonide lahendamisel. Sellega loeb kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse seaduslikult teostatuks. Toodud seisukohtades ei ole midagi uut ning nimetatuga ei ole kaebuse esitaja juba kaebuses endas nõustunud. Kehtiv üldplaneering ei ole dogma, mille muutmine on tabu. Kaebaja on seisukohal, et üldplaneering on vastuvõetud hetkesituatsioonist lähtuvalt ning mingil määral tulevikku ennustades. Üldplaneeringu sissejuhatuses on ka vastustaja olnud seisukohal, et „... Meid täna ümbritsev keskkond on meie ammuste ja eilsete otsuste tagajärg...". Tänaseks on olukord majanduses ja elukeskkonnas märgatavalt muutunud. Seda on ette näinud ka seadusandja, kes on pidanud võimalikuks läbi detailplaneeringute üldplaneeringut muuta. Juba olemasoleva küla piiride muutmise (elamumaa lisamine külale) keelamine, tuginedes kehtivale üldplaneeringule, ei saa olla piisavaks motiiviks kaebuse esitaja kinnistu käsutusõiguse piiramiseks. 3 Isikute ebavõrdse kohtlemisena on käsitletav kohaliku omavalitsuse seisukoht kujundatud praktika kohta. Milline see praktika on, on kaudselt tuletatav vastustaja hilisematest tekstidest (mitte kaevatavast haldusaktist endast) - isikud, kes on omandanud kinnistud piirkonnas, millelt on võetud võimalust kinnisasja sihtostarvet muuta .elamumaaks, peavad sellega ka täna ja tulevikus leppima. Ja seda vaatamata sellele, et antud juhul käib õiguslik vaidlus piirkonna üle, mis asub olemasoleva elukeskkonna vahetus naabruses. Kaebuse esitaja on seisukohal, et taoline lähenemine on võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine, millega põhjendamatult seatakse kinnisasja omanikud ebavõrdsesse olukorda - osadel isikutel lubatakse ehitada (vastustaja väited osas, mis puudutab juba küllaldaselt mujal antud õigusi kinnisasja sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks) ja just seetõttu, et osad isikud on saanud õigused elamumaale, ei võimaldata seda õigust kaebuse esitajale. Majandustegevus ei saa omandada võistluse kuju, kus otsustavaks saab taotluste ja avalduste esitamise kiirus kohalikule omavalitsusele. Viited väärtuslikule põllumaale on kaebuse esitaja lükanud ringi kaebuses. Üldteada on asjaolu, et osa sellest väärtuslikust maast asub vanal teetammil, mis on tegelikkuses põllumaana kasutu. Pärsti Vallavolikogu vastuväited kaebusele Pärsti Vallavolikogu kaebusega ei nõustu ning palus jätta selle rahuldamata. 1. Pärsti vallas on vallavolikogu 19.aprilli 2006 a määrusega nr 13 kehtestatud valla üldplaneering ( avalikustatud veebis aadressil: www.parstivald.ee alajaotus, üldplaneering; http://www.parstivald.ee/?id=l&ids=l00) Üldplaneeringu osaks oleva kaardi järgi on Mustivere külas asuv Tart-Hansu kinnistu hajaasustusega piirkonnas (skeem 2). Üldplaneeringu (kaart nr 5 ja 5.5) järgi on elamuehituseks (leppemärk EV) ettenähtud alad tähistatud kollase ja väärtuslik põllumaa (leppemärk V*) beeži värviga. Valla üldplaneeringu II osa punkist 12.7.1. nähtub, et võimalikke uusi elamumaa-alade kavandamist Jämejala, Heimtali, Matapera, Pinska, Puiatu, Päri, Pärsti, Savikoti, Sinialliku, Tohvri ja Vardi külades. Vaidlusalune koht ei jää loetletud külade hulka. 2. Planeerimisseaduse (edaspidi

) § 2 p 3 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine ning detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringu koostamiseks aluste ettevalmistamine. Üldplaneering on seadusest tulenevalt investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning käsitleb valla arengut tervikuna. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. 3.

§ 3

p 2 alusel võib kinnisomandile seada planeeringu alusel seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi - detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kehtestatud üldplaneeringu alusel. 4.

§ 8

lg 3 sätestab üldplaneeringu eesmärgid muuhulgas p 3 kohaselt maaalade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramise ja p 6 kohaselt väärtuslike põllumaade määramise ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmise. 5.

§ 4lg 2 p 3 järgi kohalik omavalitsus tagab kehtestatud planeeringute järgimise.

