Tsiviilasi nr 2-07-15769 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 13.detsember 2007 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi E-MB´i (isikukood

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Asjaolud 02.06.2006 sõlmisid hageja tarbijana, OÜ J võrguettevõttena ja kostja müüja ning võrguettevõtja esindajana võrgu- ja elektrilepingu nr 17062216 1 (t lk 14-15) elektrienergia tarbimiseks eluruumis asukohaga XXXX. Lepingu alusel kohustus võrguettevõtja osutama võrguteenust, kostja müüma hagejale elektrienergiat ja hageja tasuma võrguteenuse ja elektrienergia eest. 2 II Hageja seisukohad ja nõuded Hagiavalduse kohaselt ilmus hageja eluruumi ukse taha 23.04.2007 isik, kes nimetas end kostja töötajaks ja oli avanud elamu koridoris asuva elektri mõõteseadmete kapi ning toimetas elektriarvesti, mille alusel tasub hageja elektrienergia eest, juures. Vastuseks hageja esindaja küsimusele teatas, et tal on töökäsk elektrienergia varustamise katkestamiseks korterile nr 38 põhjusel, et tema andmetel pidi vool juba väljas olema. Nimetatud töökäsku hageja esindajale ei tutvustatud. Hageja esindaja helistas kostja klienditelefonile, kuid peale info, et voo peab väljas olema, muud teada ei saanud. Hagejal oli olemas kehtiv võrgu- ja elektrileping ega olnud võlgnevusi tarbitud elektrienergia eest. Voolu sulgemise juures hageja esindaja ei viibinud ega tea, milliseid toiminguid kostja töötaja tegi. Peale sulgemist andis ta hageja esindajale üle olukorra fikseerimise akti nr 048557 ja teatise nr 07-90979 arvesti näidu fikseerimise kohta. Olukorra fikseerimise aktil oli märgitud arvesti näiduks 009623, teatisel aga 009823. Samal õhtul helistas hageja esindaja uuesti kostja klienditeenindusse, et saada teada voolu sulgemise põhjus. Klienditeenindusest teatati, et nende andmetel peab vool olema väljas seoses omavolilise tarbimisega. Samuti kinnitati, et hagejal on kehtiv leping, võlgnevused puuduvad ning et talle ei ole saadetud hoiatusi voolu võimaliku sulgemise kohta. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud 02.06.2006 sõlmitud lepingut ja alusetult katkestanud hagejale elektrienergia müügi. Kostja on korduvalt kinnitanud, et tegemist oli omavolilise tarbimisega, kuid ei selgitanud, mida mõiste „elektrienergia omavoliline tarbimine” tähendab. Hageja on selle mõiste sisustuse leidnud vaid karistusseadustiku §-st 216. Nimetatud sättes kirjeldatud tegevusega, see on ebaseaduslik lülitumine vooluvõrku, hageja tegelenud ei ole. Hagejal on kehtiv leping ja hageja on talle kostja poolt esitatud arvete alusel tasunud tarbitud elektrienergia eest. Kostja esitas enne katkestamist viimase arve 05.03.2007 summas 1352.40 krooni ja hageja tasus selle. Kostja ei ole voolu välja lülitamisel viidanud ühelegi seaduse sättele, kuigi tema enda poolt kehtestatud tüüptingimused lubavad katkestamist vaid seadusega sätestatud korras. Kostja rikkus ka elektrituruseaduse § 90 lg-d 2, mille kohaselt tuleb enne võrguühenduse katkestamist edastada tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil teade võrguühenduse kavandatava katkestamise põhjuste ja aja kohta. Hageja on seisukohal, et aluseta voolu katkestamisega on kostja monopoolse ettevõttena oluliselt rikkunud pooltevahelist lepingut. Eeltoodu alusel palub hageja kohustada kostjat täitma poolte vahel 02.06.2006 sõlmitud võrguja elektrilepingut ning osutama hagejale kokkulepitud tarbimiskohas võrguteenust ja müüma elektrienergiat. Lisaks vaidlustab hageja talle kostja poolt 27.01.2007 esitatud arvet nr 32950760 11.01.2007 summas 560.10 krooni ja tasumise tähtajaga 25.01.2007. Nimetatud arve selgitusel on väidetavalt osutatud teenusena kirjas „tarbimiskoha lülitus OVT komisjoni otsuse alusel 11.01.2007”. Kuna tegemist oli hageja jaoks ebaselge arvega ja ta ei olnud kunagi arvel märgitud teenust tellinud, vaidlustas ta selle e-kirja teel. Vastuseks teatati hagejale, et tarbimiskohas oli toimunud omavoliline tarbimine, kuid arvel viidatud OVT otsust ei väljastatud. