KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17.jaanuar 2008.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-07-30424
§ 29
lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et U. P. hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna poolte abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu saab jätkata abikaasade ühisel soovil. Hageja on kohtule korduvalt kinnitanud, et ei soovi abielu kostjaga jätkata. Hagi on kohtu menetluses olnud alates 2007.a. augustist. Septembris 2007.a. toimus asjas esimene eelistung, kus kohus pooltele selgitas ka leppimise võimalust. Kohtu hinnangul oli pooltel käesoleva ajani aega soovi korral ära leppida ja abielu jätkata, kuid tegelikkuses on poolte suhted veelgi halvenenud. Nagu pooled on kinnitanud, on nad käesolevaks ajaks asunud elama eraldi tubadesse, mis annab alust arvata, et poolte vahel on lõppenud ka intiimsuhted. Poolte kinnitusel ühist pere majandamist pole neil aastaid enam toimunud. Kõik see annab alust arvata, et abielu jätkamine pooltel ei ole enam võimalik, mistõttu see abielu tuleb lahutada. Sünnitunnistustest (tl 4-7) nähtuvalt on poolte abielust sündinud lapsed M. P. xx.xx.xxxx.x., M. P. xx.xx.xxxx.x.. R.P. xx.xx.xxxx.x. ja R. P. xx.xx.xxxx.x..
§ 51
sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et lapsed – M. P. , M. P. ja R. P. jäävad hageja juurde peale abielu lahutamist. Käesolevaks ajaks on M. P. saanud täisealiseks, mistõttu puudub kohtul vajadus lahendada tema elukoha küsimust. Poolte soovil jätab kohus alaealised lapsed M. P. ja R. P. hageja juurde. 2
(6)Noorimat last R. P. soovivad enda juurde jätta mõlemad vanemad.
§ 58
kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt kümneaastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Lapse huvide arvestamine tähendab kohtu arvates seda, et lapsesse puutuva vaidluse lahendamise tulemusena oleks lapsele tagatud parim kasvukeskkond – stabiilsus peresuhetes kui kõike muus last ümbritsevas, lapse füüsiliste kui emotsionaalsete vajaduste võimalikult parem rahuldamine. Hageja arvates on R. P. huvides on laps jätta hageja juurde, kuna kostja ei ole alkoholitarvitamise, oma halva tervise ja majandusliku olukorra tõttu võimeline last kasvatama. Hagejal ei ole tööst ega muudest asjaoludest tulenevaid takistusi lapse kasvatamisel ega tema eest hoolitsemisel. Kostja arvates on R. P. huvides jätta laps kostja juurde, kuna seda soovib laps ise. Kostja ei pea ennast alkoholi kuritarvitajaks. Ta on siiani lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega toime tulnud. Majanduslikult aitab kostjat ka tema ema. Kostja arvates ei ole hagejal lapse jaoks üldse aega, kuna läheb kodust hommikul vara ära ja tuleb hilja õhtul. R. P. on tema ärakuulamise käigus kohtule avaldanud ( tl 25) , et suhtleb rohkem ja soovib rohkem olla emaga. Laheda Vallavalitsuse esindaja on seisukohal, et hageja U. P. suudab tagada lapsele normaalsed tingimused ja turvalisema kasvukeskkonna, mistõttu R. P. tuleks jätta isa juurde. Kostjal on alkoholiprobleemid ja ta vajab ravi. Vallavalitsusele on tulnud teateid, et kostja alkoholijoobes olles koos lapsega on tee ääres hääletanud ja kostja on lapsega viibinud seltskondades, kus tarvitatakse alkoholi. Kuna pooled lapse M. P. elukoha üle ei vaidle, pidas kohus võimalikuks vaidluses R. P. elukoha M. P. tunnistajana üle kuulata. Kuna käesolevaks ajaks on M. P. saanud täisealiseks ja kohus tema elukoha üle ei otsusta, on kohtu hinnangul lubatavaks tõendiks vaidluses R. P. elukoha üle ka tunnistaja M. P. ütlused. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt ei ole ema T. P. sageli kodus. Kus ema käib ja miks, seda M. P. ei tea. Ema tarvitab iga päeva alkoholi ja M. P. on ema korduvalt joobes näinud. Siis hakkab ema teistega õiendama. Mitmel korral on ta nõusid lõhkunud. Isa U. P. joob õlut, kuid ei ole kunagi laamendanud. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt käib ema T. P. küla peal vahest mitu päeva järjest. Ise ütleb, et läheb poodi, kuid tuleb tagasi mitme päeva pärast. Ema tarvitab sageli alkoholi. Isa võtab ainult sünnipäevadel, kuid jääb siis rahulikuks. Ema hakkab alkoholijoobes olles asju lõhkuma ja laamendama. Karistusregistri teatistest nähtuvalt ( tl 19-20), on U. P. 08.01.2007.a. karistatud liiklusseaduse § 74-35 lg 1 alusel ( so muu rikkumine) rahatrahviga ja T. P. 26.03.2006.a. liiklusseaduse § 74-36 lg 2 p 1 ( so liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt joobeseisundis) alusel rahatrahviga. Põlva politseijaoskonna väljatrükist ( tl 22-23) P. elukohta teostatud väljakutsete teenindamise kohta nähtub ( tl 22-23), et ajavahemikul 2005.a. november kuni 2007.a. oktoober on poolte elukohta olnud kaheksa väljakutset. Politsei saabudes on T. P. olnud alkoholijoobes ja teda on korduvalt toimetatud kainenemisele. 3
(6)OÜ Tiffer Auto iseloomustusest ( tl 27) nähtuvalt tööandja iseloomustab U. P. positiivselt. U. P. töötab OÜ-s Tiffer Auto juba alates 1997.a. ja tal ei ole olnud probleeme tööle ilmumisega ega tööülesannete täitmisega. Oma loomult on U. P. avatud, seltsiv, abivalmis ja tähelepanelik. T. P. tervisekaardi materjalides olevatest haiguslugudest nähtuvalt on T. P. alates 2003.a. diagnoositud alkohoolset hepatiiti, alkohoolset polüneuropaatiat, depressiooni. AEK 15.12.2004.a. otsusega nr 162173 on T. P. kindlaks tehtud 70 %-line töövõimekaotus. AEK 06.02.2007.a. otsusest nr 322275 nähtuvalt on T. P. ka käesoleval ajal 70 %-line töövõimekaotus ja keskmine puue. Laheda Vallavalitsuse kodukülastusaktist 05.07.2005.a. nähtub, et vallvalitsusele tuli telefoni teel teade, et T. P. on naabrite poole jooma läinud ja haige väiksema lapse endaga kaasa võtnud. Veel on teatatud, et T. P. sageli koos väikse lapsega tee ääres kõnnib ja hääletab. Kodukülastusele minnes selgus, et kedagi kodus ei ole. Laheda Vallavalitsuse kodukülastusaktist 19.12.2006.a. nähtub, et 17.12.2006.a. helistas vallavalitsusse T. P. , kes kasutatava hääletooni ja sõnavara alusel võis olla alkoholijoobes. Paar päeva hiljem toiminud kodukülastuse ajal oli T. P. kodus koos R. P. . Majapidamine oli segamini. T. P. juures alkoholilõhna tunda ei olnud, kuid ta oli kergesti ärrituv ja teisi süüdistav. T. P. sekkus sotsiaaltöötaja vestlusse R. P. ega lasknud pojal ise vastata. R. P. vastas ema etteöeldud lauseid. Laheda Vallavalitsuse 17.01.2007.a. aktist nähtuvalt oli T. P. koos R. P. tulnud Tilssi hambaarsti juurde. Kokkusaamisel sotsiaaltöötajaga süüdistas T. P. abikaasat ja oma lapsi. Tema väljanägemine sellel hetkel oli normaalne, kuid õhtupoolikul tuli teade Tilsi küla ühest kortermajast, et T. P. on alkoholijoobes ja koos lapsega seal. Keegi vanematest vendadest viis R. ära koju. T. P. koju ei läinud. Hinnates kogumis uuritud tõendeid (tunnistajate ütlusi, Põlva politseijaoskonna andmeid P. elukohta toimunud väljakutsete kohta, karistusregistri teatisi, U. P. iseloomustust tööandjalt, T. P. tervisekaardi andmeid, Laheda vallavalitsuse aktides toodut) ja eestkosteasutuse esindaja arvamust, leiab kohus, et R. P. tuleb jätta hageja U. P. juurde. U. P. on olemas pikka aega olemas olnud kindel töökoht, kust teda iseloomustatakse äärmiselt positiivselt. Kindla töökoha olemasolu