1. Pärsti valla üldplaneeringu p 12.2 (http://www.parstivald.ee/?id=l&ids=l00) määrab planeerimise, ehitamise ja projekteerimise üldpõhimõtted. Üldplaneeringu punkti 12.2.2 järgi hajaasustusega aladel toimub üldjuhul projekteerimine ja ehitamine omavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel. 4
2. Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus, mitte kohustus. Pärsti Vallavolikogu on lähtunud sellest, et üldplaneering ei näe ette elamuehitust vaidlusalusel kinnistul ning ei pidanud seetõttu vajalikuks algatada detailplaneeringut, mis ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Vaidluses puudusid erandlikud põhjused, miks oleks tulnud valla kui terviku arengu huvides vastu võetud üldplaneeringuga kehtestatud põhimõtete muutmine.
3. Volikogu leidis kaalutlusena, et avalik huvi (sh maa säilitamine põllumajandussaaduste tootmiseks ning ka looduskeskkonna väärtustamine ja säilitamine) on domineeriv. Üldplaneeringu kehtestamise menetluses on põhjalikult ja läbi mitmete menetlustoimingute välja selgitatud avalikkuse arvamus selle kohta, kus võiksid paikneda tulevikus valla territooriumil kompaktsed elamuehituspiirkonnad. Valla üldplaneeringu järgi on kehtestatud selliseid piirkondi küllaldaselt (vt kaart 5 ja 5.5). Need üldplaneeringuga elamuehituse arendamiseks ette nähtud alad tagavad küllaldaselt elanike vajadused elamute järgi. S. Karu ei ole välja toonud uusi asjaolusid põllumaa elamurajooniks muutmise kohta. Seetõttu ei olnud vallavolikogul alust algatada üldplaneeringule mittevastavat detailplaneeringut.
4. Valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine oli Pärsti Vallavolikogu otsustuspädevuses ning omavalitsusüksusel ei ole kohustust varemtehtud otsuseid põhjendamatult muuta. Valla elanikel on tekkinud valla üldplaneeringu alusel õigustatud ootus, et valla areng toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel. Ka eeltoodu on põhjuseks, miks ei pidanud Vallavolikogu detailplaneeringu algatamist, mis oleks tinginud üldplaneeringu muutmist, vajalikuks.
5. Volikogu pädevus vaidlusalust detailplaneeringut algatada või mitte algatada tuleneb valla ehitusmääruse § 12 p 5 (avalikustatud veebis: Määrused;http://vov.matti.ee/parstiw/?id=198&t_id=42&asutus_id=l&dok_id=4 85209), mille järgi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade andmine, kui algatatav detailplaneering soovitakse koostada mittevastavuses valla üldplaneeringuga.
6. Maa hindamise seaduse alusel on toimunud
7. aastal maa korraline hindamine ja määratud maa maksustamishind. Keskkonnaministri 30.11.2001 määrusega nr 50 on kehtestatud maa korralise hindamise tulemused. Vallavolikogu on valla üldplaneeringu koostamisel juhindunud eelnimetatud ministri määrusest (maa viljakustsoonid skeem 7).
8. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Käesolevas asjas puuduvad mõlemad eeldused. Detailplaneeringu algatamata jätmine ei loonud kaebajale õigusi ega kohustusi . Kaevatav õigusakt ei ole õigusvastane ning ei ole rikkunud kaebuse esitaja õigusi ega piiratud vabadusi. Vähemalt ei ole kaebuse esitaja selgitanud, milles seisneb kaevatava otsusega tema õiguste rikkumine või piiramine.
9. Vallavolikogu otsus on piisavalt motiveeritud. Otsuses on selgitatud, et detailplaneeringu algatamine ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Volikogu otsuses on toodud faktilised asjaolud ja viited kõigile vajalikele seaduse sätetele, millele volikogu otsus tugineb.
10. Vallavolikogu nõustub maavanema kirjas 22.06.2007 nr 2.2-7/778 esitatud põhjendustega ning mille tulemusel maavanem on jõudnud järeldusele, et Pärsti vallavolikogu 18.04.2007 otsus nr 16 on põhjendatud õiguspärane, kooskõlas põhiseaduse ja seadusega.
11. Planeeringu kehtestamise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada 5 kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Pärsti Vallavolikogu on akti andmisel järginud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Viljandi Maavanema arvamus 24.mail 2007 esitas kaebuse esitaja vaide Pärsti Vallavolikogu 18.04.2007 otsusele nr 16 detailplaneeringu mittealgatamise kohta Mustivere külas Tart-Hansu maaüksusel, mille Viljandi maavanem lahendas VVS § 85 alusel 22.06.2007 (vastuskiri nr 2.1-7/778). Maavanem järelevalvet teostava isikuna jääb oma vastuses järelevalve taotlusele (22.06.2007 nr 2.-1/778) esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et Pärsti vallavolikogu 18.04.2007 otsus nr 16 on põhjendatud, õiguspärane ja koosakõlas õigusaktidega ning kaebuses esitatud väited ja seisukohad ei anna alust selle tühistamiseks. Lisaks 22.06.2007 järelevalve taotluse vastuses väljendatud seisukohtadele soovib järelevalvet teostav isik rõhutada järgmist: 1.