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada temal kohutuse puudumine tasuda kostjale 11.01.2007 arve alusel 560.10 krooni seoses sellel viidatud teenuse mitte tellimisega ega mitte saamisega. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse täienduse (t lk 121-122) kohaselt esitas kostja hagejale kohtumenetluse ajal 11.05.2007 arve nr 34784308 summas 1137.80 krooni maksetähtajaga 25.05.2007. Arvel oli viidatud aktile nr 048557 23.04.2007. Vastuseks hagejale selgitas kostja, et tegemist on arvega, milline on esitatud omavolilise elektrienergia tarbimise eest. Hageja on seisukohal, et väidetav omavoliline tarbimine ei ole tõendatud ja 23.04.2007 akt on puudulik ning ilmselt kostja poolt tagantjärgi täidetud, ka ei kattu aktis näidatud arvesti näit arvel toodud arvestusega. Ka on ebaselge arvel toodud summa arvutamise metoodika. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada tal kohustuse puudumine tasuda kostjale 11.05.2007 arve alusel 1137.80 krooni. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hageja seisukohtade ja nõuete juurde. 3 III Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Nii kirjalike vastuväidete (t lk 54-62, 138-143) kui istungitel esitatud selgituste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et 02.06.2006 sõlmiti leping tarbimiskoha XXXelektrienergiaga varustamiseks. Enne lepingu sõlmimist oli samas tarbimiskohas katkestatud elektrienergiaga varustamine 25.04.2005, kusjuures katkestamise hetkel oli fikseeritud arvesti näit 003933. Vool suleti, kuna tarbimiskohas kasutati elektrit, kuid kostja poolt esitatud arved olid tasumata. Sama näiduga sõlmiti leping hagejaga. Vool avati 06.06.2006 ning selgus, et vahepeal oli tarbitud voolu omavoliliselt (fikseeriti näit 007175). Vastavalt väljavõttele on hageja tarbimiskoha korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 15.07.2005. 07.06.2006 esitas kostja hagejale arve voolu (näidust 003933 kuni näiduni 007175) tarbimise eest kokku summas 4083.40 krooni maksetähtajaga 21.06.2006. Hageja tähtaegselt ei tasunud. 30.06.2006 saadeti hagejale e-kirja teel meeldetuletus. Hageja vastas samal päeval ja palus pikendada võlgnevuse tasumise tähtaega kuni 01.09.2006. Pooled vahetasid 11.07.2006 ja 12.07.2006 e-kirju maksegraafiku sõlmimise võimalikkuse üle. 14.07.2006 kostja koostas ja väljastas hagejale prognoosarve perioodil summas 2650.00 krooni põhjusel, et hageja ei olnud juunis teatanud näitu. Samal päeval teatas hageja tegeliku näidu 007450 ja kostja koostas krediitarve summas 346.30 krooni maksetähtajaga 28.07.2006. 14.07.2006 esitas hageja kostjale pretensiooni 07.06.2006 arve kohta põhjusel, et ühe päevaga, see on 02.06.2006, ei olnud võimalik tarbida elektrit 4083.40 krooni eest. 20.07.2006 saatis kostja hagejale väljalülitamishoiatuse, mille kohaselt pidi võlgnevuse mittetasumise korral katkestatama elektrienergiaga varustamine alates 07.08.2006. 25.07.2006 vastas kostja hageja 14.07.2006 pretensioonile. 28.07.2007 vaidlustas hageja arved 29674096, 30223438 ja 30235464, paludes märkida arvetele õige tarbimise periood (1,2 aastat) ja arvestama summa õigete tariifidega. 