tõttu on U. P. olemas ka kindel sissetulek ning seega on tagatud perekonna majanduslik toimetulek. Kuigi kostja on viidanud asjaolule, et U. P. armastab õlut juua ja õlle tarbimist saunaõhtul paar korda nädalas ei eitanud kohtuistungil ka U. P. ise, ei ole see kohtu hinnangul takistuseks R. P. määramisel isa kasvatada. Kohtu hinnangul ei ole asjas millegagi tõendatud, et U. P. oleks alkoholi kuritarvitaja. Ükski asjas uuritud tõend ei viita asjaolule, et U. P. oleks õlle tarbimise tagajärjel mingeid probleeme kas tööl või kodus. Tunnistajate ütlustest nähtub, et erinevalt kostjast ei ole hageja kodus viibinud silmnähtavas alkoholijoobes. Hageja, erinevalt kostjast, ei ole alkoholijoobes õiguserikkumisi toime pannud. Hageja, erinevalt kostjast, ei ole andnud põhjust politsei väljakutseteks poolte elukohta. Kohus leiab, et kostja näol on tegemist pikaajalise alkoholi kuritarvitajaga. Kostja ise ennast alkoholi kuritarvitajaks ei loe ja kohtuistungil antud seletuse kohaselt peab igapäevaselt teatud koguses viina joomist normaalseks. Kohtu hinnangul selline kostja arusaam viitab asjaolule, et kostjal puudub kriitika oma seisundi ja sellest tulenevate probleemide suhtes. Tervisekaardist nähtuvalt on kostjal juba mitmeid aastaid tagasi diagnoositud alkohoolset hepatiiti, alkohoolset polüneuropaatiat. Sellised diagnoosid ei ole tervisekaardist nähtuvalt ära langenud ka käesoleval ajal. Kohtu hinnangul juba asjaolu, et kostja tervis on 4
(6)märkimisväärselt halvenenud alkoholi tarvitamisega seotud haigustega seoses, viitab kostja poolt alkoholi kuritarvitamisele. Tunnistajate ütluste kohaselt tarvitab kostja sageli kodus alkoholi ja on seetõttu kodus laamendanud ja asju lõhkunud. Et ta tarvitab kodus alkoholi ja on asju lõhkunud, ei eitanud kohtuistungil ka kostja ise. Kostja käitumise tõttu on olnud sagedased politsei väljakutsed poolte elukohta, kus politsei on leidnud kostja alkoholijoobes olevana ja teda on korduvalt toimetatud kainenemisele. Ka seda, et teda on korduvalt kainenemisele toimetatud, kostja kohtuistungil ei eitanud. Kostjat on ühel korral karistatud alkoholitarvitamisega seotud väärteo eest. Kohtu arvates kõik eeltoodu viitab siiski asjaolule, et kostjal on kalduvus alkoholi kuritarvitada. Alkoholi kuritarvitamise tõttu ei ole kostja kohtu hinnangul täiel määral võimeline oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel täitma. Kostjal on diagnoositud muuhulgas depressiooni ja politsei väljakutsete väljatrükist nähtuvalt on kostja avaldanud enesetapu kavatsust 07.12.2005.a., mil teda toimetati psühhiaatriosakonda. Et tal on esinenud enesetapu kavatsusi, ei eitanud kohtuistungil ka kostja ise. Selline kostja käitumine viitab kostja ebastabiilsele psüühikale, mis võib avaldada kahjulikku mõju ka lapse psüühikale. Eestkosteasutuse esindaja kinnitusel, mis nähtub ka kodukülastusaktidest, on Laheda Vallavalitsusele korduvalt tulnud signaale, et kostja viibib koos R. P. alkoholi tarvitavates seltskondades. Et R. P. on kaasas olnud mõnel üritusel, kus tarvitati alkoholi, ei eitanud kohtuistungil ise ka T. P. . Selline T. P. käitumine viitab asjaolule, et T. P. ei ole mõistnud väikese lapse alkoholi tarvitavatesse seltskondadesse viimise sobimatust. Selliselt käitudes avaldab kostja kohtu arvates lapsele kahjulikku mõju. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja ja kinnitavad ka tunnistajate ütlused, lahkub kostja aegajalt kodust pikemaks ajaks kui päevaks ja sel ajal jääb R. P. isa ja vanemate vendade hoole alla. Kostja kodust lahkumisi pole eitanud ja seletas kohtule, et käib siis sünnipäevadel. Kohtu hinnangul selline kostja mitmeks päevaks kodust lahkumine eesmärgiga viibida mõnel sünnipäeval annab alust arvata, et kostja jätab sellel ajal oma kohustused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel täitmata ilma mingi mõjuva põhjuseta. Kostja ei ole pikemat aega töötanud ja tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension. Poolte kinnitusel kasutab kostja koos hageja ja nende ühiste lastega hageja emale kuuluvat eluruumi. Peale lahutust võib tekkida kostjal vajadus muuta elukorraldust. Kuna kostjal iseseisvalt hakkamasaamise kogemus pikka aega puudub, on väga raske määratleda tema toimetulemise suutlikkust ise majandada ja hoolitseda üksi lapse eest. Kostja väitel ja millele viitab ka lapse ärakuulamise käigus kohtule avaldatu, on R. P. esmane eelistus olla koos emaga. Kuna kostja T. P. on olnud kodune ja kuni kooliskäimise alguseni 2007.a. septembris oli R. P. samuti kodune laps, on R. P. ilmselt olnud lähedasemad suhted ema T. P. ja mõistetav on tema soov olla emaga ka edaspidi. Kuid arvestades asjaolusid, et T. P. oma alkoholi kuritarvitamise tõttu ei ole täiel määral võimeline lapse eest hoolitsema ja teda kasvatama, viibimine alkoholi tarvitava ema juures ja alkoholi tarvitavates seltskondades avaldab lapsele kahjulikku mõju, T. P. ebastabiilne psüühika võib lapsele avaldada kahjulikku mõju, on kohtu arvates R. P. huvides jätta teda lahutuse korral isa U. P. juurde. Hageja puhul kõik need loetletud kahjulikud mõjutused ja takistused lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel puuduvad. Asjaolu, et hagejal on pikad tööpäevad, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja ei saaks oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel ja kasvatamisel täita. Enamik lapsevanematest käib tööl ja see ei ole iseenesest takistuseks laste eest hoolitsemisel ja nende kasvatamisel. Hageja on kinnitanud oma valmisolekut teha vajaduse korral oma päevakavas ja töörežiimis muudatusi, et lapse vajadused oleks tagatud. Arvestades hageja positiivset iseloomustust, puudub kohtul alus 5
(6)hageja sellesisulise väite usaldusväärsuses kahelda. Kuna R. P. on juba seitsme aastane, et ole kohtu hinnangul lähedus emaga ka enam nii määrava tähtsusega kui mõne väiksema lapse puhul. Sõltumata lapse elukohast on vanematel võrdsed õigused osaleda laste kasvatamisel ning käesolev otsus ei piira kostja õigust tegeleda ka edaspidi oma lapse R. ja võtta osa tema kasvatamisest. Poolte seletustest nähtuvalt elatakse käesoleval ajal ühes majas, mistõttu R. P. isa juurde määrates lapse harjumuspärases elukorralduses ja keskkonnas midagi oluliselt ei muutu. Ajaks, mil pooltel tekib vajadus endi elukorralduses midagi muuta, on laps saanud veelgi vanemaks ning võimalikud muutused tema elukorralduses ei ole enam nii traumeerivad. Kuigi T. P. kohtuistungil viitas asjaolule, et hageja poja R. sündides teda oma lapseks ei pidanud ega temast ei hoolinud, on see kostja väide jäänud paljasõnaliseks. Hageja asjaolu, et ta oleks kunagi oma lastel vahet teinud, kinnitanud ei ole. Ka kostja ise on täiendavalt selgitanud, et tegelikult ei tegelenud hageja alguses ühegi oma pojaga ning hakkas osalema laste kasvatamises alles nende suuremaks kasvades. Seega pole kohtul alust arvata, et hageja ja poja R. P. vahel oleks mingit vaenu või laps oleks hagejast võõrdunud. Viimatinimetatud asjaoludele ei viidanud miski ka lapse ärakuulamise käigus avaldatust. TsMS §-s 164 lg 1 on sätestatud, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus käesolevas asjas kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)