§ 10lg 1 kohaselt võib igaüks teha ettepaneku planeeringu algatamiseks.

Siiski ei tulene viidatud sättest, et kohalik omavalitsus peab alati ja igal juhul ettepaneku vastu võtma ja planeeringu algatama. Kohaliku omavalitsuse õigus planeeringu algatamise ettepanek tagasi lükata ja planeeringu algatamisest keelduda on osa kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsioonist - planeeringu algatamise ettepaneku igal juhul vastu võtmise kohustus oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega. Planeeringu algatamise ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise otsus on esimene kaalutlusotsus, mis planeerimismenetluses teha tuleb ning Pärsti vallavolikogu on planeeringu algatamise ettepanekut piisavalt kaalunud ja leidnud, et planeeringu algatamine ei ole põhjendatud. 2. Planeering on kokkulepe planeeritava maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes ning see kokkulepe muutub õigusaktiks planeeringu kehtestamisega. Planeeringute hierarhiast tulenevalt on üldplaneeringus sisalduv ülimuslik detailplaneeringu suhtes. See on sätestatud ka

§ 9

lg 7, mille kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Seega, kuivõrd juba üldplaneeringu menetlemise käigus on tehtud era- ja avalikke huvisid ning omavalitsuse arengu eesmärke silmas pidav nö ühiskondlik kokkulepe, siis on õigustatud, et üldjuhul peab kehtestatav detailplaneering olema kooskõlas üldplaneeringuga ning üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on erand. Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. 3. Kohaliku omavalitsuse volitused ja kaalutlusruum planeerimismenetluses ei ole piiratud planeeritava maa-ala omandivormiga. Ka eraisikute omandis oleva maa puhul peab kohalik omavalitsus kui oma territooriumil planeerimistegevuse korraldaja tagama planeerimise eesmärgi - ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi (

§ 1lg 3) – järgimise.

Planeerimise ülesanne ei ole ega saagi olla kellegi ehitamise soovi tingimusteta legaliseerimine planeeringu kaudu, planeerimise ülesanne on tagada, et isiku ehitamise soovi realiseerimisel ka tema naabrite huvid ning omavalitsuse arengu vajadused ja põhimõtted arvestatud oleks. Detailplaneering on asula ruumilise arengu juhtimise 6 vahend ning kui eraisikutele kuuluva maa puhul oleks isikute omandiõiguse teostamine piiramatu ning detailplaneeringu algatamise ettepaneku saamisel tuleks planeering alati algatada, siis satuks ohtu asula kui terviku areng ning jääksid vajalikul määral arvestamata avalikud huvid. Lähtudes eeltoodust leiab Viljandi maavanem järelevalvet teostava isikuna, et Pärsti Vallavolikogu 18.04.2007 otsus nr 16 on põhjendatud, õiguspärane ja koosakõlas põhiseaduse, seaduse või seaduse alusel antud muude õigusaktidega, sest väärtusliku põllumaa säilitamise ja kaitsmise vajadus kaaluvad üles üksikisiku huvi väärtusliku põllumaa sihtotstarbe muutmiseks ja sellele kompaktse asustusüksuse rajamiseks. Detailplaneeringu algatamise taotluses määratletud ehitiste püstitamine kavandatavas mahus ja asukohta takistab planeerimisseaduse alusel kehtestatud avaliku huvi-väärtusliku põllumaa säilimise – realiseerimist. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning Pärsti valla veebilehel avalikustatud Pärsti valla üldplaneeringuga, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Planeerimisseaduse (