28.07.2006 tasus hageja 346.39 krooni ja 22.08.2006 300.00 krooni 04.08.2006 arve alusel. 07.09.2006 saatis kostja hagejale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. 19.09.2006 tasus hageja 500.00 krooni talle 31.08.2006 esitatud arve alusel. Kuna hageja ei olnud selleks ajaks kogu võlgnevust tasunud, saatis kostja 19.09.2006 hagejale tähitud kirjaga hoiatuse, milles paluti tasuda võlgnevus 3824.01 krooni ja teavitati, et mittetasumise korral toimub väljalülitamine peale 07.10.2006. AS Eesti Posti andmetel saabus kostja kiri 22.09.2006 Kadaka postkontorisse, kus tehti samal päeval esimene väljastuskatse ning selle ebaõnnestumise tõttu jäeti teada tähtkirja kohta hageja postkasti. Korduv teade saadeti 29.09.2006. Seisuga 19.10.2006 oli kiri postkontorist välja võtmata. 30.09.2006 esitas kostja hagejale arve summas 358.30 krooni ja hageja tasus 30.09.2006 500.00 krooni ja 05.10.2006 300.00 krooni. Seisuga 17.10.2006 oli hagejal võlgnevus 3382.31 krooni ja kostja katkestas voolu. 18.10.2006 esitas hageja kostjale pretensiooni väljalülitamise kohta ja palus vool taastada, kuna ta ei saanud teadet väljalülitamise kohta ning ta on arveid tasunud. 20.10.2006 kostja vastas pretensioonile ja selgitas võlga ning saadetud meeldetuletusi ja väljalülitamishoiatust. Samuti selgitas kostja, et alates 01.03.2006 kehtib kostja hinnakiri elektrienergia müügiga kaasnevate lisateenuste kohta, mille kohaselt on tarbimiskoha sisselülitus pärast võla tasumist 5-8 tööpäeva jooksul teenustasuga 1232.20 krooni ja 24 tunni jooksul teenustasuga 1906.08 krooni. Vastavalt tüüptingimustele on võrguettevõtja hinnakirjad lepingu lahutamatu osa. 15.11.2006 teotati tarbimiskohas voolu sulgemise järelkontroll, mille käigus ilmnes, et toimus omavoliline tarbimine, vool oli avatud, arvestil plommid eemaldatud, juhtmed ühendatud ning toimus tarbimine. Kostja koostas olukorra fikseerimise akti ja sulges voolu uuesti. 23.04.2007 toimus tarbimiskohal mõõtesüsteemi kontroll ja selgus, et järjekordselt oli vool sisse lülitatud ja toimus omavoliline tarbimine ning arvestilt olid eemaldatud plommid. Kostja koostas uuesti olukorra fikseerimise akti ja sulges voolu. Perioodil oktoobrist aprillini (välja arvatud) esitas kostja hagejale neli arvet ja hageja teostas makseid seitsmel korral, mille tulemusena oli seisuga 25.04.2007 võlgnevus vaid summa 560.10 krooni ulatuses (kostja arve 11.01.2007 tarbimiskoha lülituse eest). 26.04.2007 avati vool vastavalt kohtu määrusele hagi tagamise abinõu rakendamise kohta. 09.05.2007 esitas kostja arve perioodil 01.03.2007 kuni 26.04.2007 toimunud tarbimise eest. 11.05.2007 esitas kostja hagejale arve summas 1137.80 krooni 23.04.2007 tarbimiskohal koostatud akti alusel, kuna 4 toimus omavoliline tarbimine. 17.10.2006 katkestas kostja hageja võrguühenduse elektrituruseaduse (EITS) § 90 lg 1 alusel põhjusel, et hagejal oli võlgnevus 3382.31 krooni. Teade katkestuse kohta oli saadetud hagejale vastavalt sama sätte lg-le 2, see on tähtkirjaga. Katkestamine toimus nimetatud sätte lg-s 4 sätestatud tähtaega järgides. Õigus katkestada võrguühendus omavolilise tarbimise korral viivitamata tuleneb sama seaduse § 90 lg 9 p-st 2. Omavolilise tarbimise mõiste on aga sätestatud § 68 lg-s 1. Nii 15.11.2006 kui 23.04.2007 avastati tarbimiskohal omavoliline tarbimine. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 2 on lepingu lahutamatuks osaks OÜ J võrguteenuste osutamise tüüptingimused kodukliendile ja ärikliendile liitumispunktis madalpingel kuni 63A (edaspidi OÜ JV TT) ja kostja elektrienergia müügi tüüptingimused müügikohustuse alusel (edaspidi EE AS TT). Kostja tegevus võrguühenduse katkestamisel oli kooskõlas OÜ JV TT p-dega 14.2, 14.3 ja 14.8. Hageja oli oluliselt rikkunud lepingut rikkudes kostja mõõtesüsteemi plomme ja kasutades elektrienergiat omavoliliselt. Ostja ei või taastada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust. Seda tehes võib võrguettevõtja nõuda ostjalt võrguühenduse taaskatkestamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hinnakirjale. Voolu sulgemise tõi kaasa hageja poolne lepingu oluline rikkumine --- hageja jättis tasumata elektriarved ja taastas voolu mitmel korral. Arve nr 32950760 summas 560.10 krooni oli 11.01.2007 esitatud hagejale OÜ JV TT p 14.8 alusel, kuna kostja pidi käima tarbimiskohas mitmel korral kontrollimas arvesti korrasolekut ja avastas kahel korral omavolilise tarbimise. Seega oli kontrollimine põhjendatud ja kostja tegi selleks põhjendatud kulutusi. Vastavalt hinnakirjale maksab üks lülitus 562.03 krooni. Antud juhul tehti mitu lülitust. Voolu sulgemine omavolilise tarbimise või võla korral sisaldab samasuguseid tegevusi, kui siis, kui tarbija tellib tarbimiskoha lülituse mõõtepunktis. Alates 01.03.2007 maksab tarbimiskoha sisselülitus 24 tunni jooksul 1913.32 krooni ja sisse lülitus peale võla tasumist 1236.39 krooni. Kohtuistungil jäi kostja esindaja vastuväidete juurde. IV Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. 1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude üle: • hageja on korteriomandi asukohaga XXX omanik alates kinnistusraamatusse omanikukande tegemisest 15.07.2005; • võrgu- ja elektrileping hagejale võrguteenuse osutamiseks ning elektrienergiaga varustamiseks hagejale kuuluvas eluruumis sõlmiti poolte ja OÜ J vahel 02.06.2006 (t lk 14-15); • vaidlusalusel perioodil kostja poolt hagejale esitatud arved (t lk 25, 107, 126, 157-160) ja hageja poolt kostjale tasutud summad (t lk 105-107, 156); • 17.10.2006 ja 23.04.2007 katkestas kostja voolu andmise hageja eluruumi. Puudub ka vaidlus, et vastavalt pooltevahelises lepingus kokkulepitule on selle tehingu lahutamatuks osaks ja pooltele täitmiseks kohustuslikud võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja elektrienergia müügi tüüptingimused ning vastavalt õigusaktidele kehtestatud hinnakirjad. 2. Selleks, et tuvastada, kas 11.01.2007 kostja poolt hagejale tasumiseks esitatud arve (t lk 25) on esitatud seaduslikult, tuleb esmaselt tuvastada, kas 17.10.2006 voolu väljalülitamine toimus seaduslikult. Kostja väidete kohaselt toimus see seoses hageja tasumata arvetega ning hagejat hoiatati kirjalikult ette. Hageja väidete kohaselt ei olnud ta hoiatust saanud. Ka oli ta juba 14.07.2006 ja 28.07.2006 (t lk 85, 86-87) vaidlustanud 07.06.2006 saadud arve suuruses 4083.40 5 krooni. Nimetatud asjaolu tuvastamiseks on aga omakorda vaja tuvastada, kas hagejal oli ka tegelikkuses väljalülitamise aluseks olnud võlgnevus ning kas väljalülitamine oli vormistatud lepingus kokkulepitud korras. Lepingu sõlmimisest kuni senini on pooltevahelise lepingu lahutamatuks osaks Energiaturu Inspektsiooni (ETI) otsusega nr 111-015/05 TT 07.09.2005 kinnitatud OÜ J võrguteenuste osutamise tüüptingimused kodukliendile ja ärikliendile liitumispunktis madalpingel kuni 63A (edaspidi JV TT, t lk 145-155). Nimetatud JV TT p 14.2 kohaselt on võrguettevõtjal õigus katkestada ostja kõikide tarbimiskohtade võrguühendus või piirata selle kasutamist seadusega sätestatud korras, kui ostja ei ole maksnud lepinguga ettenähtud tasu või on muul viisil oluliselt rikkunud lepingut. Sama on