) § 10 lg 1 kohaselt võib igaüks teha ettepaneku planeeringu algatamiseks. Sama seaduse § 10 lg 7 sätestab, et detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Kohus nõustub vastustaja ning Viljandi maavanema seisukohaga, et viidatud sättest ei tulene, et kohalik omavalitsus peab alati ja igal juhul ettepaneku vastu võtma ja planeeringu algatama. Planeeringu algatamise ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise otsus on esimene kaalutlusotsus, mis planeerimismenetluses teha tuleb. Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. 14.10.2003.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 märgib Riigikohtu halduskolleegium, et kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Riigikohus on seisukohal, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Kaebuse esitaja osundab kaebuses sellele, et vaidlustatav vallavolikogu otsus on motiveerimata. Asjaolu, et detailplaneeringu algatamine on vastuolus valla üldplaneeringuga pole kaebaja arvates planeeringu algatamata jätmiseks piisav põhjendus. Kehtiv üldplaneering ei ole dogma. Planeerimisseadus näeb ette võimaluse detailplaneeringu kaudu üldplaneeringut muuta. Kinnistu paiknemine väärtuslikul põllumaal ei takista maa sihtotstarbe muutmist. Põllumaa boniteet ei ületa antud juhul 47 hindepunkti. Vallavolikogu otsuses toodud viide kujunenud halduspraktikale annab kaebajale alust arvata, et teda on võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt koheldud. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele 7 on haldusaktis viidatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud menetlus- ja vorminõuete erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum (halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 6;
3. oktoobri
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-02). Viimati mainitud otsuses leiti, et "haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt". Vastavalt Pärsti valla ehitusmääruse § 12 lg-le 5 juhtumil, kui algatatav detailplaneering soovitakse koostada mittevastavuses valla üldplaneeringuga, on detailplaneeringu algatamine vallavolikogu pädevuses. Vallavolikogu on põhjendanud otsust detailplaneeringut mitte algatada sellega, et taotletud planeeringuala asub valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustusega alal, väärtuslikul põllumaal (2001 aasta maa korralise hindamise tulemuste alusel selles tsoonis haritav maal 52 hindepunkti), kus maakasutuse põhikasutusotstarvet muuta ei ole lubatud. Üldplaneering ei ole ette näinud seda maad perspektiivse elamumaana. Kehtestatud detailplaneeringutega on moodustatud suur arv elamukrunte ja algatatud detailplaneeringuid elamukruntide loomise eesmärgiga. Üldplaneeringu kohaselt on piisavalt palju maa-alasid, kus elamukruntide arendamine on kooskõlas üldplaneeringuga ja on nähtud ette maa-alad, kus arendustegevust ei toimu. Volikogu on kujundanud praktika analoogsete taotluste lahendamisel. Volikogu tugines oma otsuses planeerimisseaduse ja valla ehitusmääruse asjakohastele sätetele. Kohus on seisukohal, et kaebuses esitatud väited ei anna kohtule Pärsti Vallavolikogu 18.04.2007.a. otsust nr 16, millega jäeti algatamata detailplaneering Pärsti vallas, Mustivere külas asuval Tart-Hansu maaüksusel, tühistamiseks alust. Volikogu on oma otsust piisavalt põhjendanud, see otsus on tehtud kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas. Volikogu on teostanud kaalutlusõigust kooskõlas oma volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Kehtestatav detailplaneering peab olema kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Kaebuse esitaja ei vaidlusta seda, et detailplaneering, mille algatamist ta taotles, eeldab valla üldplaneeringu muutmist. Samas leiab kaebaja, et lähtudes

§ 9

lg-st 7 on see võimalik, võimalik on muuta senist maa kasutamise sihtotstarvet.

§ 9

lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringu kaudu peab kohtu veendumuse kohaselt olema erand ja tingitud põhjendatud vajadusest. Sellist põhjendatud vajadust ei ole kaebuse esitaja detailplaneeringu taotluses ega ka kohtule esitatud kaebuses ja selle täpsustuses välja toonud. Kaebaja on taotlenud detailplaneeringu algatamist seoses sooviga arendada elamuehitust ja taotleb seetõttu planeeritav maa-ala kruntideks jaotamist (tl 27). Pärsti Vallavolikogu on kujundanud praktika selliste detailplaneeringu algatamise taotluste lahendamisel. Kujundatud praktika tähendab seda, et taotlusi detailplaneeringute algatamiseks kinnistutel piirkonnas, mis üldplaneeringu kohaselt ei ole ette nähtud perspektiivseks elamumaaks (on määratud maa-aladeks, kus elamuehitusalast arendustegevust ei toimu) ei algatata. Kaebaja kirjalikust vastusest vastustaja väidete kohta nähtub, et kaebuse esitajale on olnud täiesti mõistetav (arusaadav) volikogu otsuses tehtud osundus kujundatud praktikale analoogsete taotluste lahendamisel. Kuna kaebuse esitaja ei ole toonud esile faktilisi asjaolusid, millest lähtudes võiks asuda seisukohale, et teda on võrreldes teiste kinnisvaraarendajatega ebavõrdselt koheldud, jätab kohus väited võrdse kohtlemise põhimõtte võimaliku rikkumise kohta tähelepanuta. Kohus jätab tähelepanuta ka väite selle kohta, et maavanemal ei olnud õigust järelevalvemenetluse 8 algatamiseks. Järelevalvemenetluse läbiviimine ei oma käesoleva asja sisulise lahendamise seisukohalt tähendust, tähendust võis see omada kaebuse esitamise tähtaja arvestamise seisukohalt. Antud juhul on kohus lugenud kaebuse tähtaegselt esitatuks ning teised menetlusosalised ei ole seda vaidlustanud. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 9