sätestatud EITS § 90 lg-s 1. Poolte vahel puudub vaidlus, et esmase hoiatuse võlgnevuse alusel väljalülitamise kohta sai hageja kätte juba 26.07.2007 (t lk 109). Nimetatud hoiatuse kohaselt oli seisuga 20.07.2006 hagejal tasumata 07.06.2006 arve alusel 1779.70 krooni, talle anti tasumiseks aega kuni 30.07.2006 ja mittetasumise korral pidi väljalülitamine toimuma peale 07.08.2006. Selle teate alusel väljalülitamist siiski ei toimunud. Küll aga nõustub kohus kostja seisukohaga, et hagejal oli tekkinud võlgnevus kostja ees 07.06.2006 kuupäeva kandva arve vaid osaliselt tasumise tõttu. Nimetatud arve oli esitatud elektrienergia tarbimise eest alates näidust 003933. Asjaolu, et nimetatud näitu kinnitas lepingu sõlmimise päeval hageja ise, on tõendatud mõõtepunkti andmete kinnitamise aktiga (t lk 16). Samas hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et 06.06.2006 tarbimiskohas voolu avama minnes fikseerisid kostja töötajad arvestil näidu 007175. Ka kohtueelses kirjavahetuses (t lk 85, 86) on hageja esindaja ja hageja küll esitanud vastuväiteid väidetavalt kahelt isikult korraga sama tarbimise eest raha nõudmise kohta (nii eelmiselt sama tarbimiskoha lepingupartnerilt, kelleks oli hageja ema, kui hagejalt endalt) kui ühel päeval nii suure elektrikoguse tarbimise võimatuse kohta, kuid ei esitanud vastuväidet 07.06.2006 arvel näidatud lõppnäidu numbrilise suuruse kohta. Seega puudus ja puudub vaidlus, et seisuga 06.06.2006 oli vaidlusaluses tarbimiskohas tarbitud elektrit näiduni 007175. Ka ei ole hageja tõendanud poolte vahel sõlmitud lepingu võimalikku tühisust tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS-

1. st)tulenevatel alustel. Hageja esindaja on küll esitanud väited lepingu hagejapoolsest sõlmimisest näidu osas „mitte vabatahtlikult“, kuid tehingu tühistamise nõuet ei esitanud. Pooltevahelisest elektronkirjavahetusest 30.06.2006 ja 11.07.2006 (t lk 162, 163) nähtub, et peale arve saamist esmaselt hageja ei sellel näidatud lõppnäitu ega võlgnevuse suurust ei vaidlustanud, vaid soovis pikendada tasumist kuni 01.09.2006. Eeltoodu alusel on kohus veendumusel, et tõendamist leidis asjaolu, et hageja nõustus lepingu sõlmimisel võtma enda kanda ka eelmisest tarbijast, kelleks oli tema oma ema, võlgnevuse. Kohus ei analüüsi üksikasjalikult sama perekonna (hageja ema ja isa) suhteid kostjaga eelnevatel aastatel ja sealhulgas eelnevas tarbimiskohas, kuna leiab, et laiemas ulatuses, kui käeolevas lõigus käsitletud, need käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust ei oma. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-dele 1 ja 2 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Vastavalt JV TT p-le 13.1 maksab ostja võrguettevõttele võrguteenuste osutamise ja muud lepingutest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel või maksteatisel olevale viitenumbrile. P 13.2 kohaselt loetakse tasu makstuks päeval, mil see laekub võrguettevõtja või viimase poolt nimetatud müüja arvelduskontole või kassasse. P-s 13.3 on sätestatud viivisemäär arvel määratud maksetähtpäevaks tasumata jätmise korral. Kostja poolt hagejale esitatud arvete ja hageja poolt tasutud summade koonditest nähtub, et peale lepingu sõlmimist kuni 17.10.2006 toimunud väljalülitamiseni tasus hageja saadud arvete alusel vaid ühel korral --- 14.07.2006 arve summas 2650.00 krooni 28.07.2006 täies ulatuses. Samal ajal oli talle esitatud kokku kuus arvet summas 7632.40 krooni (kohus jätab tähelepanuta juulis 6 esitatud prognoosarve, kuna selles osas tehti samal kuul tegeliku tarbimise alusel ümberarvestus). Seega on tõendatud, et hageja ostjana ei täitnud pooltevahelist lepingut kohaselt ega tasunud saadud arveid ei tähtajaliselt ega täielikult ning et 17.10.2006 toimunud väljalülitamise ajal oli hagejal 02.06.2006 lepingu alusel kostjale tasumata rahasumma suuruses 4982.40 krooni. Seega on ka tõendatud, et EITSi § 90 lg-s 1 ja JV TT p-s 14.1 sätestatud alus võrguühenduse katkestamiseks oli kostjal seisuga 17.10.2006 olemas. Küll aga on kohus asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et tõendatud ei ole kostja poolt 17.10.2006 toimunud katkestamise puhul EITS-s sätestatud korra järgimine. Vastavalt EITS § 90 lg-dele 2 ja 3 edastatakse enne võrguühenduse katkestamist füüsilisest isikust tarbijale teade tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil kavandatava katkestamise kohta tähtsaadetisena, kusjuures teates nimetatakse katkestamise põhjus ja kavandatud katkestamise aeg. Kostja väite kohaselt väljastati hagejale katkestamise teade nr 7372564 tähtkirjaga 19.09.2006, kuid tagastati postiasutusest peale hoiutähtaja möödumist (t lk 56 p 20). Hageja eitab teate saamist. Seega puudub poolte vahel vaidlus asjaolu üle, et hageja tarbijana teadet voolu katkestamise kohta kätte ei saanud. Väidetavalt saadetud teate ärakirja kohtule ei esitatud. Küll aga esitas kostja kinnituse AS-i Eesti Post klienditeeninduskeskuselt selle kohta, et tähtkiri nr RR076770335EE oli postitatud 19.09.2006 aadressile E-MB Vilde tee 87-38 Tallinn ja oli tagastatud hoiutähtaja möödumisel 23.10.2006 (t lk 161). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et enne väljalülitamist oleks kostja pidanud veenduma, et hageja on saadetud teate ka tegelikkuses kätte saanud. Postiasutusse tähtkirja kättesaamine (sellele sinna järgi minek) võib küll sõltuda adressaadi tahtest või selle puudumisest, mis aga ei saa olla põhjuseks rakendada tarbija suhtes vaidlusalust sanktsiooni (võrguühenduse katkestamist) ilma, et oleks veendutud teate tarbijale isiklikult kättetoimetamise võimatuses. Vastavalt TsÜS § 69 lg-dele 1 ja 2 tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus selle tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega ning tahteavaldus on kätte saadud, kui see on saajale isiklikult teatavaks tehtud. Poolte kirjavahetusest perioodil lepingu sõlmimisest kuni voolu väljalülitamiseni 17.10.2006 (t lk 88-89, 109, 162, 163, 167, 170, 172) nähtub veenvalt, et hageja oli kostja töötajatele kättesaadav nii elektronposti kui lihtkirja teel. EITS § 90 lg 3 kohustab kostjat katkestamise teate saatma tähtsaadetisena, kuid seda eesmärgil, et oleks tagatud tarbijale vastava info kätte saamine. Konkreetsete poolte vahelises suhtluses ei olnud aga kostjal mingit alust lugeda tarbija eemalviibijaks TsÜS § 69 lg 2 mõttes ja piirduda vaid tähtsaadetise saatmisega tarbimiskohta. Kui kostjale sai teada, et hageja ei ole tähtsaadetist kätte saanud, oli tal võimalik ja ta oli kohustatud kordama samasisulise teate saatmist nii lihtkirjaga kui elektronposti teel. VÕS § 42 lg 3 p 35 kohaselt on tüüptingimus tühine muuhulgas juhul, kui selles nähakse ette tahteavalduse tegemine erinevalt seaduses sätestatust. Kohus on seisukohal, et viidatud seadusesätte alusel on tühine JV TT p 17.2.2, mille kohaselt loetakse teada kätteantuks, kui see on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga. Tulenevalt TsÜS § 84 lg-st 1 ei ole tühisel tingimusel õiguslikku tagajärge. 3. Eeltoodust tulenevalt on seega tõendatud, et hagejale ei olnud saadetud seaduses sätestatud korda järgides teadet võrguühenduse katkestamise kohta ja ilma hagejat eelnevalt teavitamata 17.10.2006 katkestamine oli ebaseaduslik. Seega oli tegemist tühise toiminguga kostja poolt TsÜS § 84 lg 1 mõttes, millel ei saa hageja jaoks olla mingeid õiguslikke tagajärgi. Muuhulgas ei saanud peale nimetatud kuupäeva toimuda omavolilist tarbimist hageja poolt nagu oli fikseeritud aktidel 15.11.2006 ( t lk 174) ja 23.04.2006 (t lk 132 kostja poolt esitatud eksemplar, t lk 133 hageja poolt esitatud eksemplar). Ka ei saanud seega kostjal olla seoses voolu taaskatkestamistega kulusid ega omavolilist tarbimist, millede kohta esitati hagejale maksmiseks arved 11.01.2007 ja 11.05.2007. Kostja esindaja kinnitas kohtumenetluses, et 11.01.2007 arve oli esitatud 15.11.2006 toimunud olukorra 7 fikseerimise eest ja 11.05.2007 arve omavolilise tarbimise eest, milline oli fikseeritud aktiga 23.03.2007 (t lk 185). Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et hagejal kui tarbijal on õigus saada üheselt mõistetavat infot talle tasumiseks esitatud arvete kohta. Vaidlusalustelt arvetelt ei ole aga võimalik selgitust saada ei tasumisele kuuluva(
2. te)teenus(t)e ega summa(
3. de)kohta. Arvel 11.01.2007 on teenuse nimetusena kirjas „Tarbimiskoha lülitus mõõtepunktis OVT komisjoni otsus 11.01.2007“. Viidatud otsust kohtule ei esitatud ja selgitused andis kostja esindaja suuliselt. 11.05.2007 arvel on kirjas „OVT 15.11.2006-23.04.2007“ ja summa arvestus, mille kohta selgitas esindaja, et tegemist on arvestusliku tasuga omavolilise tarbimise eest. Eeltoodust tulenevalt on seega põhjendatud hageja nõue hagetud kahe arve osas tuvastada hageja kohustus neid tasuda. 4. Kuigi eelpool jõudis kohus järeldusele, et peale 17.10.2006 ei saanud hageja poolt toimuda omavolilist tarbimist põhjusel, et tollel kuupäeval toimunud väljalülitamine oli õiguslikult tühine, peab kohus vajalikuks märkida, et isegi kui oleks olnud tegemist seadusliku voolu katkestamisega, ei oleks hilisemad omavolilised tarbimised olnud tõendatud põhjusel, et vastavad olukordade fikseerimise aktid ei olnud koostatud kooskõlas EITS § 68 lg-ga 3 ja selle alusel kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korraga“. Nimetatud korra § 2 kohaselt koostab elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel ettevõtja esindaja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul ning kui omavoliline tarbija või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul. Vastavalt kohtule esitatud aktidele ei viibinud ei 15.11.2006 ega 23.04.2007 aktide koostamise (seega väidetava omavolilise tarbimise fikseerimise) juures ei väidetavat omavolilist tarbijat (seega hagejat) ega tema esindajat. Asjaolu, et 23.04.2007 oli aktile allkirja andnud ja selgituse kirjutanud hageja ema näol tegemist hageja esindajaga, oleks pidanud tõendama kostja. Kuigi tegemist on hageja emaga, ei ole vanem kehtiva seadusandluse kohaselt oma täisealise lapse esindaja ilma vastava kokkuleppeta esindatava ja esindaja vahel. Hageja ema eitab 23.04.2007 sellise volituse olemasolu endal. Kostja volituste olemasolu ei tõendanud. Ka ei nähtu kummaltki aktilt erapooletu tunnistaja juuresolek. Seega on tegemist kostja töötajate ühepoolsete dokumentidega, millised on vormistatud seaduse nõudeid järgimata ja millised võivad olla kostja ettevõttesiseselt küll teatud teabe allikaks, kuid millistel ei saa olla õiguslikku jõudu ei väidetava omavolilise tarbija suhtes sanktsioonide rakendamiseks ega tõendusjõudu kohtu jaoks kostja tegevuse seaduslikkuse kontrollimisel. Kohus kindlasti ei nõustu kostja esindaja seisukohaga nagu ei oleks tarbija enda või tema esindaja või erapooletu tunnistaja olukorra fikseerimise juures viibimine oluline seaduse rikkumine. Kohus on seisukohal, et erinevalt muudest hageja poolt esile toodud puudustest akti vormis, on nimetatud puuduse näol tegemist äärmiselt olulise rikkumisega --- sellega on otseselt pandud põhjendatud kahtluse alla fikseeritud olukorra objektiivsus, sest see on fikseeritud ainuisikuliselt asjast huvitatud isikute, see on kostja ja OÜ J, esindaja poolt. Kostja ja OÜ J peavad, olenemata elektrit tarbivate isikute suurest arvust, tagama selliste olukordade seadusekohase ja kahtluseta objektiivse fikseerimise, millede tagajärjel saab konkreetse tarbija suhtes rakendada sanktsioone, sealhulgas väärteomenetlust. Kuna eelpool leidis tõendamist, et nii 15.11.2006 kui 23.04.2007 olukordade fikseerimise aktid ei vasta seaduse nõuetele ega saa omada seeläbi kohtu jaoks tõendi jõudu, ei analüüsi kohus üksikasjalikult menetluses ilmnenud asjaolusid seoses plommidega/nende puudumisega arvestil, millega mõõdeti ja mõõdetakse senini elektri tarbimist hageja poolt. Vastavalt JV TT p-le 6.2 on hageja võtnud endale lepinguga muuhulgas kohustuse tagada tema omandis või valduses olevas ehitises paiknevate plommitud kaitseseadmete, mõõtesüsteemide ja mõõtmata vooluahelate plommide puutumatuse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Vastavalt korteriomandiseaduse 8 (KOS) § 1 lg-le 1 kuulub hageja korteriomandi koosseisu lisaks reaalosale ka mõtteline osa elamust, milles reaalosa asub. Seega kuulub korterelamu trepikoda, kus vaidlusalune elektrikapp asub, hageja kaasomandisse koos kõigi teiste selles elamus asuvate korteriomandite omanikega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaasomandis olevas trepikojas asuvate elektrikappide (kus asuvad korterite arvestid), puutumatuse tagamise kohustus lasub korterite omanikel, kes teostavad seda ülesannet siis vastavalt soovile kas korteriühistu või korteriomanike ühisuse kaudu ja peavad lubama võrguettevõtjale vajadusel ligipääsu neis kappides asuvatele arvestitele (JV TT p 4.10). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tõendamist leidis mõlema lepingupartneri poolt lepingu täitmise käigus kokkulepitud tingimuste rikkumised. Samas arvestades asjaolu, et kostja näol on tegemist valitseva ettevõttega elektriturul ja hagejal kui Mustamäe korruselamus asuva korteriomandi omanikul ei ole võimalik voolu saamiseks sõlmida lepingut mõne kostja konkurendiga, on kohus seisukohal, et isegi juhul, kui voolu sulgemine 17.10.2006 ja 23.04.2007 oleksid olnud EITS-i ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määruse nr 107 sätetega kooskõlas vormistatud, ei oleks olnud arvestades konkreetseid asjaolusid (eelkõige võlgnevuse mitteoluline suurus, arvete esitamine kostja poolt ja nende osaline tasumine hageja poolt) tegemist proportsionaalse sunnivahendiga. EITS § 75 lg 1 kohaselt on tarbija turuosalisena kohustatud ostma ja/või tarbima üksnes seda elektrienergiat, mille müüb temale võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud, või selle võrguettevõtja nimetatud müüja. Tulenevalt EITS-st oli kostjal võimalik hageja suhtes rakendada ka teisi õiguskaitsevahendeid kui voolu väljalülitamine. Kostjapoolne hageja alalises elukohas elektrienergiaga varustamise lõpetamine/katkestamine teeb hagejal võimatuks igapäevaste esmavajaduste rahuldamise (toidu valmistamine) kodus ja seeläbi oma korteri elukohana kasutamise. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele, selliselt, et ka hageja kohtukulud jäävad kostja kanda. Imbi Sidok kohtunik